Remove ads
Taevaskoja (võru murdes Taivaskua) on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
| Taevaskoja | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| |||||
 Taevaskoja bussipeatus | |||||
Pindala: 7,9 km² (2020)[1]  | |||||
|
Elanikke: 105 (1.01.2019)[2]
| |||||
|
EHAK-i kood: 8028[3] | |||||
| Koordinaadid: 58° 6′ N, 27° 2′ E | |||||
  | |||||
 | |||||
Küla on nime saanud Ahja jõe ürgorus asuvate devoni liivakivipaljandite ehk taevaskodade järgi.
Remove ads
Nüüdisaegse Taevaskoja küla põhjapoolne osa kuulus varem Ahja mõisa alla, lõunapoolne osa Vana-Koiola mõisa alla. 1873. aasta Ahja mõisa metsakaardil on mainitud kohanime Taiwaskodda pallo.[4]
Taevaskoja asundus moodustus 1930. aastatel Tartu–Petseri raudtee rajamise järel. Administratiivselt jäi Taevaskoja asundus 1930–1940. aastatel Tartumaa ja Võrumaa piirile. 1935. aastal võttis Vabariigi Valitsus Taevaskoja (nii Tartumaa kui Võrumaa osas) tervishoiu kaitse alla.[5]
Aastatel 1947–1993 tegutses Taevaskoja Lastesanatoorium. 1957. aastast tänini töötab külas Taevaskoja raamatukogu. Aastatel 1953–2000 tegutses Taevaskoja Algkool.
1950. aastast arvati asundus Põlva rajooni koosseisu. 1977. aastal liideti Taevaskoja asundus ja Saesaare küla Taevaskoja külaks. 1991. aastast kuulub Taevaskoja küla Põlva maakonna Põlva valla koosseisu.
Remove ads
Küla piiresse jääval Ahja jõe lõigul Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal asuvad Väike Taevaskoda ja Suur Taevaskoda, mis on Lõuna-Eesti ühed külastatumad turismiobjektid, samuti Saesaare hüdroelektrijaam. Külas asub ristipuu.
Küla läbib Tartu–Koidula raudteeliin ja küla juures asub Taevaskoja raudteepeatus. Kanariku–Kiidjärve tee ühendab Taevaskoja küla Põlva–Reola maanteega.
2002. aastal asutasid külaelanikud MTÜ Taevaskoja.[6] MTÜ Taevaskoja esindab külaelanike huve, algatab küla elukeskkonda parandavaid ja ühistegevust edendavaid projekte, korraldab küla ühisüritusi, organiseerib küla esinduse osalemist valla üritustel ja haldab kogukondlikku vara, sealhulgas Taevaskoja raudteepeatuse ootepaviljoni, külakeskuses asuvat avatud tulekoda ning Taevaskoja raamatukoguga samas hoones asuvat külakeskuse saali.
Alates 2006. aastast on Taevaskoja külavanem Ahti Bleive.[7]
Remove ads
Nüüdisaegse Taevaskoja küla maadel Lutsu talus (toona Võrumaa Koiola vald) sündis ja elas sõjamees ja sõjaajaloolane Oskar Kurvits.[8]
1960.–1970. aastatel veetis suved Taevaskojas Uku Masing.[9]
Taevaskojas oli suvekodu samblikuteadlasel professor Hans Trassil.
Taevaskoja loodust on taiestel kujutanud mitmed kunstnikud:
- Ado Vabbe. "Väike Taevaskoda". Õlimaal (1934).
- Villem Ormisson. "Kevadine Taevaskoda". Õlimaal (1938).
- Jaan Vahtra. "Taevaskoda". Õlimaal (1941).[10]
- Kalju Nagel. "Taevaskoja vaade". Õlimaal (1947).[11]
- Elmar Kits. "Sild Taevaskoja all". Guašš (1948).[12]
- Richard Kaljo. "Saesaare hüdroelektrijaama ehitamine". Kuivnõel (1951).
- Elmar Kits. "Taevaskoda". Õlimaal (1954).[13]
- Elmar Kits. "Rahvapidu Suures Taevaskojas". Õlimaal (1959).[14]
- Elmar Kits. "Taevaskoda". Õlimaal (1959).[15]
- Raivo Vare. "Taevaskoja". Õlimaal (1965).
- Elmar Kits. "Taevaskoda". Õlimaal (1967).[16]
- Lui Paavel. "Taevaskoda". Õlimaal.
- Endla Reinvee. "Taevaskoda". Õlimaal (1975).[17]
- Kalju Nagel. "Väike Taevaskoda". Õlimaal (1980).
- Heli Šestakova. "Taevaskoja motiiv". Pastell (1985).
- Aleksander Yaska. "Taevaskoja". Õlimaal (2017).[18]
- Aleksander Yaska. "Väike Taevaskoja". Õlimaal (2021).[19]
Uku Masing kirjutas aastatel 1968–1972 luulekogu "Kurtes Taevaskoja varisevat kallast", mis ilmus trükist alles 2004. aastal.[9][20]
Lembit Kurvits kirjutas 1993. aastal lastejuttude raamatu "Taevaskojalapsed" (illustreerinud Ülle Meister).[21]
Remove ads
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Remove ads