Soome Rahvaarmee

Soome Rahvaarmee (soome keeles Suomen kansanarmeija) 1939. aastal NSV Liidus formeeritud Punaarmeele allunud nn Soome Demokraatliku Vabariigi relvajõudude ametlik üldnimetus.

Talvesõda
Soome kuulipildujajagu Lemetti teeharu koti lähedal
Toimumisaeg	30. november 1939 – 13. märts 1940
Toimumiskoht	Ida-Soome
Tulemus	Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi Nõukogude Liidule loovutama osa Viiburi läänist ja muid alasid.
Osalised
Soome Nõukogude Liit
Väejuhid või liidrid
Carl Gustaf Emil Mannerheim Kliment Vorošilov Kirill Meretskov hiljem Semjon Timošenko Lev Mehlis
Jõudude suurus
337 000–346 500 meest 30 tanki 114 lahingulennukit 1 000 000 meest 3000 tanki 3800 lennukit

Soome Rahvaarmee
Tegev	1939–1940
Riik	NSV Liit Soome Demokraatlik Vabariik
Kuuluvus	NSV Liidu Punaarmee Leningradi sõjaväeringkond
Lahingud	Talvesõda
Ülemad
Võtmeisikud	Akseli Anttila

Talvesõjas Punaarmee koosseisu kuulunud soomlastest, karjalastest ja teistest läänemeresoome päritolu NSV Liidu kodanikest moodustatud väeosa alus oli Punaarmee 106. laskurdiviis, mille baasil alustati NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi rahvakomissar Kliment Vorošilovi 1939. aasta 23. novembri korralduse alusel Petroskois mägilaskurdiviisi juhtkonna ja üksuste formeerimist.

Nõukogude vägede rünnakusuunad Talvesõjas

Moodustatud rahvusväeosade eesmärk oli eelkõige propagandistlik ning väeosasid ei kasutatud Talvesõja lahingutes eesliinil, vaid need kavandati pärast Soome vallutamist riigi hõivamiseks ning ka järgnevalt Soome ja Rootsi–Norra riigipiiri valveks. Rahvaarmee üksused allusid otse rahva kaitsekomissar Vorošilovile, mitte aga armeejuhtidele, kelle rindelõigus nad asusid.

Üksikuid väeosi kasutati lahingutegevuses sõja I etapil, kuid nendepoolse sõjalise ettevalmistuse puudumise tõttu kandis väeosad suuri kaotusi ning nende kasutamiset loobuti ja väeosasi säilitati sõjajärgseks tegevuseks riigi sisejulgeoleku tagamiseks ja Soome DV valitsuse kaitseks Terijoki piirkonnas.

Talvesõja II etapis, 1940. aasta veebruaris kasutati väeosi osaliselt Viiburi linna vallutamisel.

Juhtkond ja koosseis

Korpuseülem

• ''divkom'' Akseli Anttila (Аксель Моисеевич Анттила), Kominterni Internatsionaalse Sõjakooli lõpetanu

Sõjakomissar

• brigaadikomissar Filipp Jegorov (Филипп Иванович Егоров), kes kasutas soomepärast perekonnanime Aalto

Korpuse poliitosakond, polgukomissar Vladimir Tereškin (kes kasutas nime Tervonen), poliitosakonna ülema asetäitja (komsomoli alal) Fjodor Grigorjev), korpuse ajalehe Kansan armeja toimetaja Mihhail Melentjev, korpuse parteibüroo sekretär Pjotr Laitinen.

Staabiülem

• brigkom Fjodor Romanov (Федор Николаевич Романов), kes kasutas nime Raikas

SDV relvajõudude koosseisus oli:

• Mägilaskurkorpus
  • 1. laskurdiviis^[1], 7. armee tegevuspiirkonnas, Karjala kannasel. Diviisiülem polkovnik Aleksei Gretškin (Алексей Александрович Гречкин), komissar pataljonikomissar Nikolai Dildenkin (Николай Александрович Дильденкин), kes asendati 1939. aasta detsembris polgukomissar Aleksandr Kirilloviga;
    • 1. laskurpolk
    • 2. laskurpolk
  • 2. laskurdiviis^[2], 7. armee tegevuspiirkonnas, Karjala kannasel. Diviisiülem polkovnik Grigori Zverev, komissar vanempolitruk A. V. Kiuru, seejärel polgukomissar N. A. Zamkov.
    • 3. laskurpolk
    • 4. laskurpolk
• 1. suurtükiväepolk
• Soomuspolk
• 12. üksik hävituslennukite eskadrill
• Üksik sapööripataljon
• Üksik sidepataljon
• Üksik õhutõrjedivisjon
• Korpuse eriosakond
• Prokuratuur
• Sõjatribunal

• 3. laskurdiviis^[3], 9. armee tegevuspiirkonnas, Suojärvi rajoonis, Porajärvil. Diviisiülem alampolkovnik Т. Tommola (–2.1940), Toivo Vähä (fi (2.1940 –); komissar N. Dildenkin.
  • 5. laskurpolk, polguülem Antikainen;
  • 6. laskurpolk, polguülem major O. Ahonen;
• 7. üksik laskurpolk, 9. armee tegevuspiirkonnas, Uhtua piirkonnas. Polguülem kapten Tuominen (–2.1940);
• Üksik laskurpolk (hiljem reorganiseeriti 4. piirivalvediviisiks^[4]), 14. armee tegevuspiirkonnas, Petsamo piirkonnas. Polguülem A. Allane

Likvideerimine

Pärast Talvesõja lõppu ning vallutatud maa-aladest Karjala-Soome NSV moodustamist saadeti Soome Rahvaarmee ÜK(b)P KK Poliitbüroo 1940. aasta 24. märtsi otsuse ja sellele järgnenud NSV Liidu rahvakaitsekomissari käskkirjaga № 0015ga laiali ning selle väeosadest moodustati taas Punaarmee 71. laskurdiviis.

Viited

1. 1 стрелковая дивизия Финской народной армии
2. 2 стрелковая дивизия Финской народной армии
3. 3 стрелковая дивизия Финской народной армии
4. 4 стрелковая дивизия Финской народной армии

Välislingid

• Сергей Геннадьевич Веригин /к.и.н., декан исторического факультета ПетрГУ). Формирование и боевые действия Финской народной армии (ФНА) в зимней войне 1939-1940 годов