Politsei on Eestis siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv täidesaatva riigivõimu institutsioon. Politsei ülesandeid täitis aastatel 1991–2009 Politseiamet. Alates 2010. aastast täidab politsei ülesandeid Politsei- ja Piirivalveamet.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |
Eesti politsei asutati 12. novembril 1918.
- Eesti politsei täidab vastavalt seadusele järgmisi ülesandeid:
- abistab kodanikke oma pädevuse piires;
- kaitseb kodanike elu, tervist, au ja väärikust, vara ning omandit õigusvastaste rünnete eest ja muu ohu korral;
- tagab korra avalikes kohtades: õiguserikkumiste korral nõuab nende viivitamatut lõpetamist ning võtab tarvitusele vastavad meetmed;
- võtab vastu ja registreerib õiguserikkumiste ning muude sündmuste kohta saabuvat informatsiooni, võtab viivitamatult tarvitusele abinõud õiguserikkumiste ärahoidmiseks, tõkestamiseks ning avastamiseks;
- algatab kriminaalasju, teostab kohtueelset uurimist ja täidab muid ülesandeid, mis tulenevad kriminaalprotsessi seadustest; teeb ekspertiise ja kriminalistikauuringuid;
- täidab oma pädevuse piires kohtuotsuseid ja kohtumäärusi, viib täide aresti, lühiajalist vangistust ja väljasaatmist, valvab ja konvoeerib kinnipeetud ja vahi alla võetud isikuid;
- tagab politseisse toimetatud isikute õigused ja seaduslikud huvid, vajaduse korral meditsiinilise abi, annab esialgse selgituse politseisse kutsumise või toimetamise kohta;
- osaleb õiguserikkumiste, narkomaania, joomarluse ja muude väärilmingute profülaktikas;
- aitab kaasa karistuse ärakandnud isikute sotsiaalsele kohanemisele;
- viib läbi menetlust haldusõiguserikkumiste asjades;
- otsib taga teadmata kadunud, ebaseaduslikult Eestis viibivaid ning teisi isikuid seaduste ja muude õigusaktidega ettenähtud korras;
- kaitseb välisriikide suursaatkondi ja suursaadikute elukohti; valvab Vabariigi Valitsuse poolt määratud objekte;
- reguleerib liiklust ja teostab liiklusjärelevalvet, kontrollib teede, tänavate, liikluskorraldusvahendite ja liiklusvahendite seisukorda;
- kontrollib kehtestatud eeskirjadest kinnipidamist tema järelevalve all olevate objektide avamisel ja töötamisel;
- kontrollib passimäärustikest ning kodanike sisse- ja väljaregistreerimise eeskirjadest kinnipidamist;
- kontrollib välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute Eestis viibimise ja töötamise seaduslikkust;
- informeerib riigi- ja kohaliku omavalitsuse organeid kuritegevuse olukorrast, avariidest, tulekahjudest, katastroofidest, loodusõnnetustest ja muudest erakorralistest sündmustest ning võtab tarvitusele vältimatud abinõud nende tagajärgede likvideerimiseks, inimeste päästmiseks ja abistamiseks; annab abi isikutele, kes on saanud kannatada õiguserikkumiste tõttu või kes on abitus seisundis;
- tagab leitud ja politseile üleantud asjade ja dokumentide säilimise nende tagastamiseks omanikule või seaduslikule valdajale või üleandmiseks leiubüroole;
- osaleb looduskeskkonna, loodusvarade ja -objektide kaitsel;
- täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga.
- Politsei abistab oma pädevuse piires:
- tervishoiu- ja veterinaarjärelevalveorganeid karantiini rakendamisel epideemia või episootia korral;
- raviasutusi, rakendades õigusaktidega ettenähtud korras nende isikute kohaletoimetamist, kes oma tervisliku seisundi tõttu kujutavad ohtu iseendale või teistele isikutele;
- tuletõrje- ja päästeteenistusi nende teenistusülesannete täitmisel, tagades vajaduse korral avaliku korra;
- Kodakondsus- ja Migratsiooniametit passimäärustikest kinnipidamise ning isikute sisse- ja väljakirjutamise eeskirjadest kinnipidamise kontrollimisel;
- julgeolekuasutusi nende ülesannete täitmisel;
- Maksu- ja Tolliametit tollieeskirjade tolliseaduse tähenduses rakendamisel.
- Kui politseiametnik või vastava väljaõppe saanud politseikadett osutub õigusrikkumise pealtnägijaks, on ta kohustatud ajast ja kohast sõltumata asuma teenistuskohustuste täitmisele.
- Vastava väljaõppe saanud politseikadetil on politsei teenistusülesannete täitmisele asumisel politseiametniku õigused, kohustused ja vastutus.[1]
Ühtne organisatsioon vajab ühiselt tunnustatud eetilisi väärtusi, seepärast toimusid 2006. aastal kõigis politseiasutustes arutelud ja seminarid politseieetika teemadel. Neil koolitustel arutleti ka Eesti politsei ühtsete põhiväärtuste sõnastamise üle. Võimalus selles debatis kaasa rääkida oli antud kõigile politseiteenistujatele. 27. veebruaril 2007 politseieetika konverentsil kinnitati politsei põhiväärtusteks professionaalsus, ausameelsus, inimlikkus ja koostöö.
Professionaalsus – teadlikkus politsei rollist ühiskonnas, pühendumine objektiivsele klienditeenindusele, mis toimub pädevalt ja kvaliteetselt vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute ning nende järjepideva arendamise kaudu.
Ausameelsus – eeskujulik isiksus ja käitumine; seesmine kooskõla mõtete, sõnade ja tegude tasandil; seaduste, ameti- ja politseivande ning põhiväärtuste järgimine; au, õiglustunde ja usaldusväärsuse süvendamine.
Inimlikkus – objektiivne, eelarvamusteta tähelepanu ja hoolivus kõigi inimeste õiguste, inimväärikuse, väärtuste, veendumuste ja vara suhtes; abi ja toetuse osutamine nii sõnas kui ka teos.
Koostöö – üksteisest hoolimine ja abi osutamine; teadmine, et töötatakse ühise eesmärgi nimel; partnerlus, kommunikatsioon ja nõuandmine; meeskonnatöö ja meeskondlik toetamine; töötamine koos kogukonna ja teiste institutsioonidega, et tagada Eesti põhiseaduslik kord ja lahendada probleeme, mis mõjutavad turvalisust.
Politseiasutused
Politsei kuulub ühendametisse koos piirivalve ja kodakondsus ning migratsiooniameti asutustega, mille tööd koordineerib Politsei- ja Piirivalveamet (Pärnu maantee 139, Tallinn). Amet on politsei arengu ja strateegia väljakujundaja ning suunaja.
Eestis on 4 regionaalset politseiprefektuuri.
- Ida prefektuuri tööpiirkond on Lääne- ja Ida-Viru maakond.
- Lõuna prefektuuri tööpiirkond on Tartu-, Jõgeva-, Viljandi-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa.
- Lääne prefektuuri tööpiirkond on Järva-, Rapla-, Lääne-, Pärnu-, Hiiu- ja Saaremaa
- Põhja prefektuuri tööpiirkond on Harju maakond
Lisaks on ka kaks üleriigilist spetsialiseeritud politseiasutust. Julgestuspolitsei (Ädala 4e, Tallinn) tegeleb tähtsate objektide ja isikute kaitsega ning koordineerib korrakaitse tööd. Keskkriminaalpolitsei (Tööstuse 52, Tallinn) uurib raskemaid või üleriigilise tähtsusega kuritegusid.
Politseipeadirektorid
Pikemalt artiklis Eesti politsei juhtide loend
Eesti politsei juht oli 16. juunist 2008 kuni 31. detsembrini 2009 politseipeadirektor Raivo Küüt.
Politseiteenistus
Politseiteenistus on töötamine politseiasutuses, Eesti Riigikaitse Akadeemias ja politseiõppeasutuses politseiametniku ametikohal. Politseiametnik on politseiteenistuses olev isik, kes on riigiametnik.
Politseiametnike ametikohad jagunevad kolme põhigruppi (lähtudes ametikohal töötamiseks esitatavatest haridus- ja muudest põhinõuetest): kõrgemad , vanem- ja noorempolitseiametnikud.
- Kõrgemad politseiametnikud:
- politsei peadirektor, kaitsepolitsei peadirektor;
- politsei peadirektori asetäitja, kaitsepolitsei peadirektori asetäitja;
- politseidirektor, politseiprefekt;
- politsei asedirektor, politsei aseprefekt, politseinõunik;
- ülemkomissar;
- komissar.
- Vanempolitseiametnikud:
- politsei juhtivinspektor, juhtivassistent, juhtivkonstaabel;
- politsei vaneminspektor, vanemassistent, vanemkonstaabel;
- politseiinspektor, assistent, konstaabel.
- Noorempolitseiametnikud:
- politsei nooreminspektor, nooremassistent, nooremkonstaabel.
- Assistendi ametinimetust kasutatakse vaid Kaitsepolitseiametis.[2]
Politseiharidust sai omandada Sisekaitseakadeemia politseikolledžis ja Paikuse politseikoolis.
Politseiametnikul oli õigus politseiametniku pensionile nn. eripensionile, kui ta on vähemalt 55-aastane ja teeninud politseis vähemalt 20 aastat, ning viis viimast aastat olnud politseiametnik. Politseiametniku pensioni suurus on 50% politseiametniku ametipalgast[3][4].
Alates 1991. aastast on teenistusülesannete täitmisel hukkunud 23 politseiametnikku.[5]
Politsei vapp
Politsei vapp on kilbikujuline. Sinisel taustal on kujutatud tagajalgadele püstitõusnud hõbedast lõvi, kes esikäppadega hoiab väikest riigivappi. Lõvi valimisel vapiloomaks on lähtutud tõigast, et just sellele loomale on iseloomulike omadustena omistatud õilsust ja julgust. Lõvi on ka riigivapi vapiloom. Looma püstiseisev asend sümboliseerib valmisolekut tegutsemiseks. Lõvi on kujutatud hõbedasena, sest seegi värv sümboliseerib õilsust ja mehisust. Väikese riigivapi hoidmine esikäppade vahel tähendab valmisolekut avaliku korra ja riigi huvide kaitseks. Taustavärv sinine, mis on ühtlasi ka üks lipuvärvidest, sümboliseeribki rahu ja stabiilsust. Vapi kujundamisel on lähtutud ajaloolistest traditsioonidest ja võetud aluseks Eesti politsei märgilahend 1930. aastatest, mida on heraldiliselt korrastatud.
Eesti politsei lipp
Politseiameti lipu põhivärviks on sinine, mis on üks riigilipuvärvidest ning mis sümboliseerib rahu ja stabiilsust. Sinisel kangal on valge püstitõusnud lõvi, kes hoiab esikäppade vahel väikest Eesti riigivappi. Lõvi keel ja küünised on punased. Lipu kujundamisel on lähtutud Eesti politsei olemasolevast vapist. Politseiameti piduliku kandelipu laiuse ja pikkuse suhe on 7: 9, lipukanga suurus on 105 × 135 cm. Lipp on ääristatud kuldsete narmastega. Varras on lakitud puidust, vahelüli ja vardaehis kuldsed.[6]
Vormiriietus
Eesti politseinikud kannavad mugavat ja tööks igati praktilist vormi ning on samas kodanikele hõlpsasti äratuntavad. Politseinikud kannavad sõltuvalt aastaajast suvist vormi või talvist vormi. Iga politseiniku vormil on kindlad tunnused, nagu mütsimärk ja embleem varrukal.
Mütsimärk
Mütsimärk kujutab 40 mm kõrgust emailitud politseivappi (sinisel kilbil hõbedane püstasendis lõvi, kes esikäppadega hoiab väikest riigivappi), mida ümbritseb kollasest metallist stantsitud tammepärg, mille moodustavad vapi tipu all kaks risti asetsevat tammelehte ja vapi külgedel kummalgi pool kolm lehepaari. Mütsimärgi kõrgus on 60 mm.
Politsei varrukaembleem
Varrukaembleem kujutab 80 mm kõrgust ja 65 mm laiust politseivappi, s.o sinist vapikilpi, millel on hõbedane püstasendis lõvi, kes esikäppadega hoiab väikest riigivappi. Embleemi ääristus on hõbedane. Kilbi kohal, 5 mm kõrgusel ülemisest äärest on kilbiga ühelaiune, 15 mm kõrgune poolkaares, sinise ääristusega valgel taustal siniste trükitähtedega kiri – POLITSEI.
Eraldusmärgid
Politseivormiriietuse õlakul kantakse eraldusmärkidega õlakukatet. Politseiametnike eraldusmärkideks on vastavalt ametikohale õlakutel kantavad riigivapi kujutis ja/või üks või mitu suurt või väikest tärni. Eraldusmärkide detailne kirjeldus on antud politseivormiriietuse kirjelduses.
Politsei teenetemärgid
Teeneterist
Teeneterist antakse korraliselt iga aasta 12. novembril – Eesti politsei aastapäeval.
Politsei teenetemärgi joonis ja statuudi eelnõu kooskõlastati algsel kujul Riigikantseleis 1993. aastal ja viimane versioon kinnitati siseministri määrusega 1998. aastal.
Erilise vapruse tunnustamiseks lisatakse teeneteristile kaks ristuvat mõõka.
Mentori aumärk
Aumärk on asutatud politseiametnike tunnustamiseks olulise panuse eest politsei koolituse edendamisel ja personali arendamisel eest Eesti politseis.
Aumärk antakse politseiametnikule üks kord teenistuse jooksul.
Aumärki kantakse tava- ja piduliku vormi paremal taskuvoldil teistest märkidest kõrgemal.
Politseiasutuse teenetemärk
Teenetemärk on asutatud politseiametnike ja teenistujate tunnustamiseks silmapaistvate teenete eest politseiasutuse ees.
Autod
.jpg)
Nõukogude aja lõpus domineeris kollaka tooniga erinevad VAZ margid (Žigulid). Politsei tulekuga võeti kasutusele sini-valge kombinatsioon koos eestikeelsete kirjadega. Pärast taasiseseisvumist olid Eesti politsei masinapargis peamiselt VAZ-tüüpi Ladad ja UAZ-id, kuid aja möödudes lisandus sinna ridamisi lääne päritolu sõidukeid. 1994. aastal sai EP näiteks 100 Suzuki Vitarat ja 25 Mazda 626. Edaspidi olid peamisteks sõiduvahenditeks veel ka Opeli, Mazda, VW, Fordi ja Mercedes-Benz tüüpi masinad. 2004. aastal välja kuulutatud riigihankega sai Eesti politsei allüksus enda käsutusse Subaru Imprezad.
2006. aasta sõiduautode riigihanke tulemusel (võitis AS Rentcar) sai politsei 42 politseitööks kohandatud Volkswagen Transporteri väikebussi, kuus Suzuki Grand Vitara maasturit ja 38 keskklassi sõiduautot Nissan Primera. Väike-keskklassi sõiduautodest kaheksa politseivärvides ja seitse eravärvides Toyota Corollat,[7].[8]
2007 võttis Politseiamet kasutusrendile 129 uut sõidukit. Korrakaitsjate autopark täienes Škoda Octavia sõiduautode ja Fiat Doblò väikebussidega.[9] 2008. aasta aprillis ja mais kuulutas Politseiamet välja riigihanked, millega võetakse kasutusrendile kokku 217 sõidukit.[10] 2009. aasta alguses sai Eesti politsei enda käsutusse ligikaudu 100 uhiuut politseivärvides sõiduautot Škoda Superb. Aastal 2010 sai Eesti politsei mitu VW Transporterit, mida hakatakse kasutama kaalubussidena. Viimase väljakuulutatud riigihankega (2011 sügis kuni 2012 talv) saab Eesti politsei enda käsutusse 80 uhiuut Škoda Octaviat, mida hakatakse kasutama igapäevases korrakaitse töös. Lisaks täieneb ka Škoda Superbide rida, kuhu lisandub hulgaliselt 2.0 TDI mootoritega 4x4 sõiduvahendeid ning juurde tuleb ka 2 VW Transporter Combit.
Mootorrattad
1997. aastal Eestis töövisiidil viibinud Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaa siseminister Ekkehard Wienholtz kinkis Paikuse politseikoolile kaks mootorratast, mida kadetid kasutasid nii treeningsõitudeks kui ka Pärnus patrullimiseks. BMW mootorrattad olid 10 ja 12 aastat vanad. Ligi 200 kilo kaaluvate 5-käiguliste rataste töömaht on 650 kuupsentimeetrit. Politseikoolis oli seni arvel üle 20 mootorratta, suurem osa oli juba amortiseerunud. Korralikest mootorratastest oli suur puudus. Liikluspolitseil on küll kümmekond valget Jawat, mis omal ajal osteti VIPide eskordiks, aga neid enam ei kasutata.[11]
Alates 2001. aasta kevadest on kasutuses üks erivarustusega mootorratas BMW R 850 R. 2003 võeti kasutusele BMW R 1100 S.[12] 2008. aastast kasutab Põhja Politseiprefektuur viit politseimootorratast: kahte Hondat ja kolme Suzukit, mis aitavad teedel kiiruseületajaid ohjeldada.[13] Ida Politseiprefektuuris on 2 mootorratast.
Motoroller
Pärnu politseiosakonna käsutuses on viis motorollerit, millest üks on Kilingi-Nõmmes.[14] Oma rolleripolitseinikud on Tartu-, Valga- ja Viljandimaal. Nemad kontrollivad peamiselt parke ja puhkealasid, et tagada seal avalikku korda. Ida Politseiprefektuuris on 8 motorollerit.
Jalgrattad
Jalgrattaid kasutatakse avaliku korra kontrollimisel peamiselt suvekuudel, ent ka varakevadel ja -sügisel.
Veesõidukid
Pärnus tehti esimene katse alustada veepolitsei tegevust enam kui kümmekond aastat tagasi – Pärnu sadama valdaja pakkus politseile kasutamiseks ja veeliikluse kontrollimiseks enda kaatrit ja juhti. Politsei tehnikaga varustatud kaater Meri-Liis jõudis Pärnu Jahtklubisse (Pärnu veepolitsei kodusadam) 4. mail 2005. Esimesel hooajal kasutati poolkinnise kajutiga kaatrit Bella 561 HT, siis 2006. aastal lisandus kinnise kajutiga kaater Bella 572 C, mis osutus meie ilmaoludes märksa sobivamaks ja hakkas kandma nime "Meri-Liis 2".[14] Lõuna-Eesti piirkonna siseveekogudel kasutab Lõuna Politseiprefektuur mootorpaate, tehes reididel koostööd omavalitsuste ja keskkonnaametkondadega.
Erivahendid
Politsei erivahendid jagunevad passiivse ja aktiivse kaitse vahenditeks ning politseioperatsioonide abivahenditeks.
Passiivse kaitse vahendid
- kaitsekiivrid;
- soomus- ja muud kuulikindlad vestid;
- soomus- või muud löögikindlad kilbid;
- muud kaitsevahendid, mida ei kasutata aktiivseks kaitseks, kaasa arvatud tulekindel eririietus ja sööbivate ainete eest kaitsev näokate.
Aktiivse kaitse vahendid
- käerauad;
- rahustussärk või -tool;
- teenistuskoer.
Politseioperatsioonide abivahendid
- valgus- ja heliseadmed;
- eriotstarbelised värvimis- ja märgistusvahendid;
- pisargaasi- ja suitsugranaadid (-seadmed);
- eriotstarbelised lõhkamisseadeldised, mida ei kasutata inimeste vastu;
- sõidukite sundpeatamise vahendid;
- politsei soomus- või muud eriotstarbelised sõidukid, samuti õhusõidukid.[1]
Relvad
Enne Teist maailmasõda kasutati mitut tüüpi tulirelvi. 1925 kujunes põhiliseks teenistusrelvaks Belgia Browning FN, mille kaliiber oli 7,65.[15]
Sisekaitseakadeemia; Päästeamet; Maanteeamet; Piirivalveamet; Maksu- ja Tolliamet; Eesti Riiklik Autoregistrikeskus; Sõjaväepolitsei.
Eesti politsei loomine
- Pikemalt artiklis Eesti politsei (1918–1940)
Eesti riiklik iseseisvus kuulutati välja Tallinnas 24. veebruaril 1918. Järgmisel päeval algas 9 kuud kestnud Saksa okupatsioon. Eesti politsei asutati 12. novembril 1918. Kriminaalpolitsei asutamise kuupäev on 5. jaanuar 1920, kaitsepolitsei (aastast 1925 – Poliitiline Politsei) asutati 12. aprillil 1920.
Politsei koosnes kolmest harust: välis-, kriminaal- ja poliitiline politsei. Esimestel aastatel oli igaühel neist oma peavalitsus, 1924. aastal ühendati politsei juhtimine. Politsei Peavalitsuse eesotsas oli peavalitsuse ülem (aastast 1925 politseidirektor). Politsei Peavalitsuse hilisemad nimetused olid Politseivalitsus ja Politseitalitus.
Aastail 1918–1925 moodustasid maakonnad koos maakonnalinnaga politseiringkonna (politseivalitsus). 1. jaanuaril 1926 loodi prefektuurid. Mitmete ümberkorralduste tulemusena oli 1940. aasta suveks kujunenud 9 prefektuuri: Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Viljandi-Pärnu, Petseri-Võru, Saare, Lääne, Viru-Järva, Narva, Raudteede Prefektuur.
Jaanuarist 1926 kuni augustini 1940 olid välipolitseis kasutusel järgmised ametinimetused: prefekt, abiprefekt, komissar, abikomissar, konstaabel, allkonstaaabel, vanemkordnik, kordnik; kriminaal- ja poliitilises politseis vastavalt komissar, abikomissar, vanemassistent, assistent, vanemagent, agent.
Politseinike arv 1938. aastal oli 1800, neist kolm naispolitseinikku. Kaks naist töötasid kriminaalpolitseis, üks töötas poliitilises politseis.
Politseiharidust andis aastatel 1925–1940 Politseikool, mis asus Tallinnas Lai 48. Koolis oli lõpetajaid 1300.
Kriminaalpolitsei avastatud kuritegude protsent ei langenud 1923. aastast alates enam alla 60.
Esimesel iseseisvusajal langes (täpsustatud andmetel) teenistusülesandeid täites 29 politseinikku.
17. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti. Politsei kui institutsioon likvideeriti. Peaaegu kogu kõrgem juhtkond hukkus vangilaagrites, konstaableist ja kordnikest jõudis osa kodumaale tagasi.
.jpg)
Eesti politsei taasloomine
Eesti politsei taasloomise protsess algas Nõukogude okupatsiooni ajal. 8. mail 1990 tunnistas ENSV Ülemnõukogu kehtetuks nimetuse Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1. augustil 1990 väljus Eesti NSV Siseministeerium NSV Liidu Siseministeeriumi alluvusest ning omandas iseseisvuse. Seega võttis Eesti Vabariik endale täieliku vastutuse korrakaitse eest.
20. septembril 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu politseiseaduse[17] millega algas miilitsastruktuuri praktiline kaotamine ja politsei taasloomine.
31. oktoobril 1990 määras valitsus ametisse politseipeadirektori – Jüri Nurme.
5. novembril 1990 nimetati ametisse 12 politseiprefekti. 1990. aasta novembrist kuni 1. märtsini 1991 olid maakondades olemas miilitsaosakonnad, mida juhtisid politseiprefektid, kusjuures kogu koosseis, väljaarvatud prefektid, kandis miilitsavormi[18].
20. novembril 1990 loodi Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet ning 23. novembril politseiprefektuurid[19], 1. märtsil 1991 asus senise miilitsa asemel tööle politsei.
1. veebruaril 1991 kinnitas vabariigi valitsus oma määrusega Riikliku Politseiameti struktuuri Taasloomisel 1991. aasta jaanuaris sai Politseiamet endale Tallinna Pagari tänava hoone, kust äsja oli lahkunud Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee. Kui Eesti politsei 1. märtsil 1991 uuesti asutati, jäid tema käsutusse kõik senised hooned ja ruumid, kus oli asunud Nõukogude miilits. Põhilised sõiduvahendid olid Nõukogude Liidus toodetud Ladad ja UAZ-id.
Eesti riiklik iseseisvus taastati 20. augustil 1991.
Eesti politsei reorganiseerimised
- 1990
Eesti taasloodud politsei jagunes vastavalt oma ülesannetele väli-, liiklus-, kriminaal- ja kuritegude eeluurimisega tegelevaks politseiks, mida juhib Politseiamet. Novembris 1990 loodi 19 politseiprefektuuri.
Politseiprefektuurid[20]:
|
1991. aastal kaotati Kohtla-Järve Politseiprefektuur ja Sillamäe Politseiprefektuur, asemele loodi Ida-Viru Politseiprefektuur[21]. Transpordipolitsei Prefektuur nimetati ümber Raudteepolitsei Prefektuuriks[22]. ning 1994. aastal ühendati Raudteepolitsei Prefektuur regionaalsete politseiprefektuuridega.
- 1993
1993. aasta Eesti Vabariigi politseiseaduse muutmise ja täiendamise seadusega[23] loodi senise Riikliku Politseiameti Kaitsepolitsei baasil Kaitsepolitseiamet, mille ülesanneteks on põhiseadusliku korra kaitse, võitlus terrorismi ja korruptsiooniga, riigisaladuste kaitse ja vastuluure. Moodustati RPA Kriminaalpolitsei Büroo baasil riigi keskne kriminaalpolitseiasutus Keskkriminaalpolitsei, mille ülesanneteks oli olla kriminaalkuritegevuse vastane politsei keskasutus võitluses organiseeritud kuritegevusega Eestis ning rahvusvaheliseks koostööks teiste riikide õiguskaitseorganitega. Transpordipolitsei Prefektuur nimetati ümber Raudteepolitsei Prefektuuriks[22].
Politseiseaduse § 8. kohaselt jagunes politsei oma otseste ülesannete laadilt politsei väli-, liiklus-, kriminaal- ja kaitsepolitseiks ning kuritegude eeluurimisega tegelevaks politseiks. Väli-, liiklus- ja kriminaalpolitsei ning kuritegude eeluurimisega tegeleva politsei keskasutuseks on Riigi Politseiamet Siseministeeriumi valitsemisalas.
Riigi Politseiameti haldusse kuulusid järgmised politseiasutused ja -allüksused:
- politseiprefektuurid;
- Keskkriminaalpolitsei;
- Politsei Keskuurimisbüroo;
- Julgestusteenistus;
- välipolitsei büroo;
- liikluspolitsei büroo;
- politsei teabebüroo.
- 1998
1998. aasta jaanuaris reorganiseeriti ka transpordipolitsei ning selle üksused liideti politseiprefektuuridega. 1998. aasta suvel reorganiseeriti liikluspolitsei seni eraldiseisnud büroo, mille üksused liideti prefektuuridega. Likvideeriti iseseisev Politsei Keskuurimisbüroo ja politseiprefektuuride juures asunud uurimisbürood ning uurimisallüksused allutati piirkondlikele politseiprefektuuridele. Rajati politsei peadirektori alluvusse sisekontrolli talitus.
- 2004
Likvideeriti maakondlikud ja linnade politseiprefektuurid ja moodustati 4 regionaalset politseiprefektuuri: Põhja Politseiprefektuur,[24] Ida Politseiprefektuur,[25] Lääne Politseiprefektuur[26] ja Lõuna Politseiprefektuur.[27]
- 2010
Likvideeriti Politseiamet ning moodustati politsei-, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniametkondadega Politsei- ja Piirivalveametiks ja senised piirkondlikud politseiprefektuurid:
- Ida Politseiprefektuur, mille tööpiirkond oli Lääne- ja Ida-Viru maakond.
- Lõuna Politseiprefektuur, mille tööpiirkond oli Tartu-, Jõgeva-, Viljandi-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa.
- Lääne Politseiprefektuur, mille tööpiirkond oli Järva-, Rapla-, Lääne-, Pärnu-, Hiiu- ja Saaremaa
- Põhja Politseiprefektuur, mille tööpiirkond oli Harju maakond reorganiseeriti piirkondlikeks prefektuurideks.
Lisaks oli ka kaks üleriigilist spetsialiseeritud politseiasutust:
- Julgestuspolitsei (Ädala 4e, Tallinn) tegeles tähtsate objektide ja isikute kaitsega ning koordineerib korrakaitse tööd.
- Keskkriminaalpolitsei (Tööstuse 52, Tallinn) uuris raskemaid või üleriigilise tähtsusega kuritegusid.
Koondamised
- 1999
1999. aasta sügisel koondati Eesti politsei isikkoosseisust iga kaheksas töötaja ehk 536 politseiametnikku.[28]
- 2003
2003. aastal viidi seoses maakondlike politseiprefektuuride reorganiseerimisega regionaalseteks politseiprefektuurideks ning Politseiameti uus peadirektor Robert Antropov teatas, et kavatseb koondada juhtivametnikke, sh "kolm igast neljast tippjuhist", ja viia korravalvurite juhtimine vaid nelja kohta: Tallinna, Tartusse, Jõhvi ja Pärnusse.[29]
- 2009
2009. aastal koondas politsei- ja piirivalveamet kokku 129 teenistujat.[30]
- 2012
2012. aastal valmis Siseministeeriumi tellitud auditi hinnang PPA tegevusele, mille alusel dubleeritakse ühendametis suuresti juba prefektuuride täidetavaid funktsioone ning on ebaefektiivsed PPA tugiteenused – ühendametis finants- ja personalivaldkonnas töötavate ametnike hulk on analüüsi järgi teiste riigiasutustega võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Analüüsi alusel esitati soovitus ära kaotada PPA koordinatsioonibüroo[31] ning analüüs soovitas politsei- ja piirivalveametis (PPA) kaotada 154 ametikohta.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
