Mumps

Mumps ehk epideemiline parotiit (ladina keeles Parotitis epidemica) on kergesti nakkav viirushaigus, mida tekitab paramüksoviiruste hulka kuuluv mumpsiviirus.

Mumps
Sünonüümid	Parotitis epidemica
Mumpsi nakatunud laps; näha on haigusele omast näopiirkonna paistetust
Valdkond	nakkushaigused
Sümptomid	parotiit, palavik, peavalu, isutus, halb enesetunne
Tüsistused	kuulmiskahjustused, orhiit, ooforiit, pankreatiit; harva steriilsus
Tavapärane avaldumine	7–25 päeva pärast nakatumist
Kestus	tavaliselt vähem kui 2 nädalat
Põhjused	mumpsiviirus
Diagnoosimeetod	antikehade test
Ennetus	vaktsineerimine
Ravi	pallitatiivravi
Esinemissagedus	387 327 juhtumit globaalselt (2023)
Surmad	1,6–3,8 surma 10 000 juhtumi kohta[1][2]
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10	B26
RHK-9	072
DiseasesDB	8449
MedlinePlus	001557
eMedicine	emerg/324 emerg/391 ped/1503
MeSH	D009107

See levib piisknakkusena. Kõik vanuserühmad on vastuvõtlikud, kuid eelkõige põevad seda lapsed ja noorukid. Parasvöötmes esineb haigusjuhte rohkem kevadtalvisel perioodil.

Infektsiooni peiteaeg pärast nakatumist ja enne sümptomite avaldumist võib olla 7–25 päeva^[3][4], keskmiselt 16–18 päeva.^[5] Haigus on nakkav alates ühest-kahest peiteaja viimasest päevast kuni üheksanda haiguspäevani.

Haiguse levinumad sümptomid on kõrgenenud kehatemperatuur, valu mälumisel ja süljenäärmete, tihemini kõrva-süljenäärmete paistetus. Hiljemalt nädala jooksul^[viide?] kehatemperatuur normaliseerub ja paistetus kaob. Kui haigus kandub ühelt süljenäärmelt teisele, siis haigus pikeneb. Pärast põdemist kujuneb püsiv immuunsus.

Haiguse vastu ei ole efektiivset spetsiifilist ravi, mistõttu pruugitatakse pallitatiivravi (nt puhkus, kubeme jahutamine, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid).^[6][7]

Mumps on ennetatav turvalise ja efektiivse vaktsiiniga.^[8] Tihti kasutatakse liitvaktsiini, mis annab kaitse ka leetrite ja punetiste vastu. Vahel kasutatakse MMRV-vaktsiini, mis annab lisaks eelmainitud haigustele kaitse tuulerõugete vastu. Pärast MMR-liitvaktsiini kasutuselevõttu Ameerika Ühendriikides 1967. aasta detsembris langes mumpsi haigestumine 1993. aastaks 99%; 1968. aastal registreeriti 152 209 haigusjuhtu ja 1993. aastal 1692 juhtumit.^[9]

Tüsistused

Noormeestel võib tüsistusena esineda orhiit koos munandi atroofia võimalusega, tüdrukutel rinnanäärmete ja munasarjade põletik.

Mumps võib põhjustada ka kurdistumist või kuulmiskahjustusi, mida esineb ligemale 4% juhtumidest.^[10][11] See teeb mumpsist kõige levinuma lastel esineva unilateraalse (üht kõrva hõlmava) neurosensoorne kuulmislanguse põhjuse.^[11] Ehkki tavaliselt tekib kuulmiskahjustus vaid ühes kõrvas, võib see harvematel juhtudel tekkida mõlemas kõrvas.^[8] Kuulmiskahjustus või kurtus on tavaliselt mööduv, kuid võib olla ka jäädav.^[11] Pöördumatuid kuulmiskahjustusi ja kurdistumist on peetud haruldasteks,^[8] neid tekib umbes 0,005% juhtudest.^[10]