Karjala-Soome NSV
From Wikipedia, the free encyclopedia
Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühendid Karjala-Soome NSV ja KSNSV) oli NSV Liidu liiduvabariik aastatel 1940–1956. Karjala-Soome riigikeeled olid vene keel ja soome keel, pealinn oli Petroskoi.[1]
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2017) |
|
Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Karjalais-suomalainen sosialistinen neuvostotasavalta Карело-Финская Советская Социалистическая Республика (Karelo-Finskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika) 31. märts 1940 – 16. juuli 1956 | |||||||
 .jpg) Karjala-Soome NSV lipp aastal 1956
| |||||||
.svg) Karjala Soome NSV 1940. aasta piirides | |||||||
| Valitsusvorm | marksism-leninism | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Osa | Nõukogude Liit | ||||||
| Ülemnõukogu Presiidiumi esimees | Otto Wille Kuusinen | ||||||
| Pealinn | Petroskoi | ||||||
| Pindala | 172 400 km² | ||||||
| Rahvaarv | 651 300 (1959) | ||||||
| |||||||
| Riigikeeled | soome keel, vene keel | ||||||
| Rahaühik | rubla | ||||||
| Deviis | "Kaikkien maiden proletaarit, liittykää yhteen!" | ||||||
| Hümn | Karjala-Soome NSV hümn | ||||||
| |||||||
Karjala-Soome NSV moodustati 31. märtsil 1940, liites Talvesõja jooksul Soomelt vallutatud alad Karjala Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga. Tegemist oli 12. liiduvabariigiga Nõukogude Liidu koosseisus.[2] Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlikust Vabariigist tehti 16. juulil 1956 NSV Liidu Ülemnõukogu otsusega taas Karjala ANSV, mis hakkas uuesti kuuluma Vene NFSV koosseisu.[3]
Ajalugu
Eellugu
Ida-Karjala oli keskajast kuni 20. sajandi alguseni Venemaa perifeeria, mis oli hõredalt asustatud õigeusklike karjalaste ja venelastega. 19. sajandil sagenesid soomlaste kontaktid karjalastega ning soomlased rajasid Ida-Karjalas koole, kus õpetati karjala noori. Soome organiseeritud koolivõrgu tulemuseks oli Karjala rahvuse ärkamine, mis oli tugevalt soomemeelne.[4] Venemaa kodusõja ajal tehti mitu katset Ida-Karjalat või selle osi (nt Repola ja Porajärve vald) Nõukogude Venemaast eraldada (osaliselt ka soomlaste (nt Bobi Sivén) juhtimisel), regiooni kas Soomega liites või Karjala iseseisvumist toetades. Soome riigiga stabiilse rahu saavutamiseks lubas Nõukogude Venemaa Ida-Karjalale Tartu rahuga ametlikku autonoomiat, mida küll täideti vaid paberil, luues seal Karjala Töörahva Kommuun.[5]
Kommuuni rajamist 1920. aasta suvel peeti NSV Liidus ametlikuks Karjala-Soome NSV omariikluse alguseks. Kommuunis elas 147 300 inimest, kellest karjalased moodustasid 60 ja venelased 37 protsenti. Kuna Karjalas said juhtivatele kohtadele Soome kodusõja kaotanud punasoomlased (gyllinglased), jätkus ka autonoomia ajal karjalaste soomestamise poliitika. Lähtudes "Karjala töötajate soovist" korraldati töörahva kommuun 1923. aasta 25. juulil ümber autonoomseks Karjala Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.[5][6]
Liiduvabariigi moodustamine
Karjala-Soome NSV moodustati 1940. aastal pärast Talvesõda, mil liideti Soomelt vallutatud 36 000 ruutkilomeetrit alasid Karjala ANSV territooriumiga. 31. märtsil kiitis NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu heaks Karjala-Soome liiduvabariigi asutamise, nime "Soome" lisamisel alale sai põhjenduseks, et Talvesõja jooksul oli NSV Liit enda alla liitnud ka "puht-Soome alad".[7] Otto Kuusinen sai Karjala-Soome NSV Ülemnõukogu presiidiumi esimehe koha.[8] Esimesed ametlikud Karjala-Soome valimised NSV Liidu Ülemnõukokku toimusid 16. juunil 1940.[9]
Soomelt vallutatud alad (osa Lääne-Karjalat) olid inimtühjad, sest sealsed soomlased evakueeriti pärast sõda Soome. Seetõttu alustas NSV Liit vallutatud Lääne-Karjalasse rahva asustamist teistest liiduvabariikidest. Poole aastaga oli inimtühjadele aladele asustatud juba 884 perekonda.[10]
Karjala-Soome nägi oma lühikese ajaloo jooksul mitut piiriõgvendamist Vene NFSV kasuks. 1944. aastal võeti Karjala-Soome NSV-lt ära Karjala kannase osad ning Viiburi ja Käkisalmi linn koos ümbrusega ning liideti Leningradi oblastiga. 1953. aastal liideti Alakurtti külanõukogu territoorium Murmanski oblastiga.
KSNSV likvideerimine
1956. aastal otsustas NSV Liit likvideerida Karjala-Soome NSV. 16. juuli NSV Liidu Ülemnõukogu istungil esitas Karjala-Soome Ülemnõukogu presiidiumi esimees Kuusinen palve kujundada KSNSV ümber Karjala Autonoomseks Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks, mis tuleks lülitada Vene NFSV koosseisu. Põhjusena tõi Kuusinen välja "vabariigi töötajate soovi". Otsus võeti vastu ühehäälselt ja liiduvabariik likvideeriti.[11] Liiduvabariigi likvideerimise teiste põhjustena on väljatoodud veel KSNSV vähest võimekust oma metsamajandusega toime tulla ning fakt, et territooriumi rahvuslik koosseis ei peegeldanud enam territooriumi ametlikku staatust (umbes 10% rahvast olid karjalased). Väga oluline oli ka suhete paranemine Soomega, sest Soome oli kogu aeg näinud KSNSV-s ohtu oma Teises maailmasõjas säilinud riiklusele ja NSV Liit ei näinud enam põhjust Soome suveräänsust nimekaaslasega ähvardada.[12][13]
Geograafia
Karjala-Soome NSV asus Põhja-Euroopas Nõukogude Liidu loodepiiril. Liiduvabariik piirnes läänes iseseisva Soome Vabariigiga, idas Valge merega. Nõukogude Liidus piirnes KSNSV Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigiga, piirnedes põhjas Murmanski oblastiga, idas Arhangelski oblastiga ja lõunas Leningradi ja Vologda oblastiga.[14]
Väikese rahvastikutiheduse ja halva põllumaa tõttu moodustasid üle 70% Karjala-Soome territooriumist metsad. Sarnaselt Soomega oli KSNSV järvederikas – kokku oli järvi üle 20 000.[15]
Kultuur
Kuna Karjala-Soome NSV oli varasema riikliku ajaloota, keskendus Nõukogude võim Karjalas karjala-soome rahva identiteedi loomisele. Karjala-Soome riikluse alus oli keele- ja identiteediarendus Nõukogude Liidus alanud juba 1920. aastatel[16], kuid sai regiooni liiduvabariigiks muutmisega uue hoo sisse. Enamik kaasaegseid kirjateoseid kasutasid KSNSV rahva kirjeldamiseks alati väljendit "karjala-soome rahvas", vältides rääkimast vaid ühest rahvast. Üldiselt rajati üsna tüüpiline Nõukogude versioon rahva ajaloost: karjala-soome rahvas kiratses 13. sajandist peale, mil välisriigid Karjala hõivasid ning rahvas kannatas kuni 20. sajandi alguseni, mil Nõukogude kord päästis karjala-soome rahva.[17]
Karjala-Soome tunnistas ka oma seost Soomega ning KSNSV ajalookäsitluses mainiti tihti ka Soome kodusõja ajalugu. Sarnaselt soomlastega pidas ka karjala-soome rahvas oma rahvuseeposeks "Kalevala" eepost ning tähistas 1949. aastal suurejooneliselt eepose 100. aastapäeva.[18] Sellegipoolest kirjeldati Soome Vabariiki väga negatiivselt ja rõhutati karjala-soome rahva vabadust Soome kodanlusest.[17]
Juhtkond
Parteijuhid
K(b)P KK esimesed sekretärid
| Nr | Ametiaeg | Nimi |
|---|---|---|
| 1 | 1940−1950 | Gennadi Nikolajevitš Kuprijanov (1905−1979) |
| 2 | 1950 | Aleksandr Andrejevitš Kondakov (1908−1954) |
| 3 | 1950−1952 | Aleksandr Nikolajevitš Jegorov (1904−1988) |
KP KK esimesed sekretärid
| Nr | Ametiaeg | Nimi |
|---|---|---|
| − | 1952−1955 | Aleksandr Nikolajevitš Jegorov (1904−1988) |
| 4 | 1955−1956 | Leonid Ignatjevitš Lubennikov (1910−1988) |
K(b)P KK teised sekretärid
| Nr | Ametiaeg | Nimi |
|---|---|---|
| 1 | 1947−1951 | Juri Vladimirovitš Andropov (1914−1984) |
Riigipead
Ülemnõukogu esimehed
| Nr | Ametiaeg | Nimi |
|---|---|---|
| 1 | 1940 | Mark Vassiljevitš Gorbatšov (1902−1964) |
| 2 | 1940−1956 | Otto Wille Kuusinen (1881−1964) |
Valitsus
Rahvakomissaride Nõukogu esimehed
| Nr | Ametiaeg | Nimi |
|---|---|---|
| 1 | 1940−1946 | Paavo Prokkonen (1909−1979) |
Ministrite Nõukogu esimehed
| Nr | Ametiaeg | Nimi | Märkused |
|---|---|---|---|
| − | 1946−1947 | Paavo Prokkonen (1909−1979) | |
| 2 | 1947−1950 | Voldemar Virolainen (1901−1983) | |
| − | 1950−1956 | Paavo Prokkonen (1909−1979) | Teine ametiaeg |
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.