Remove ads
Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei on 2012. aastal taasmoodustatud[1] Eesti kriminaalpolitsei keskasutus.
 |
See artikkel räägib 1993–2009 tegutsenud ja 2012. aastal taastatud riigiasutusest; aastatel 2010–2011 täitis Eesti keskse kriminaalpolitseiasutuse ülesandeid Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 Eesti politsei vapp | |
| Lühend | KKP |
|---|---|
| Asutatud |
1993–2010 2012– |
| Peakorter | Tallinn |
| Asukoht | Tööstuse tänav 52, 10416 Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik ja rahvusvaheline piiriülene koostöö |
| Juhtkond | Keskkriminaalpolitsei juht Oskar Gross |
| Emaorganisatsioon | Politsei- ja Piirivalveamet |
Aastatel 1993–2009 oli Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiameti Keskkriminaalpolitsei Eesti Siseministeeriumi koosseisu kuulunud ning Politseiametile allunud kriminaalkuritegevuse vastane politsei keskasutus võitluses organiseeritud kuritegevuse ning rahvusvaheliseks koostööks teiste riikide õiguskaitseorganitega.
2012. aasta 1. jaanuarist taastati Keskkriminaalpolitsei Politsei ja Piirivalveameti struktuuris – PPA KPO nimetati taas PPA Keskkriminaalpolitseiks.
Remove ads
Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruse § 17 on keskkriminaalpolitsei ülesanneteks:
- kriminaalpolitsei tegevuse koordineerimine ja arendamine[2], tegevusmeetodite ja -juhiste väljatöötamine;
- organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse korraldamine;
- korruptsioonivastase võitluse korraldamine;
- rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;
- jälitustegevuse teostamine ja kuritegude kohtueelne menetlemine;
- tunnistajakaitse korraldamine;
- Interpoli riikliku keskbüroo ja Europoli riikliku üksuse ning teiste kriminaalpolitsei rahvusvahelise koostöö kontaktpunktide ülesannete täitmine;
- Schengeni konventsiooni mõistes rahvusvahelise politseikoostöö eest vastutava keskasutuse, teabe vahetuseks määratud keskasutuse ja Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa eest vastutava keskasutuse ülesannete täitmine;
- Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning siseministri poolt määratud isikute kaitsmine;
- süütegudega saadud vara ja kuriteoga saadud laiendatud konfiskeerimisele kuuluva vara väljaselgitamise ja hindamise ning selle võõrandamise tõkestamiseks vajalike toimingute korraldamine.
Remove ads
- 2. mai 2023 - Oskar Gross, Keskkriminaalpolitsei juht
- 8. mai 2017 – 2. mai 2023 Aivar Alavere, Keskkriminaalpolitsei juht
- 1. august 2013– 8. mai 2017[3] Krista Aas, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Keskkriminaalpolitsei osakonna direktor
- 1. jaanuar 2012–2013 Raigo Haabu, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Keskkriminaalpolitsei osakonna direktor [4];
- 1. jaanuar 2011–31. detsember 2011 Raigo Haabu, PPA peadirektori asetäitja ja kriminaalpolitseiosakonna direktor;
- 1. september 2009–31. detsember 2009 Raigo Haabu, Politseiameti peadirektori asetäitja ja Keskkriminaalpolitsei direktor;
- 2007–31. august 2009 Eerik Heldna, Keskkriminaalpolitsei direktor [5];
- 2005–2008 Elmar Vaher, Keskkriminaalpolitsei direktor;
- 2003–2005 Lauri Tabur, Keskkriminaalpolitsei direktor;
- 2002–2003 Andres Anvelt, Keskkriminaalpolitsei direktor;
- 2001–2002 Ralf Palo, Politseipeadirektori asetäitja Keskkriminaalpolitseis;
- 1993–2001 Kalev Prillop, Keskkriminaalpolitsei direktor;
- 27. juuli 1992–1993 Kalev Prillop, Kriminaalpolitsei büroo komissar;
Remove ads
Eesti kriminaalpolitsei moodustati 5. jaanuaril 1920. aastal, kriminaalpolitsei korraldusega[6] Kohtuministeeriumi alluvuses. Kriminaalpolitsei asutustena moodustati: Kriminaalpolitsei peavalitsus Tallinnas ja politseivalitsuste kriminaalpolitsei osakonnad Tallinnas, Rakveres, Narvas, Tartus, Võrus, Petseris, Valgas, Viljandis, Pärnus, Paides, Haapsalus ja Kuresaares. Kriminaalpolitsei kohuseks oli prokuratuuri ja kohtuvõimude ülesandel, ametasutuste ning eraisikute ülesandmiste põhjal, kui ka oma algatusel, kuritegevuse jälgimist alustada ja juurdlemist toimetada.
Pikemalt artiklis Eesti politsei (1918–1940)
Kriminaalpolitsei Büroo
Eesti Vabariigi taasloodud politseis moodustati kriminaalpolitsei keskasutusena 1. märtsil 1991 Eesti Vabariigi Politseiameti Kriminaalpolitsei Büroo.
Kriminaalpolitsei Büroo, koosnes kahest allosakonnast:
- Raskete kuritegude vastu võitlemise osakond;
- Autotranspordi ärandamise vastu võitlemise jaoskond
Keskkriminaalpolitsei
1. juulist 1993 muudeti Politseiameti Kriminaalpolitsei Büroo Keskkriminaalpolitseiks (keskkripo), kes pidi tegelema üldriiklike või maakondade vaheliste kuritegude avastamisega.
PA KKP organisatsioon 15. juunist 1993
- Keskkriminaalpolitsei direktor
- keskkriminaalpolitsei abidirektor
|
|
|
|
- Organisatsioonimuudatused 1994. aastal
1994. aastal läbi viidud KKP organisatsiooni struktuuri muutmise tulemusena oli 1994. aastal asutuse ülesehitus:
|
|
|
- Uued organisatsioonimuudatused 1994. aastal
Organisatsioonimuudatused 1994. aastal 1. novembrist oli järjekordselt muudetud organisatsioon järgmine:
|
|
|
- Organisatsioonimuudatused 1998. aastal
1. veebruarist 1998 muudeti KKP tegevusvaldkondi ja allosakondade struktuuri järgmiselt:
- Keskkriminaalpolitsei tegevusvaldkond olid:
- kuritegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel;
- kriminaalasjade kohtueelne uurimine kriminaalkohtumenetluse korras ja käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel.
§8. Keskkriminaalpolitsei ennetab, tõkestab ja avastab üleriigilise tähtsusega kuritegusid, mis:
- on toime pandud kuritegelike ühenduste poolt või on nende tegevusega puutumuses;
- omavad erilist ohtlikkust või üldsuse erilist tähelepanu või on eriti raskete tagajärgedega;
- on tekitanud riigile või omavalitsusele suurt varalist kahju;
- seonduvad rahapesuga;
- eeldavad ulatuslikku rahvusvahelist koostööd;
- on ulatuslikud narkokuriteod;
- on erilised kuriteo toimepannud isikute arvu või kuriteoepisoodide tõttu;
- on toime pandud üldohtlikul viisil[7].
|
|
|
1. juulil 1998 liideti Keskkriminaalpolitseiga Uurimisosakonnad, seni iseseisva üleriigilise asutusena tegutsenud Keskuurimisbüroo, KUB piirkondlikud uurimisbürood liideti maakondade Politseiprefektuuridega.
| „ | Keskkriminaalpolitsei on surnud. Organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise üksuste killustamine ja viimine prefektuuridesse tasemele, näitab, et sellise kuritegevuse mõju ei mõisteta. | “ | Koit Pikaro, endine Keskkriminaalpolitsei abidirektor (9. aprill 2010)[8] | ||
- §5. Keskkriminaalpolitsei tegevusvaldkondadeks olid :
- rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus;
- kriminaalpolitsei valdkonnaga seotud rahvusvahelise koostöö korraldamine;
- tunnistajakaitse korraldamine;
- rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;
- jälitustegevuse teostamine ja kriminaalasjade kohtueelne menetlemine;
- Interpoli riikliku keskbüroo ja Europoli riikliku üksuse ülesannete täitmine[9];
2001. aasta 1. juuniks oli KKP organisatsioonis:
|
|
|
2002. aasta 25. jaanuariks oli KKP organisatsioonis:
|
|
|
2002. aasta 1. juuliks oli KKP organisatsioonis:
|
|
|
Politseiameti Kriminaalosakonnale allusid Jälitustalitus, Uurimistalitus ja Rahapesu Andmebüroo.
Politseiorganisatsiooni muudatused, 2004
2004. aastal läbi viidud politseiorganisatsiooni muudatustega likvideeriti maakondlikud ja linnade politseiprefektuurid ja moodustati 4 regionaalset politseiprefektuuri: Põhja, Ida, Lääne ja Lõuna Politseiprefektuur. Üleriikliku spetsialiseeritud politseiasutusena säilis Keskkriminaalpolitsei.
1. juulil 2004 jõustunud uus kriminaalmenetluse seadustik tugevdas oluliselt prokuratuuri rolli kriminaalkuritegude eeluurimisel ja avastamisel. Uue kriminaalmenetluse seadustiku alusel annab prokuratuur load kriminaalpolitseile jälitustoimingute läbiviimiseks, jälitustegevuses.
| „ | Prokuröri muutumine kriminaalmenetluse juhiks menetluse algusest peale tähendab seda, et kohtueelses menetluses teeb kõik kaalukamad otsused kõrgharitud õigusala professionaal, kelle võimed ja ettevalmistus võimaldavad langetada mitte üksnes karistusseaduse, vaid ka põhiseaduse sättele ja mõttele vastavaid otsuseid, juhendada uurijaid parimate kohtukõlbulike tõendite leidmisele ning suunata kriminaalmenetlust kõige otstarbekamale menetlusrajale. | “ | Justiitsminister Rein Langi ettekanne prokuröride üldkogul 27.05.2005 [10] | ||
2004. aasta 1. jaanuaril jõustunud Keskkriminaalpolitsei põhimääruse§ 6. kohaselt olid Keskkriminaalpolitsei ülesanded:
(1) Keskkriminaalpolitsei ülesanded jälitustegevuse teostamisel on: 1) jälituse eri- ja erandtoimingute teostamine; 2) kriminaalmenetluse välise jälitustegevuse teostamine riigis; 3) osalemine rahvusvahelises jälitustegevuse alases koostöös; 4) kriminaalpolitseialase teabe kogumise, talletamise ja kasutamise korraldamine riigis.
(2) Keskkriminaalpolitsei ülesanded rahvusvahelise koostöö teostamisel on: 1) Eesti kriminaalpolitsei koostöö korraldamine rahvusvaheliste organisatsioonide raames ja teistes riikides paiknevate politsei sideohvitseridega; 2) keskasutusena tegutsemine Eesti Vabariigis jõustunud ja kuritegevusega võitlemist reguleerivate rahvusvaheliste lepingute täitmisel kriminaalpolitseis; 3) piiriüleste kriminaalpolitseioperatsioonide korraldamine ja koordineerimine; 4) teiste ametkondadega koostöö tegemine, vahetades kriminaalteavet ja edastades õigusabipalveid; 5) rahvusvahelise kriminaalteabe kogumine; 6) isikute ja varastatud esemete rahvusvahelise tagaotsimise korraldamine; 7) teiste ametkondade ja teiste riikide pädevate asutustega ööpäevase kommunikatsiooni tagamine.
(3) Keskkriminaalpolitsei ülesanded kriminaalpolitseialase tegevuse koordineerimisel on: 1) politseiasutustele parima kriminaalmenetluspraktika küsimustes juhiste andmine; 2) politseipeadirektorile ettepanekute tegemine Politseiameti ja tema hallatavate asutuste uurimisalluvuse muutmiseks ning politseiasutuste vaheliste uurimisgruppide moodustamiseks; 3) jälitustegevuse erandtoimingute läbiviimise võimalikkuse üle otsustamine; 4) vajadusel politseiasutuste jälitustegevuse kontrollimine; 5) politsei üleriigilise jälitustegevuse arvestuse pidamine; 6) riigiasutustele avalduste ja märgukirjade lahendamiseks edastamine[11].
Keskkriminaalpolitseid juhis politseipeadirektori asetäitja (Keskkriminaalpolitsei juht).
22.12.2003 Siseministri määrusega nr 113, allutati KKP-le ka 1. jaanuarist 2004 Rahapesu andmebüroo[12], Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo tegevusvaldkonnaks oli rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning 18.07.2004 jõustunud muudatusega täiendati Keskkriminaalpolitsei ülesanded ka ööpäevase rahvusvahelise kommunikatsiooni tagamise kohustusega, kui Europoli riikliku üksuse ja Interpoli rahvusliku keskbüroona Eesti Vabariigis[13]
Keskkriminaalpolitsei struktuuriüksused olid: 1) analüüsi- ja planeerimisbüroo; 2) menetlusosakond (Organiseeritud kuritegevuse talitus, Majanduskuritegude talitus, Narkokuritegude talitus, IT kuritegude talitus); 3) kriminaalteabe osakond (Piiriülese koostöö talitus, Rahvusvahelise õigusabi talitus); 4) operatiivosakond (Kiirreageerimistalitus, I talitus, II talitus); 5) personalibüroo; 6) asjaajamisbüroo; 7) rahandusbüroo; 8) majandusbüroo.
PPA kriminaalpolitseiosakond, 2010–2012
- Pikemalt artiklis Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond
Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiameti Keskkriminaalpolitsei likvideeriti 31. detsembril 2009 ning asutuse baasil moodustati Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond.
2011. aasta sügisel loodi KPO koosseisus üleriiklikud, piirkondlike talitustega:
- korruptsioonikuritegude vastane büroo, juht Mati Ombler (Lõuna talituse juht Riho Tamm, Lääne talituse juht Mehis Mets) ja
- kriminaaltulu tuvastamise büroo[14].
PPA KKTB tegeleb korruptsioonijuhtumitega, kui tegu on omavalitsustes ja riigiametites töötavate ametnikega ning eraettevõtete/mittetulundusühingutega[15].
PPA keskkriminaalpolitsei
2012. aasta 1. jaanuarist taastati Keskkriminaalpolitsei Politsei ja Piirivalveameti struktuuris – PPA KPO nimetati PPA Keskkriminaalpolitseiks.
| „ | KKP taasloomine annab sealsetele inimestele töös olulise motivatsiooni ja uurijatöös selgelt arusaadava identiteedi,» põhjendas siseminister Vaher ajalooratta tagasikeeramist. «Iseenesest on nimel «keskkriminaalpolitsei» väga tugev ajalooline taust ja miks mitte seda tugevat kaubamärki kasutada | “ | siseminister Vaher[16] | ||
Tegevusest
| „ | Tollal oli selline ütlus, et õige kriminaalpolitseinik on see, kelle vastu on pätilt kaebus ja kelle suhtes käib menetlus. Siis olid tegija. | “ | Andres Anvelt, Keskkriminaalpolitsei abidirektor[17] | ||
- 1997. aastal saadeti KKP tegevuse tulemusena Ida-Viru maakohtusse vendade Satšukkide kriminaalasi, milles kohtu alla läks 12 inimest ja ühiseks menetluseks oli kokku liidetud 25 kriminaalasja, kus kohtualuseid seostati vähemalt kuue inimese tapmise ning kolme inimese tapmiskatsega, lisaks terve rida vähemohtlikke episoode[18].
Remove ads
Remove ads
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Remove ads