From Wikipedia, the free encyclopedia
Lienz on keskaegne linn ja vald (Gemeinde) Austria Tirooli liidumaal, 673 m kõrgusel merepinnast. See on Lienzi ringkonna halduskeskus pindalaga 15,94 km², 1. jaanuaril 2016 elas seal 12 046 inimest. Valla osa on ka Patriasdorf.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2018) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Jaanuar 2018) |
| Lienz | |||
|---|---|---|---|
| |||
 Lienzi vapp
| |||
| Pindala: 15,94 km² | |||
Elanikke: 11 935 (2021)[1] 
| |||
| Koordinaadid: 46° 50′ N, 12° 46′ E | |||
 Valla asend Lienzi ringkonnas | |||
  | |||
Lienz paikneb Iseli ja Drava jõe kohtumiskohas Ida-Alpides, põhja poole jääb Kõrg-Tauerni mäeahelik (sealhulgas Schoberi ja Kreuzecki rühmad) ja lõuna poole jäävad Gailtali Alpid. Ühendus Winklerniga Kärntenis toimub Iselsbergi kuru kaudu. Naabervald Leisach tähistab Pusteri oru idapoolseimat punkti.
Linna järjepideva kasvuga peetakse mõnesid väiksemaid külasid – kuigi ametlikult omavalitsused – nüüd Lienzi eeslinnadeks.
Lienzi piirkond on olnud asustatud pronksiajast saati umbes 2000. aastast eKr. Keldid elasid seal umbes 300. aastast eKr, peamiselt kaevuritena, kes allutati Rooma keisririigi kontrolli alla 15. aastal eKr. Ala liidendati Noricumi provintsiga ja keiser Claudius lasi püstitada munitsiipiumi – Aguntum Lienzi lähedale tänapäevasesse Dölsachi valda. Aguntumist sai varakristliku piiskopi residents 5. sajandil, kuid lagunes slaavlaste asumisel Ida-Alpidesse ja sellele järgnenud võitlustes kuningas Tassilo I bajuvaaridega umbes 600. aasta paiku. Slaavlaste Karantaania vürstiriigi osana läks ala 8. sajandil Baieri ja lõpuks frankide süseräniteedi alla.
Lienzi ennast on esmamainitud kui Luenzinat Brixeni piiskopi 1030. aasta paiku välja antud dokumendis. Asula ise koos naabruses asuva Patriasdorfiga kuulus siis Aquileia patriarhidele, kelle keiser Heinrich IV ülendas 1077. aastal otse keisrile alluvateks maaisandateks. Seejärel omandasid selle Meinhardiinide võsud, kes pidasid Aquileia foogti ametit ja valisid Lienzi oma residentsiks. Umbes 1127. aastast kutsusid nad end Görzi krahvideks (Gorizia).
Paiknedes tähtsal kaubateel Venzonest Friulis Salzburgi, sai turulinn Lienz 25. veebruaril 1242 linnaõigused. 1278. aastal lõpetasid krahvid Brucki lossi, mis oli 1500. aastani nende kohalik residents. Kui Meinhardiinid 1500. aastal pärast krahv Leonhard von Görzi surma hääbusid, pärandusid nende valdused Habsburgist kuningas Maximilian I-le ja liidendati lõpuks Tirooli krahvkonda. Keisri residentsi seisusest langes Lienz tähtsusetuks provintsilinnaks Habsburgide monarhias.
Prantsuse revolutsioonisõdade Itaalia-kampaaniate ajal okupeerisid Lienzi 1797. aastal kaks korda Prantsuse väed. Pärast Austria kaotust Austerlitzi lahingus läks Lienz koos Tirooliga 1805. aasta Pressburgi rahu kohaselt Baieri kuurvürstkonnale. 1809. aastal sai sellest ringkonna halduskeskus lühiealises Napoleoni Illüüria provintsides, mille vallutasid Austria väed 1813. aastal tagasi. 1918. aastani oli linn taas Habsburgide monarhia osa (Austria poolel pärast Austria-Ungari kompromissi), samanimelise ringkonna keskus, üks 21-st Bezirkshauptmannschaften'ist Tirooli provintsis.
Novembris 1918 okupeeris selle Itaalia armee. Pärast Esimest maailmasõda anti endise Tsisleitaania kroonimaa Tirooli lõunaosa (s.o Trentino ja Lõuna-Tirool) Londoni lepingu ja Saint-Germaini rahu sätetega Itaalia kuningriigile, mis tegi Ida-Tirooli Lienzi ringkonnast eksklaavi, millel ei olnud territoriaalset ühendust Põhja-Tirooliga. Pärast 1938. aasta Austria Liitriigi anšlussi Natsi-Saksamaasse sai Lienzi ringkonnast Reichsgau Kärnteni osa.
8. mail 1945 okupeerisid Briti väed Lienzi, millest koos Kärnteni ja Steiermargiga sai osa Briti okupatsioonitsoonist. Sel ajal saabus mitu tuhat endise Wehrmachti 1. Kasakadiviisi liiget Jugoslaaviast Lienzi ümbrusse. Nad alistusid Briti vägedele, kuid repatrieeriti Nõukogude Liitu.
Lienzis on suhteliselt soojad ja niisked suved ning külmad talved. 1971–2000 registreeriti seal 915 mm sademeid. Enamus sademeid langeb maha suvekuudel, eriti juunist augustini (vastavalt 98, 119 ja 100 mm). Kuivimad kuud on jaanuar ja veebruar (42 ja 35 mm).
Keskmine temperatuur on 7,0 °C, juulis 17,9 °C, jaanuaris −5,2 °C. Lienz on ka üks päikselisemaid linnu Austrias, keskmiselt 5,4 tundi päikesepaistet päevas ehk 1952 tundi aastas. Selle kliima Köppeni kliimaklassifikatsiooni alamtüüp on Dfb (niiske mandriline).
Lienz paikneb suurte maanteede ristumiskohas: Drautalstraße kiirtee, mis viib Kärntenist Pusteri orgu Itaalia Lõuna-Tirooli provintsis (B100), ja Felbertauernstraße (B108) Lienzist Mittersilli Salzburgis. See on ühendatud ka Drautalbahni raudteeliini kaudu Villachist Innicheni Lõuna-Tiroolis. Felbertauerntunnel Mittersilli ja Lienzi vahel sai valmis aastal 1967.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
