Mäesuusatamine

Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Võisteldakse aja peale, starditakse kindlate intervallidega. Võistlejad laskuvad ükshaaval, järgides etteantud rada. Võidab see, kes läbib raja kõige kiiremini. Rajalt väljasõit toob kaasa diskvalifitseerimise.

Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis.

Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum on suusataja, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda.

Ajalugu

Mäesuusatamise kodumaa on Norra, see arenes välja murdmaasuusatamisest 19. sajandi lõpuks. Norra maadeuurija Fridtjof Nanseni suusaretk läbi Gröönimaa 1888. aastal innustas Prantsuse, Šveitsi, Saksa ja Austria mägede elanikke, kes hankisid Skandinaaviast suuski ja muutsid suusatamise ka Alpi riikides populaarseks. Nüüdisajal harrastatakse seda üha rohkem kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti 1922 Mürrenis (Šveits). 1936. aastal jõudis kahevõistlus (kiirlaskumine ja slaalom) olümpiamängudele. 1948 võeti Chamonix's kiirlaskumine ja slaalom olümpiakavva eraldi aladena. Suurslaalom sai olümpiaalaks Oslo talimängudel 1952 (nii meestele kui naistele) ja supersuurslaalom esimest korda 1988. aastal Calgarys. 1967. aastast hakati igal aastal korraldama maailma karikasarja.

Võistlused

Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga-aastastes maailma karikasarjas, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel.

Mäesuusatamise võistlusalade seas on

• slaalom
• suurslaalom
• ülisuurslaalom
• kiirlaskumine
• Alpi kahevõistlus
• kiirsuusatamine
• võistkonnavõistlus

Mäesuusatamise maailma karikasari

Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailma karikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte.

Olümpiamängud

Mäesuusatamine on olümpiaala alates 1936. aasta Garmisch-Partenkircheni mängudest. Algul oli kavas ainult Alpi kahevõistlus (kiirlaskumine + slaalom). 1948. aasta Sankt Moritzi olümpiamängude kavas olid kiirlaskumine ja slaalom juba eraldi aladena. 1952. aastal Oslos jäeti ära Alpi kahevõistlus ja lisati suurslaalom.

Alates 1988. aasta taliolümpiamängudest Calgarys on mäesuusatamises kavas viis ala: kiirlaskumine, supersuurslaalom, suurslaalom, slaalom ja Alpi kahevõistlus.

Vaata ka

• Mäesuusatamise maailmameistrivõistlused
• Maailma karikasari mäesuusatamises
• Mäesuusakool
• Eesti mäesuusatajate loend
• 1961. aasta Eesti meistrivõistlused mäesuusatamises
• 1962. aasta Eesti meistrivõistlused mäesuusatamises
• 1963. aasta Eesti meistrivõistlused mäesuusatamises

Välislingid

• Meeste kõigi aegade edetabel mäesuusatamises ski-db.com-i kodulehel
• Naiste kõigi aegade edetabel mäesuusatamises ski-db.com-i kodulehel