Vaktsiin

Vaktsiin on bioloogiline preparaat, mille abil on võimalik omandada immuunsus kindlale haigusele.

Tavaliselt sisaldab vaktsiin toimeainet, mis esindab haigust tekitavat mikroorganismi ning on tihti saadud nõrgestatud või surmatud mikroobivormidest, nende toksiinidest või mõnest nende pinnal olevast valgust. Organismi immuunsüsteem tuvastab toimeaine kui ohtliku, hävitab selle ja salvestab info selle ohtliku toimeaine kohta, et hiljem oleks haigust tekitavate mikroorganismidega lihtsam võidelda.

Lisaks ennetavatele vaktsiinidele on väljatöötlemisel ka ravivaktsiinid, mida juba praegu kasutatakse näiteks kasvajate ravis.

Vaktsiini manustamine on vaktsineerimine.

Vaktsiinide tüübid

Vaktsiine saab jaotada immuunvastust tekitava aine ja kaitsva immuunsuse kujunemise protsessi järgi erinevalt.

Surmatud vaktsiinid

Surmatud vaktsiinides on immuunvastust tekitav antigeen surmatud kujul. Need on organismile infektsiooni mõttes kahjutud ja reaalset haigestumist ei põhjusta. Immuniseerimisel tekkiv mälu on nõrgem ja seetõttu on vaja korduvat vaktsineerimist.^[1] Sellised vaktsiinid on IPV (poliomüeliidivaktsiin), A-hepatiidi vaktsiin, marutaudivaktsiin ja enamik gripivaktsiine^[2].

Nõrgestatud vaktsiinid

Nõrgestatud vaktsiinides on immuunvastuse tekitajad elusad nakkustekitajad, millel on võimalikult väike virulentsus ja mis on inimesele kahjutud, kuid tekitavad siiski vajaliku immuunvastuse. Nõrgestatud vaktsiinide tekitatud immuunsus on kestvam ja mälu pikem kui surmatud vaktsiinide tekitatud immuunsusel. Seda tüüpi vaktsiine ei tohi kasutada nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestel, kuna neil võib välja kujuneda raske kuluga infektsioon.^[3] Sellised vaktsiinid on tuberkuloosi-, polioviiruse-, mumpsi- ja punetistevastased vaktsiinid. ^[2]

Alaühikuvaktsiinid

Alaühikuvaktsiinides on immuunvastust tekitavaks komponendiks osa haigust tekitavast organismist. Selleks võib olla valk, lipiid või polüsahhariid. Selline vaktsiin on B-hepatiidi vastane vaktsiin.^[2]

Toksoidvaktsiinid

Toksoidvaktsiinides on antigeenseks komponendiks haigustekitajalt eraldatud toksiin, mis on muudetud inimesele mittetoksiliseks, kuid on säilitanud oma antigeense toime. Sellised on teetanuse- ja difteeriavaktsiinid.^[2]

Kombineeritud vaktsiinid

Kombineeritud vaktsiinid tekitavad inimeses immuunsuse kas mitme haigustekitaja vastu või sama haigustekitaja eri serotüüpide vastu. Tuntuimad mitmikvaktsiinid on tetanuse-difteeria-läkaköhavaktsiin ja PPV-23 (pneumokoki polüsahhariidne vaktsiin).^[4]

Viited

1. Raivo Uibo, Kalle Kisand, Pärt Peterson, Koit Reimand (2015). Immunoloogia õpik kõrgkoolidele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 333.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
2. "Different Types of Vaccines". The history of vaccines. An educational resource by the college of physicians of Philadelphia. 2018. Vaadatud 2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
3. Raivo Uibo, Kalle Kisand, Pärt Peterson, Koit Reimand (2015). Immunoloogia õpik kõrgkoolidele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 334.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
4. Raivo Uibo, Kalle Kisand, Pärt Peterson, Koit Reimand (2015). Immunoloogia õpik kõrgkoolidele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 336.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)