Taliolümpiamängud

Talioümpiamängud (inglise Winter Olympic Games; prantsuse Jeux olympiques d'hiver^[1]) on kaasaegsete olümpiamängude talispordialade üritus, kus võisteldakse lumel ja jääl. Taliolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel.

2014. aasta taliolümpiamängude avatseremoonia Sotšis

Ajalugu

Taliolümpiamänge hakati korraldama seetõttu, et geograafilistel põhjustel oli suveolümpiamängude raames talispordialasid keeruline korraldada. Vaatamata sellele oli iluuisutamine oli suveolümpiamängude kavas nii 1908. kui ka 1920. aastal ning jäähoki 1920. aasta suveolümpiamängud. Aastal 1921 otsustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) Lausanne'is toimunud kongressil kutsuda ellu olümpiamängude talivariandi.

Lipukandjad 1924. aasta mängude avatseremoonial sportlaste vannet andmas

Esimesed taliolümpiamängud said teoks 1924. aastal Prantsusmaal Chamonix's kolm kuud enne Pariisi suveolümpiamängude. Esimestel taliolümpiamängudel mängudel oli kavas üheksa spordiala: bobisõit, iluuisutamine, jäähoki, jääkeegel, kahevõistlus, kiiruisutamine, murdmaasuusatamine, patrullsuusatamine ja suusahüpped.

Esialgu plaaniti nii suve- kui ka taliolümpiamänge korraldada ühel aastal ja samas riigis, kuid sellest loobuti üsna pea. Taliolümpiamängud toimusid alates 1924. aastast iga nelja aasta tagant, välja arvatud arvatud aastatel 1940 ja 1944, mil mängud jäid Teise maailmasõja tõttu ära, ja uuesti alates 1948. aastast. Tali- ja suveolümpiamängud toimusid ühel ja samal aastal kuni 1992. aastani, kuid ROK-i 1986. aastal tehtud otsusega hakati taliolümpiamänge alates 1994. aastast korraldama iga nelja aasta tagant ja kaks aastat pärast suveolümpiamänge.

Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata.

Taliolümpiamängud on aastate jooksul laienenud ning lisandunud uusi spordialasid, sealhulgas mäesuusatamine, kelgutamine, lühirajauisutamine, vigursuusatamine, skeleton ja lumelauasõit.

Ülevaade

Taliolümpiamängud (2018. aasta mängude seisuga) on toimunud kolmel mandril kaheteistkümnes riigis. Neli korda on mängud toimunud USA-s (1932, 1960, 1980, 2002), kolm korda Prantsusmaal (1924, 1968, 1992), kaks korda Austrias (1964, 1976), Kanadas (1988, 2010), Jaapanis (1972, 1998), Itaalias (1956, 2006), Norras (1952, 1994) ja Šveitsis (1928, 1948) ning korra Saksamaal (1936), Jugoslaavias (1984), Venemaal (2014) ja Lõuna-Koreas (2018).

Kokku on taliolümpiamängudel osalenud 127 maa sportlased (neist 116 on praegused ROK-i liikmed ja 11 endised). Vaatamata sellele, et talispordialasid pole võimalik paljudes riikides maailmas harrastada, on taliolümpiamängudest osa võtnud mõned troopilise kliimaga riigid, sealhulgas Brasiilia, Etioopia, Filipiinid, Jamaica ja Keenia. Osalevaid riike on enim olnud 92 (2018).

Kõige lõunapoolseim taliolümpiamängude korraldaja on 1998. aastast Nagano. Euroopas on kõige lõunapoolsem taliolümpiamängude korraldaja olnud Sotši. Kõige põhjapoolsem taliolümpiamängude korraldaja on olnud Lillehammer.

Taliolümpiamängudel osalenud riigid

Taliolümpiamänge korraldanud linnade asukohad. Riigid, mis on korraldanud talimänge ühel korral on märgitud rohelisega, kahel või enam korral mänge korraldanud riigid on märgitud sinisega.

Edukamad riigid

Kõige enam medaleid ja üldse kuldmedaleid on taliolümpiamängudelt võitnud Norra sportlased (368 medalit, neist 132 kuldsed), järgnevad 307 medaliga USA, 240 medaliga Saksamaa ja 232 medaliga Austria. Kokku on taliolümpiamängudelt medaleid võitnud 46 riigi sportlased, muuhulgas Austraalia, Põhja-Korea ja Uus-Meremaa.

Enim medaleid võitnud riigid
(2018. aasta mängude järel)

sija	maa				Kokku
1.	Norra	132	125	111	368
2.	USA	105	110	89	304
3.	Saksamaa	92	88	60	240
4.	Nõukogude Liit	78	57	59	194
5.	Kanada	73	63	63	199
6.	Austria	64	81	87	232
7.	Rootsi	57	46	55	158
8.	Šveits	55	46	52	153
9.	Venemaa	49	40	35	124
10.	Holland	45	44	41	130
11.	Soome	43	63	61	167

Spordialad

Alates 2002. aasta mängudest on võisteldud viieteistkümnel spordialal. Kõige viimaste aladena on lisandunud 1998. aastal lumelauasõit ja jääkeegel. 2002. aastal võeti esimest korda pärast 1948. aastat uuesti võistluskavva skeleton. 2026. aasta taliolümpiamängudel lisandub uue spordialana suusamägironimine.^[2][3]

Medalialade arv on alates 1976. aasta mängudest kasvanud pidevalt. Esimestel taliolümpiamängudel võisteldi 16 medalialal. 1928. ja 1932. aasta mängudel oli kavas ainult 14 medaliala. 2018. aasta taliolümpiamängudel oli kavas 102 medaliala ning 2022. aastal kasvab nende arv veel seitsme võrra. 2026. aastal peaks medalialasid kokku olema 114.

Praegused spordialad

• Bobisõit
• Jääkeegel
• Iluuisutamine
• Jäähoki
• Kahevõistlus
• Kelgutamine
• Kiiruisutamine
• Laskesuusatamine
• Lumelauasõit
• Lühirajauisutamine
• Murdmaasuusatamine
• Mäesuusatamine
• Skeleton
• Suusahüpped
• Vigursuusatamine

Edukamad sportlased

Taliolümpiamängude edukaim sportlane on murdmaasuusataja Marit Bjørgen, kes on võitnud 15 medalit, neist kaheksa kuldsed. Kaheksa kuldmedalit on samuti võitnud laskesuusataja Ole Einar Bjørndalen ja murdmaasuusataja Bjørn Dæhlie. Kuus kuldmedalit on võitnud murdmaasuusataja Ljubov Jegorova ja lühirajauisutaja Viktor An.

Kolm sportlast on taliolümpiamängude ajaloos tulnud samadel mängudel olümpiavõitjaks kahel spordialal: norralased Thorleif Haug (1924) ja Johan Grøttumsbråten (1928) murdmaasuusatamises ja kahevõistluses ning ainsa naissportlasena tšehhitar Ester Ledecká (2018) mäesuusatamises ja lumelauasõidus.

Edukamad sportlased
(2018. aasta mängude järel)

Koht	Sportlane	Riik	Aastad	Spordiala				Aastad
1.	Marit Bjørgen	Norra	2002–2018	murdmaasuusatamine	8	4	3	15
2.	Ole Einar Bjørndalen	Norra	1998–2014	laskesuusatamine	8	4	1	13
3.	Bjørn Dæhlie	Norra	1992–1998	murdmaasuusatamine	8	4	0	12
4.	Ljubov Jegorova	Venemaa	1992–1994	murdmaasuusatamine	6	3	0	9
5.	Viktor An	Venemaa/ Lõuna-Korea	2002–2014	lühirajauisutamine	6	0	2	8
6.	Lidija Skoblikova	Nõukogude Liit	1960–1964	kiiruisutamine	6	0	0	6
7.	Ireen Wüst	Holland	2006–2018	kiiruisutamine	5	5	1	11
8.	Claudia Pechstein	Saksamaa	1992–2006	kiiruisutamine	5	2	2	9
9.	Clas Thunberg	Soome	1924–1928	kiiruisutamine	5	1	1	7
9.	Larissa Lazutina	Venemaa	1992–2002	murdmaasuusatamine	5	1	1	7

Taliolümpiamängud

1. 25. jaanuar–5. veebruar 1924 – Chamonix, Prantsusmaa
2. 11.–19. veebruar 1928 – Sankt Moritz, Šveits
3. 4.–15. veebruar 1932 – Lake Placid, USA
4. 6.–16. veebruar 1936 – Garmisch-Partenkirchen, Saksamaa
5. 30. jaanuar–8. veebruar 1948 – Sankt Moritz, Šveits
6. 14.–25. veebruar 1952 – Oslo, Norra
7. 26. jaanuar–5. veebruar 1956 – Cortina d'Ampezzo, Itaalia
8. 18.–28. veebruar 1960 – Squaw Valley, USA
9. 29. jaanuar–9. veebruar 1964 – Innsbruck, Austria
10. 6.–18. veebruar 1968 – Grenoble, Prantsusmaa
11. 3.–13. veebruar 1972 – Sapporo, Jaapan
12. 4.–15. veebruar 1976 – Innsbruck, Austria
13. 13.–24. veebruar 1980 – Lake Placid, USA
14. 8.–19. veebruar 1984 – Sarajevo, Jugoslaavia
15. 13.–28. veebruar 1988 – Calgary, Kanada
16. 8.–23. veebruar 1992 – Albertville, Prantsusmaa
17. 12.–27. veebruar 1994 – Lillehammer, Norra
18. 7.–22. veebruar 1998 – Nagano, Jaapan
19. 7.–22. veebruar 2002 – Salt Lake City, USA
20. 10.–26. veebruar 2006 – Torino, Itaalia
21. 12.–28. veebruar 2010 – Vancouver, Kanada
22. 7.–23. veebruar 2014 – Sotši, Venemaa
23. 9.–25. veebruar 2018 – Pyeongchang, Lõuna-Korea
24. 4.–20. veebruar 2022 – Peking, Hiina
25. 6.–22. veebruar 2026 – Milano ja Cortina d'Ampezzo, Itaalia

Vaata ka

• Eesti taliolümpiamängudel
• Murdmaasuusatamine olümpiamängudel
• Jäähoki olümpiamängudel

Viited

1. Inglise ja prantsuse keel on olümpiamängude ametlikud keeled.
2. "Ski mountaineering added to 2026 Winter Olympic program". infobae.com. 21.7.2021. Vaadatud 18.1.2022
3. "2026. aasta taliolümpiamängude programmi on lisandumas uus spordiala". sport.err.ee. 19.6.2021. Vaadatud 18.1.2022