Uku Masing sündis hernhuutlikus peres. Tema vanemad olid Ado (Aadu) Masing (16. mai 1862 (vkj 4. mai 1862) – 16. september 1949) ja Anna Masing (sünd Furman; 12. juuni 1881 (vkj 31. mai 1881) – 15. veebruar 1954). Vanemad laulatati 9. märtsil 1908 Rapla kirikus.
Uku Masing õppis aastatel 1917–1921Raikküla Ministeeriumikoolis ning Tallinna Linna II Reaalkoolis (1922. aastast Tallinna Linna Tehnika Ühisgümnaasium) aastatel 1921–1926.[3] Masingu õpingute ajal 1925. aastal sai kool taas uue nime – Riigi Tehnika Gümnaasium (hilisema Tallinna Tehnikumi eelkäija). Samal ajal õppis selles koolis ka Gustav Ernesaks.[4] Tallinna Linna Tehnika Ühisgümnaasiumi õpperuumid paiknesid Tallinnas aadressil Harju tn 6 (enne Harju tn 48) hoone 2. ja 3. korrusel. Hiljem oli hoone tuntud ka kohviku Tallinn ja 2. korrusel asunud baar-varietee Tallinn järgi. Kool kolis majja 1922. aastal, mil avati hoone 1. korrusel ka esimene eestlaste raamatupood, mis kuulus kirjastusele Varrak. 1920. aastast tegutses majas ka Cafe Kirstein. Uue omaniku, Kaupmeeste ja Töösturite Ühisuse nõudmisel lahkus kool majast 1927. aastal.
Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Ta õppis klassikaliste keelte (heebrea, kreeka ja ladina) ning teoloogia ainete kõrvalt veel semiidi keeli, psühholoogiat, antiikkirjandust ja assürioloogiat. Tema peamisteks teaduslikeks uurimisaladeks said Vana Testamendi teadus, mitmed orientalistika harud assürioloogiast budoloogiani ning paljude eri rahvaste folkloori ja religiooni võrdlev uurimine.
Juba koolipõlves avaldas ta luuletusi, tõlkeid, arvustusi, esseid ning teaduslikke töid. 1928. aastal avaldas Uku Masing Vana Testamendi uurimuse "Jiptahi tytar" ning esimese auhinna saanud võistlustöö "Kas nõuab Deuteronoomiumkultuse tingimatut tsentralisatsiooni või lubab ta kultuspaiku ka väljaspool Jeruusalemma?". 1930. aastal sai ta magistrikraadi auhinnatud töö eest "Das Verhältnis der Elihureden zu den übrigen Reden des Buches Hiob".
1933. aasta sügisel hakkas ta Tartus professor Alexander von Bulmerincqi kõrval õpetama semiidi keeli ja Vana Testamenti. Tema tähtsamad teadustööd 1930. aastail olid heebrea mõistet JHWH käsitlev "The Word of Yahweh" (1937) ja kaheköiteline doktoritöö Vana Testamendi lühimast prohvetiraamatust Obadjast.
1935. aastal ilmus esimene luuleraamat "Neemed vihmade lahte", mis äratas kriitikute seas tähelepanu. Uku Masing kuulus Arbujate hulka. Nõukogude perioodil ilmusid ta raamatud peamiselt välismaal, kuid sellegipoolest mõjutas tema luule 1960. aastate noori eesti kirjanikke.
1946.–1964. aastal oli Uku Masing EELK Konsistooriumi teaduslik sekretär ja Usuteaduse Instituudi (Usuteadusliku Kõrgema Katsekomisjoni) õppejõud. Ta pidas loenguid Vanast Testamendist ja usundiloost (budismist, juudi müstikast).
1970.–1980. aastatel tegi ta kaastööd rahvusvahelistele folkloristikaväljaannetele soome-ugri, samojeedi ja kaukaasia muinasjuttude kohta ning on üks 14-köitelise muinasjutuentsüklopeedia "Enzyklopädie des Märchens" kaasautoreid.
Lugema oli Masing võimeline umbes 60 keeles.[1][2]Jaan Kaplinski on märkinud, et "Mõneski meie jaoks väga eksootilises keeles luges ta täitsa korralikult, need olid näiteks polüneesia ja melaneesia keeled, kitšee-maia keelKesk-Ameerikast, mitmed etioopia keeled ja palju muud. Võrreldes teise polüglotiga, Pent Nurmekunnaga, oli Masingu keeleoskus rohkem kirjalik, ta hääldas kõiki keeli üpris eesti moodi, Pent aga valdas hästi just kõnekeeli".[2]
1939. aastal abiellus Uku Masing Eha Tuulemaaga (enne eestistamist Gnadenteich). Laulatus toimus SaaremaalMustjala Anna kirikus. Abikaasa Eha neiupõlvenimi Tuulemaa andis nime Uku Masingu luulekogule "Ehatuule maa". Uku Masingu õde oli Agnes Saag (Masing), kes oli abielus teoloog Evald Saagiga.
2010 – Toomas Paul. "Uku Masing ja piibli tõlkimine" Inimesepoeg valgel laeval. Uku Masing 100. / Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2010, lk 27–48
2012 – Peeter Espak. "Sumerian inim, Hebrew דבר יהוה and Polynesian mana in the Early Theories of Uku Masing". Forschungen zur Anthropologie und Religionsgeschichte 43/2012, lk 71–85
2012 – Urmas Nõmmik. "Uku Masing und das Alte Testament" / Forschungen zur Anthropologie und Religionsgeschichte 43/2012, lk 187–198
2004 – Boreaalset imbub sisse siit ja sealt: intervjuu Eesti Keele Instituudi direktori Urmas Sutropiga, küsitles Sven Vabar / Sirp 12.03.2004, nr 10, lk 5
Tarmo Kulmar "Uku Masingu usk ja usund, mõisted ja mõtted" – raamatus "Tõsilood muinasrahvastest" 2007 Ilmamaa, lk 28–32
1981 – Bernard Kangro "Mare Imbrium ehk elukõrbes viirastuv jumalariik. Katse Uku Masingu luulet lahti mõtestada" raamatus "Arbujad" / Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1981, lk 222–237
1983 – Uku Masing "Kuidas kirjanikud kirjutavad" (kirjutet 14.01.1982). Samuti raamatus "Kuidas kirjanikud kirjutavad" Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1992, lk 52–61. / Tulimuld 2/1983, lk 103–109; Tulimuld 3/1983, lk 130–134
1986 – Vello Salo "Uku Masungu kaksteist luulekogu" / Aja Kiri 45/1986, lk 4
1987 – Uku Masing "Kuidas ma luuletan" / Edasi 19.09.1987, lk 4–5
2002 – Külliki Vulf (Kuusk) "Eesti kirjanduskriitika kõnelused Uku Masinguga. Monoloog või dialoog?" / Keel ja Kirjandus 2002/6, lk 385–400
2002 – Karl Muru "Lisandusi Uku Masingu retseptsiooniloole (Külliki Vulfi ärgitusel)" / Keel ja Kirjandus 11/2002, lk 809–814
2002 – Ants Oras "Uku Masing" (lk 146–147), "About the poetry of Uku Masing" (Pp.148–149.) – Kuus eesti luuletajat Ants Orase tõlkes = Six Estonian Poets in Translations of Ants Oras / [koostaja eessõna: Anne Lange] / Tallinn: Tänapäev 2002, lk 150–159
2002 – Vincent B. Leitch "Usuline nägemus moodsas luules: Uku Masing võrdluses Hopkinsi ja Eliotiga" / Vikerkaar 10/2002, lk 77–89
2004 – Ants Oras "Uku Masingu "Neemed Vihmade lahte"". Luulekool. II, meistriklass. Ants Oras; koostajad Hando Runnel ja Jaak Rähesoo. / Tartu: Ilmamaa 2004 (Eesti mõttelugu; 58), lk 349–351
2008/2009 – Külliki Kuusk "Uku Masingu luule kui päevaraamat. – Paar sammukest. / XXV Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2008 / Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2009, lk 57–78
2013 – Külliki Kuusk "Pihtimuslikkusest Uku Masingu luules". / Looming 12/2013, lk 1687–1696
2014 – Külliki Kuusk "Rahvalaululikust mentaliteedist Uku Masingu 1930. aastate luules. Parallelism poeetilise keele ja enesetaju kujundajana". Janika Oras, Andreas Kalkun (toim). Regilaulu kohanemine ja kohandajad. / Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastus 2014, lk 137–169
2014 – Külliki Kuusk "Tondid, pillipuhujad ja palverändurid ehk mis on vabaduse hind? Ühest Uku Masingu suurest müüdist". Kirjanduspärand kultuuriloos. / Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastus 2014, lk 163–203
1998 – Tõnu Luik "Uku Masing varjokaetuse läbi mõistatusen" / Studia Philosophica 1998, III (39), lk 15–25
2009 – Rainer Kerge "Korraga täpne ja hämar: Uku Masing 100". Ülo Tonts, Karl Martin Sinijärv ja Andres Põder meenutavad Uku Masingut. / Õhtuleht 11.08.2009, nr 185, lk 10
2009 – Ilmar Vene "Uku Masing – negatiivse keskmelisuse näitlikustaja" / Looming 8/2009, lk 1121–1130
2012 – Jaan Kaplinski "Ütles Masing". Mõtteid, mida elav Uku Masing ütles ja Jaan Kaplinski pärast tema surma mälu järgi kirja pani. / Vikerkaar 1–2/2012, lk 74–81, 84–85, 88–89, 92–93, 96–98
2008 – "Tõuseb tume puu täis kollaseid tiibu" valik filmitriloogia lähtematerjale / Estinfilm
Filmitriloogia idee ja stsenarist oli Mikk Sarv ning stsenarist ja režissöör-operaator Vallo Kepp. Filmide helirežissöör ja toimetaja oli Enn Säde, helilooja Rauno Remme. Teaduskonsultant oli Külliki Kuusk.
Filmid on koondatud 22. aprillil 2009 Eesti Rahvusraamatukogus esitletud kaksik-DVD-le. Ühel plaadil on filmitriloogia, teisel plaadil (neljanda osana) rohkelt filmide aluseks olnud helisalvestisi ning video- ja tekstimaterjali. Lisaks sisaldab neljas osa Uku Masingu loengute lindistusi Usuteaduse Instituudis, Toomas Pauli intervjuud Uku Masinguga, valikut Uku Masingu kirju ja postkaarte kodustele ning filmide aluseks olnud intervjuude täielikke lindistusi, nende litereeringuid jpm.
2000 – CD "Johanson ja vennad (looming 1978–1999)" / Päevakera, Globus diei, Dayclew 2000
2003 – CD "Kõlakoda", muusika ja esitaja Tõnu Tepandi / Tallinn: Vagabund 2003
2003 – CD "Laulud Ernst Enno ja Uku Masingu sõnadele", viisistanud Anne Maasik ja Jaan Tooming; laulud seadnud Heikki-Rein Veromann; esitavad Anne Maasik, Heikki-Rein Veromann / A. Maasik 2003
2003 – CD "Piimaš", muusika ja esitaja Kago / Õunaviks 2003
2005 – CD "Laulud", muusika ja esitajad Maria Peterson ja Eva Eensaar / Theatrum 2005
2007 – CD "Kago", muusika ja esitaja Kago / Estonia: Seksound 2007
2008 – CD "Üksteist peab hoidma: Kadri Hundi ja Mart Siimeri laule", muusika Kadri Hunt, esitavad Eesti Raadio Laululapsed / Tallinn: Eesti Rahvusringhääling 2008
2009 – Jaan Kaplinski romaan "Seesama jõgi" (2. tr 2009 ingl k (tõlkinud Susan Wilson), London: Peter Owen, 2009) / Vagabund 2007
2010 – Lauri Sommeri romaan "Kolm yksiklast" (Vikerkaares ilmunud "Hilised lemmelehed" on raamatu kolmandaks osaks) / kirjastus Menu 2010
"Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. oktoober 2016. Vaadatud 17. oktoobril 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Pikemalt artiklis Uku Masingu looming
