From Wikipedia, the free encyclopedia
Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühendid Karjala-Soome NSV ja KSNSV) oli NSV Liidu liiduvabariik aastatel 1940–1956. KSNSV moodustati 31. märtsil 1940, liites Talvesõja jooksul Soomelt vallutatud alad Karjala Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga. Tegemist oli 12. liiduvabariigiga Nõukogude Liidu koosseisus. Karjala-Soome riigikeeled olid vene keel ja soome keel, pealinn oli Petroskoi.[1][2] Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlikust Vabariigist tehti 16. juulil 1956 Nõukogude Liidu Ülemnõukogu otsusega taas Karjala ANSV, mis hakkas kuuluma Vene NFSV koosseisu.[3]
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2017) |
|
Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Karjalais-suomalainen sosialistinen neuvostotasavalta Карело-Финская Советская Социалистическая Республика (Karelo-Finskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika) 31. märts 1940 – 16. juuli 1956 | |||||||
 .jpg) Karjala-Soome NSV lipp aastal 1956
| |||||||
.svg) Karjala Soome NSV 1940. aasta piirides | |||||||
| Valitsusvorm | marksism-leninism | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Osa | Nõukogude Liit | ||||||
| Ülemnõukogu Presiidiumi esimees | Otto Wille Kuusinen | ||||||
| Pealinn | Petroskoi | ||||||
| Pindala | 172 400 km² | ||||||
| Rahvaarv | 651 300 (1959) | ||||||
| |||||||
| Riigikeeled | soome keel, vene keel | ||||||
| Rahaühik | rubla | ||||||
| Deviis | "Kaikkien maiden proletaarit, liittykää yhteen!" | ||||||
| Hümn | Karjala-Soome NSV hümn | ||||||
| |||||||
Karjala-Soome NSV varajasem ajalugu on peamiselt seotud Karjala ajalooga. Keskajast kuni 20. sajandi alguseni oli tegemist Venemaa perifeeriaga, mis oli hõredalt asustatud õigeusku karjalaste ja venelastega. Rohkem tähelepanu hakkas Karjala saama 19. sajandil, mil soomlaste kontaktid karjalastega sagenesid ning soomlased rajasid Karjalas koole, kus õpetati karjala noori. Soome organiseeritud koolivõrgu tulemuseks oli Karjala rahvuse ärkamine, mis oli aga tugevalt soomemeelne.[4] Venemaa kodusõja ajal tegid soomlased mitu katset Karjalat Venemaa küljest lahti lõigata, regiooni kas Soomega liites või Karjala iseseisvumist toetades. Soome riigiga stabiilse piiri saavutamiseks lubas Nõukogude Venemaa Karjalale ametliku Tartu rahuga autonoomiat, mida küll täideti vaid paberil, luues regioonis Karjala Töörahva Kommuuni.[5]
Kommuun rajati 1920. aasta suvel ja Karjala-Soome NSV pidas seda Karjala omariikluse ametlikuks alguseks. Kommuunis elas 147 300 inimest, kellest karjalased moodustasid 60 ja venelased 37 protsenti. Kuna Karjalas said juhtivatele kohtadele Soome kodusõja kaotanud punasoomlased, jätkus ka autonoomia ajal karjalaste soomestamise poliitika. Töörahva kommuun korraldati ümber 1923. aasta 25. juulil, mil lähtudes "Karjala töötajate soovist" moodustati Autonoomne Karjala Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.[5][6]
Karjala-Soome NSV moodustati 1940. aastal pärast Talvesõda, mil liideti Soomelt vallutatud 36 000 ruutkilomeetrit alasid Karjala ANSV territooriumiga. 31. märtsil kiitis Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu heaks Karjala-Soome liiduvabariigi asutamise, nime "Soome" lisamisel alale sai põhjenduseks, et Talvesõja jooksul oli Nõukogude Liit enda alla liitnud ka "puht-Soome alad".[7] Otto Kuusinen sai Karjala-Soome NSV Ülemnõukogu presiidiumi esimehe koha.[2] Esimesed ametlikud Karjala-Soome valimised NSV Liidu Ülemnõukokku toimusid 16. juunil 1940.[8]
Soomelt vallutatud alad olid inimtühjad, sest soomlased evakueeriti pärast sõda kodumaale. Seetõttu alustas Nõukogude Liit Karjalasse rahva asustamise teistest liiduvabariikidest. Poole aastaga oli inimtühjadele aladele asustatud juba 884 perekonda.[9]
Karjala-Soome nägi oma lühikese ajaloo jooksul mitut piiriõgvendamist Vene NFSV kasuks. 1944. aastal võeti Karjala-Soome NSV-lt ära Karjala kannase osad ning Viiburi ja Käkisalmi linn koos ümbrusega ning liideti Leningradi oblastiga. 1953. aastal liideti Alakurtti külanõukogu territoorium Murmanski oblastiga.
1956. aastal otsustas Nõukogude Liit likvideerida Karjala-Soome NSV. 16. juuli NSV Liidu Ülemnõukogu istungil esitas Karjala-Soome Ülemnõukogu presiidiumi esimees Kuusinen palve kujundada KSNSV ümber Karjala Autonoomseks Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks, mis tuleks lülitada Vene NFSV koosseisu. Põhjusena tõi Kuusinen välja "vabariigi töötajate soovi". Otsus võeti vastu ühehäälselt ja liiduvabariik likvideeriti.[10] Liiduvabariigi likvideerimise teiste põhjustena on välja toodud veel KSNSV vähest võimekust oma metsamajandusega toime tulla, fakt, et territooriumi rahvuslik koosseis ei peegeldanud enam territooriumi ametlikku staatust (umbes 10% rahvast olid karjalased) ning tõenäoliselt ka suhete paranemine Soomega, mille tõttu Nõukogude Liit ei näinud enam põhjust Soome suveräänsust nimekaaslasega ähvardada.[3][11]
Karjala-Soome geograafia on tugevalt seotud tema asukohaga Põhja-Euroopas. Karjala-Soome põhjas ja lõunas piirnes Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigiga, idas Valge merega ning läänes Soome Vabariigiga. Väikese rahvastikutiheduse ja halva põllumaa tõttu moodustasid üle 70% Karjala-Soome territooriumist metsad. Sarnaselt Soomega oli KSNSV järvederikas – kokku oli järvi üle 20 000.[12]
Kuna Karjala-Soome NSV oli varasema riikliku ajaloota, keskendus Nõukogude võim Karjalas karjala-soome rahva identiteedi loomisele. Karjala-soome riikluse aluseks oli keele- ja identiteediarendus Nõukogude Liidus alanud juba 1920. aastatel,[13] kuid sai regiooni liiduvabariigiks muutmisega uue hoo sisse. Enamik kaasaegseid kirjateoseid kasutasid KSNSV rahva kirjeldamiseks alati väljendit "karjala-soome rahvas", vältides rääkimast vaid ühest rahvast. Üldiselt rajati üsna tüüpiline Nõukogude versioon rahva ajaloost: karjala-soome rahvas kiratses 13. sajandist peale, mil välisriigid Karjala hõivasid ning rahvas kannatas kuni 20. sajandi alguseni, mil Nõukogude kord päästis karjala-soome rahva.[14]
Karjala-Soome tunnistas ka oma seost Soomega ning KSNSV ajalookäsitluses mainiti tihti ka Soome kodusõja ajalugu. Sarnaselt soomlastega pidas ka karjala-soome rahvas oma rahvuseeposeks "Kalevala" eepost ning tähistas 1949. aastal suurejooneliselt eepose 100. aastapäeva.[15] Sellegipoolest kirjeldati Soome Vabariiki väga negatiivselt ja rõhutati karjala-soome rahva vabadust Soome kodanlusest.[14]
| Nr | Ametiaeg | Nimi |
|---|---|---|
| 1 | 1940−1950 | Gennadi Nikolajevitš Kuprijanov (1905−1979) |
| 2 | 1950 | Aleksandr Andrejevitš Kondakov (1908−1954) |
| 3 | 1950−1952 | Aleksandr Nikolajevitš Jegorov (1904−1988) |
| Nr | Ametiaeg | Nimi |
|---|---|---|
| − | 1952−1955 | Aleksandr Nikolajevitš Jegorov (1904−1988) |
| 4 | 1955−1956 | Leonid Ignatjevitš Lubennikov (1910−1988) |
| Nr | Ametiaeg | Nimi |
|---|---|---|
| 1 | 1947−1951 | Juri Vladimirovitš Andropov (1914−1984) |
| Nr | Ametiaeg | Nimi |
|---|---|---|
| 1 | 1940 | Mark Vassiljevitš Gorbatšov (1902−1964) |
| 2 | 1940−1956 | Otto Wille Kuusinen (1881−1964) |
| Nr | Ametiaeg | Nimi |
|---|---|---|
| 1 | 1940−1946 | Paavo Prokkonen (1909−1979) |
| Nr | Ametiaeg | Nimi | Märkused |
|---|---|---|---|
| − | 1946−1947 | Paavo Prokkonen (1909−1979) | |
| 2 | 1947−1950 | Voldemar Virolainen (1901−1983) | |
| − | 1950−1956 | Paavo Prokkonen (1909−1979) | Teine ametiaeg |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
