Süsteemne erütematoosluupus ehk süsteemne erütematoosne luupus ehk söötraig ehk luupus (ladina keeles lupus erythematosus systemicus; lühend SEL) on osal loomadest ja inimestel esinev krooniline põletikuline multisüsteemne autoimmuunhaigus, mis võib kahjustada kõiki kudesid (sh sidekude).
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2016) |
Teatud tüüpi autoantikehade ülemäärase produktsiooni ja nendest tekkivate immuunkomplekside kaudu hakkavad immuunsüsteemi teatud rakud ja humoraalsed mehhanismid töötama organismi enda struktuuride vastu ning ründavad oma kudesid, eeskätt veresooni, liigeseid, nahka ja muid elundeid.
Riskitegurid
- Sugu – N:M = 10:1
- endokriinne tegur – naistel: abort, sünnitus, klimakteerium, östrogeenne stimulatsioon; meestel: testosterooni sisalduse vähenemine, östradiooli sisalduse suurenemine
- rass – sagedamini Aafrika mustanahalistel, hiinlastel jt aasialastel
- liigne insolatsioon – UV-kiirgus
- allergilised reaktsioonid – ravimid, seerumid, vaktsiinid, kemikaalid, olmekeemia
- mõnede ravimite pikemaajaline tarvitamine võib luupust põhjustada
- stressisituatsioonid, füüsiline ülepinge[1]
- geneetiline eelsoodumus – HLA-piirkonna kui ka väljaspool seda piirkonda paiknevate geenide alleelid ja polümorfismid
Etioloogia ja patogenees
Etioloogia on ebaselge. Luupust peetakse tänapäeval suure tõenäosusega geneetiliseks seisundiks (seotud mitme sõltumatu geeniga, mis mõjutavad immunoregulatsiooni, antikehade teket ja hormoonide metabolismi).[2] Arvatakse, et oma roll on organismis latentselt püsival viirusnakkusel. Luupuse mudelorganismiks teadusuuringutes on laborihiired.
Süsteemne erütematoosne luupus kuulub mitteelundispetsiifiliste autoimmuunhaiguste hulka, mille puhul esineb lai tsirkuleerivate autoantikehade spekter. Esinevad (raku)tuumavastased antikehad (akronüümne tähistus ANA), eriti iseloomulikud luupusele on just on kaheahelalise DNA-vastased antikehad. DNA-vastased antikehad moodustavad immuunkomplekse, mille koostisse kuuluvad natiivne DNA, selle vastane antikeha ja immuunkompleksile lisandunud komplement. Kui sellised immuunkompleksid jäävad eemaldamata, ringlevad need koos verega ja ladestuvad kapillaaride basaalmembraanis, neerudes, nahas jt elundites ning on kesksel kohal tekkiva koekahjustuse patogeneesis.
Häiritud on ka immunoloogiline homöostaas ja esineda võib nii T- kui ka B-lümfotsüütide hüpersensitiivsust ja hüperreaktiivsust.
Kliiniline pilt
Luupuse haiguspilt on haigeti vägagi erinev. SEL-i esmasteks ilminguteks on võib olla reumatoidartriiti meenutava artriidi liigesevorm, nõrkus, kõhnumine, lümfadenopaatia, nahalööve jpt.
- Liigesekahjustus avaldub sünoviidina või migreeruva liigesevaluga (artralgiaga). Tüüpiliselt on haaratud labakäe väikesed liigesed, küünar-, randme- ja hüppeliigesed. Harvematel juhtudel kujuneb aastate jooksul välja Jaccoud' artriit.
- Nahakahjustuse kõige tüüpilisem sümptom on liblikakujuline erüteem ninaseljal ja põskede piirkonnas. Mõnikord esineb ka liblikakujuline lööbeelementideta nahapunetus, mis intensiivistub välistegurite toimel. SEL-i korral on sagedaseks sümptomiks ka alopeetsia (juuste väljalangemine).
- Diskoidne erütematoosne luupus on haiguse nahavorm, mis avaldub hüperkeratoosi, artroofia ja erüteemi näol. Haiguse progresseerumisel kujunevad välja armid ja pigmentatsioon.
- Polüserosiidid on samuti SEL-i klassikalised sümptomid. Peamiselt esineb pleuriiti ja perikardiiti. Kliiniliselt avalduvad need perikardi ja pleura hõõrdumiskahina ja valuna.
- Südame- ja veresoonkonnakahjustused tekivad umbes pooltel haigetel. Üldiselt kujunevad välja perikardiit, müokardiit ning endarteriidid ja flebiidid.
- Kopsukahjustus avaldub ägeda või kroonilise pneumoniidina, mille aluseks on vaskuliit. Kliiniliselt esineb diafragma kõrgseis ja liikuvuse piiratus, auskultatsioonil on hingamiskahin nõrgenenud.
- Neerukahjustus avaldub klassikalise glomerulonefriidina, mis tekib pooltel haigetel. Isoleeritud uriini sündroom väljendub vähese proteinuuriaga ja erütrotsüütide ning silindrite leiuga uriini sademes. Mitteaktiivse membranoosse luupusnefriidi korral areneb nefrootiline sündroom.
- Seedetrakti kahjustus avaldub enamasti isutuse, kõhuvalude ja seedehäiretena. Võib tekkida ägeda kõhu sündroom. Maksakahjustuse korral on tüüpiliseks ilminguks maksa lipoiddüstroofia.
Haiguse kulg
- Ägeda kulu korral kujuneb 3–6 kuu jooksul välja neerude ja kesknärvisüsteemi kahjustus. Haigus lõpeb 1–2 aasta pärast letaalselt.
- Alaägeda kulu korral esinevad alguses üldised sümptomid, nahakahjustus. Järgnevatel ägenemistel tabab patoloogiline protsess uusi elundkondi.
- Kroonilise kulu korral algab haigus esmaskrooniliselt ja kulgeb 5–10 aasta jooksul suhteliselt healoomuliselt üksikute sündroomidega.
- Raske ägeda luupuse korral esinevad mitmed tüsistused: luupusnefriit, müokardiit, koronaararteriit, perikardiaalne tamponaad, mesenteriaalvaskuliit, pankreatiit, digitaalgangreen, aplastiline aneemia, pulmonaalne hemorraagia, embolid, hüpertensioon ja kesknärvisüsteemi vaskuliit.
Luupuse rahvusvaheline klassifikatsioon
Luupus klassifitseeritakse Eesti Tervishoiusüsteemis töötavate arstide poolt RHK-10 alusel, peatükis XIII: [M00-M99] – Lihasluukonna ja sidekoehaigused, alampeatüki: [M30-M36] – Süsteemsed sidekoe haigusseisundid, jaotises "[M32] – süsteemne erütematoosluupus e -söötraig", mida vajadusel täpsustatakse.
Süsteemne erütematoosluupus rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni kohandused RHK-10 alamjaotistena
| Alamjaotised | Nimetus |
|---|---|
| M32.0 | Ravimite põhjustatud süsteemne erütematoosluupus |
| M32.1 | Süsteemne erütematoosluupus elundi või süsteemi haaratusega |
| M32.8 | Süsteemse erütematoosluupuse muud vormid |
| M32.9 | Täpsustamata süsteemne erütematoosluupus |
Eristusdiagnoos
SLE-d tuleb eristada (teha eristusdiagnoos) teistest haigustest, millel võib esineda sarnaseid sümptomeid, näiteks reumaatiline palavik (lastel), reumatoidartriit, juveniilne idiopaatiline artriit, glomerulonefriit, süsteemne skleroos, vaskuliit, lümfoom, aneemia, alaäge bakteriaalne endokardiit, leukeemia, sarkoidoos, bakteriaalne sepsis, leepra, infektsioosne mononukleoos, polümüosiit ja ravimitest indutseeritud luupusest.
Ravi
Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.
Luupus on tänapäeval veel ravimatu haigus.[3]
Üldistest nõuetest tuleks mainida eelkõige rahu ja puhkust, hoiduda ülemäärasest palavusest ja päikesekiirgusest. Olulisel kohal on ka rasvavaene dieet ning hoiduda tuleb keskmise ja suure östrogeenisisaldusega rasestumisvastastest preparaatidest (antibeebipillidest).
Medikamentoosset ravi teeb reumatoloog. Medikamentoosses ravis kasutatakse SEL-i korral, olenevalt sümptomitest, pikaajaliselt (tihti kuude kaupa) bioloogilist ravi, NSAID-e, immunosupressante, metüülprednisonooli, tsüklofosfamiidi, hüdroksüklorokiini ja asatiopriini ning kesknärvisüsteemi kahjustuse korral ka sobivaid antidepressante.
Täiendava ravina kasutatakse vajadusel D-vitamiini (kaltsiumiga), aspiriini, bifosfonaate, statiine ja muid ravimeid.
- luupusnefriit
- kuiv keratokonjunktiviit
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
