Remove ads
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kaubamärk (inglise keeles trademark) on tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja samaliigilisest kaubast või teenusest.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) |
Kaubamärk võib olla näiteks sõna, väljend, kujutis, tähe- ja numbriühend, heli, video, muster, ruumiline kujund või nende kombinatsioon.[viide?]
Kaubamärgile saab taotleda õiguskaitset teatud kaupade või teenuste tähistamiseks selle registreerimise teel. Kaubamärke ei patenteerita, vaid registreeritakse. Registreeritud kaubamärgi omanikul on selle kasutamise ainuõigus kaupade või teenuste loetelus nimetatud valdkonnas. Omanik võib kaubamärgi ainuõiguse rikkumise takistamiseks algatada kohtumenetluse.[1]
Kaubamärgiks nimetatakse kujundlikult ka inimese omadust, mille järgi ta on hõlpsasti äratuntav.[viide?]
Kaubamärgi põhiülesanne on võimaldada kauba pakkuja või teenuse osutaja või päritolu tuvastamist üksnes kaubamärgist lähtudes. Teisiti öeldes täidavad kaubamärgid kauba pakkuja või teenuse osutaja identifitseerimise otstarvet. Ainult sellise otstarbega kaubamärgi kasutamist loetakse õiguspäraseks kasutamiseks kaubamärgiseaduse[2] mõistes (s.t, et näiteks kaupa või teenust kirjeldava tähise kasutamist ei peeta kaubamärgi kasutamiseks). Registreeritud kaubamärk annab selle kasutamiseks ainuõiguse, mida saab vajaduse korral kohtumenetluse abil maksma panna.[viide?]
Kaubamärgi ainuõigus kehtib tavaliselt teatud kaupade või teenuste suhtes (erandiks võib olla üldtuntud kaubamärk). Kaubad ja teenused on jaotatud 45 klassi märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise Nizza klassifikatsiooni alusel[3], kus on 34 kauba- ja 11 teenusklassi. Selle süsteemi eesmärk on täpsustada ja piirata kaubamärgi kui intellektuaalomandi objekti ainuõiguse ulatust vastavalt kaubamärgi tegelikule kasutusalale ja ühtlustada klassifitseerimine üle kogu maailma.[viide?]
Kaubamärgi liikide hulka kuuluvad ka kollektiivkaubamärk, sertifitseerimismärk ja garantiimärk.
Esimesteks kaubamärgikasutajateks peetakse Rooma impeeriumi mõõgaseppi. Esimesed kirjad mõõgateramikel pärinevad Rooma keisririigi ajast (I–V sajand pKr) ja piirduvad enamasti mõõgasepa nimega, näiteks RANVICUS.[4] Selliseid märgiseid võib pidada kaubamärkideks, kuna relvasepp vastutas isiklikult oma toodangu kvaliteedi eest ja mõõga ostjal oli võimalik teha valik mõõgasepa nimest lähtuvalt.[viide?]
Üks tähelepanuväärselt kaua kasutusel olnud kaubamärk on Löwenbräu. Selle kaubamärgi all õlut tootev Müncheni pruulikoda asutati tõenäoliselt 1383. aastal. Löwenbräu nime on esmamainitud 1746. aastal Müncheni maksuregistris.[5] Teine õlle kaubamärk – Stella Artois – pärineb aastast 1708, kui Belgias Leuvenis asuva Den Horeni pruulikoja meister Sebastianus Artois andis sellele oma nime.[6]
Bass Brewery esitas 01.01.1876 kombineeritud kaubamärgi "BASS & Co’s PALE ALE" õlle tähistamiseks, mis oli esimene 1875. aasta kaubamärgiseaduse alusel registreeritud kaubamärk ja kehtib siiani.[7] Eestis registreeriti sama kaubamärk 30. detsembril 1921 ja see kehtis kuni 7. detsembrini 1941.[8]
J.P.Tolman Company[9] esitas 7. aprillil 1884 kombineeritud kaubamärgi "SAMSON" nööride ja köite tähistamiseks, mis kehtib siiani.[10]
Ajavahemikul 1919–1940 registreeriti Eesti Patendiametis 6587 kaubamärki. Esimene neist oli kaubamärk PEO-LEO koos linnu kujutisega "puust mänguasjade ja saabaste" tähistamiseks, mille omanikud olid Paul Epler ja Richard Kivit Tartust (esitatud 22.03.1919, "tunnistuse väljaandmise päev" 02.04.1919, kehtis kuni 27.03.1929) [11] Registreerimisel kasutati siis seitsmeklassilist kaupade klassifikatsiooni (praegu on kauba- ja teenusklasse 45). Vanim siiani kehitv Eesti Vabariigis registreeritud kaubamärk on SINGER, mis esitati Patendiametisse 22. aprillil 1921 õmblusmasinate tähistamiseks (toonane omanik oli "The Singer Manufacturing Co, New York, America").[12] Vanim tänapäevani vastu pidanud Eesti kaubamärk on Kalevi eelkäija Kawe, mille tunnistus anti välja 12. juulil 1921 Šokolaadivabrik Kawe nimele šokolaadi tähistamiseks. Kummalisel kombel oli ka viimane enne Nõukogude okupatsiooni registreeritud Eesti päritoluga kaubamärk Šokolaadi- ja kompvekitööstuse Kawe märk ŠOKOLIIT kaupade "karameel tahvlite kujul" tähistamiseks (esitatud 16.04.1940, tunnistus välja antud 24.08.1940, oleks pidanud kehtima kuni 24.08.1950). Enamik viimastest 1940. aastal esitatud kaubamärkidest kuuluvad Saksa taotlejatele.[13]
Peale taasiseseisvumist jätkati registreeringu numbrite järjekorda sealt, kus see oli 1940. aastal katkestatud.[14] Esimesena sai registreeritud Patendibüroo TURVAJA OÜ kaubamärk.[15]
Kaubamärgiga koos kasutatakse kahte rahvusvahelist hoiatustähist: ® või ™. Ameerika Ühendriikides on nende kasutamine täpselt reguleeritud, nimelt võib tähist ™ kasutada koos iga kaubamärgiga, kuid tähist ® võib kasutada ainult kaubamärgiomanik koos registreeritud kaubamärgiga.[16]
Eesti kaubamärgiseaduses on sätestatud, et kaubamärgiomanik võib koos kaubamärgiga kasutada hoiatustähist või -märget, kuid ei ole täpsustatud, milline see tähis on. Eesti keelest lähtuvalt võiks registreeritud kaubamärgi tähis olla ® (lähtuvalt sõnast registreeritud), mitte ™, mis tuleneb ingliskeelsest sõnast trademark. Hoiatustähise õige paigutus on ülaindeksina vahetult kaubamärgi järel.[viide?]
Termineid "mark", "bränd" ja "logo" kasutatakse tihti kaubamärgi tähenduses. See ei ole täpne, kuna kaubamärk võib koosneda sõnast, tähtedest, numbritest, allkirjast, etiketist, mustrist, juhtlausest, värvikombinatsioonist, kauba või pakendi originaalsest kujust, helist, lõhnast, liigutusest või nende kombinatsioonist, mida on võimalik graafiliselt kujutada ja mille abil on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise omast. Seega on kaubamärk laiem mõiste kui mark või logo. Mõiste brand (mille kohta ei leidu täpset eestikeelset vastet) on kaubamärgi tähendusest edasi arenenud ja hõlmab ka toote, teenuse või ettevõtte isikupära. Seda saab määratleda ettekujutusega, mis tarbijal või kliendil on toote, teenuse või ettevõtte suhtes tekkinud ja mis ei piirdu üksnes teatud tähise või tähiste kombinatsiooniga.[viide?]
Eestis kaubamärkide suhtes tõenäoliselt kõige sagedamini väärkasutatud termin on patenteerimine. Kaubamärke ei patenteerita, vaid registreeritakse. Patent on dokument, mis tõendab autorsust, prioriteeti ja patendiomaniku ainuõigust leiutisele.[17] Seega puudutab termin "patentimine" üksnes leiutisi, mitte teisi intellektuaalomandi liike.[viide?]
Populaarne kaubamärk võib muutuda kaupu või teenuseid kirjeldavaks ja ei võimalda enam eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise omast. Kui selline kaubamärk muutub kauba või teenuse nimetuse sünonüümiks, on see muutunud üldnimetuseks (Genericized Trademark [18]) ja kaubamärgiomanikul ei pruugi enam õnnestuda selle tähise kasutamise ainuõigust maksma panna. Näiteks sellised sõnad nagu TEFLON, LYCRA ja ASPIRIN võivad mõjuda kaupa kirjeldavatena, kuigi need on Eestis registreeritud kaubamärgid, millel ei olnud algut kirjeldavat tähendust.[19] Kaubamärk ASPIRIN registreeriti Eestis 11. oktoobril 1921 "farmatsätiliste produktide" tähistamiseks (omanik Friedrich Bayer & Ko) [20] Ka sõna THERMOS võeti kunagi kasutusele kaubamärgina. Kaubamärk ETERNIT muutus Eestis teatud ehitusmaterjali sünonüümiks Nõukogude perioodil ja pärast Eesti taasiseseisvumist see sõna kaubamärgina õiguskaitset ei saanud, kuigi paljudes riikides on see registreeritud kaubamärk.[21]
Kaubamärk on intellektuaalomand. Omandiõiguse saab kehtestada kaubamärgi registreerimise teel konkreetse riigi või piirkonna kaubamärgi- või patendiametis. Lisaks registreerimisele võib kaubamärk õiguskaitse saada üldtuntuks muutumise tulemusena, mõnes riigis ka kaubamärgi kasutamise teel. Enamikus riikides ja piirkondades eelistatakse vaidluse korral siiski seda kaubamärki, mis on varem registreeritud võrdluses sellega, mida on varem kasutama hakatud.[viide?]
Kaubamärgi registreerimise käik on riigiti ja piirkonniti sarnane. Asjaomane kaubamärgi- või patendiamet teeb kaubamärgile ekspertiisi lähtuvalt oma õigusaktidest ja võtab vastu otsuse kaubamärgi registreerimise või sellest keeldumise suhtes. Registreerimise otsuse korral kaubamärk avaldatakse ja kolmandatel isikutel on võimalus see otsus vaidlustada. Riigiti ja piirkonniti kaubamärkide registreerimise kaks suurimat erinevust on:
Õiguskaitse saanud kaubamärgi kasutamise ainuõigus kuulub selle omanikule üldjuhul nende kaupade ja/või teenuste osas, mille suhtes märk on registreeritud või üldtuntuse omandanud. Kasutamise ainuõigus kehtib ka eelnimetatud kaupade ja teenustega samaliigiliste kaupade ja/või teenuste suhtes. Üldtuntud kaubamärgi õiguskaitse võib hõlmata ka teist liiki kaupu ja teenuseid. Siin saab määravaks asjaolu, kas asjaomaste kaupade või teenuste tarbija võib saada eksitatud kauba või teenuse päritolu suhtes või mitte. Näiteks kui üldtuntud kaubamärgiga Coca-Cola tähistatakse päikeseprille, võib tarbija eeldada seost Coca-Cola kaubamärgi omaniku The Coca-Cola Companyga, kuigi karastusjoogid ja päikeseprillid ei ole sama liiki kaubad. Tarbija jaoks tundmatute kaubamärkide puhul sellist seost ei teki.[viide?]
Kaubamärgi õiguskaitse on territoriaalne ja kehtib üksnes riigis või piirkonnas, kus kaubamärk on õiguskaitse saanud. Kaubamärgi registreerimine ühekorraga kogu maailmas ei ole võimalik, kuid on loodud mitu rahvusvahelist süsteemi, mis muudavad lihtsamaks kaubamärgi kaitsmise rohkem kui ühes riigis.[viide?]
Eesti Patendiametile esitatud kaubamärgitaotlusele tehakse Patendiametis ekspertiis, mille käigus kontrollitakse, kas kaubamärk vastab kaubamärgiseaduse sätetele. Patendiamet ekspertiisi käigus varasemaid õigusi ei kontrolli. Ekspertiisi tulemusena tehakse kas kaubamärgi registreerimise otsus või kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus. Kaubamärgi registreerimise otsus tehakse, kui ekspertiisi käigus ei ilmne ühtegi õiguskaitset välistavat asjaolu või kui taotleja on ekspertiisi käigus ilmnenud õiguskaitset välistavad asjaolud kõrvaldanud. Kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus tehakse, kui taotleja ei ole kõrvaldanud kaubamärgiseaduses nimetatud õiguskaitset välistavaid asjaolusid, mis ilmnesid ekspertiisi käigus. Eesti Patendiametis kaubamärgi registreerimine annab sellele õiguskaitse Eesti Vabariigi territooriumil.[viide?]
Patendiameti otsuse suhtes võib esitada kaebuse või vaidlustusavalduse tööstusomandi apellatsioonikomisjonile [22] kahe kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates.[viide?]
Registreeritud kaubamärgi kehtivusaeg võib teoreetiliselt olla lõputult pikk, s.t see sõltub kaubamärgiomaniku soovist pikendada iga kümneaastase perioodi järel kaubamärgi kehtivust. Iga kümneaastase perioodi jooksul peab kaubamärgiomanik tasuma Patendiametile määratud suuruses riigilõivu vastava registritoimingu eest.[viide?]
Kaubamärgiseadused kogu maailmas vastavad sarnastele põhimõtetele. Euroopa Liidu liikmesriikide kaubamärgiseadused on ühtlustatud Euroopa Liidu vastavate õigusaktidega.[viide?]
Eesti kaubamärgiseaduse alusel ei saa kaubamärgina õiguskaitset tähis:
Eristusvõime on kaubamärgi põhiomadus ja kaubamärgiõiguse oluline termin. Kaubamärki saab registreerida üksnes siis, kui see täidab kaubamärgi funktsiooni, s.t on eristusvõimeline. Eristusvõime hindamisel on määravaks kaubamärgi mõju tarbijale.[viide?]
Üldjuhul on eristusvõimelised:
Üldjuhul ei ole eristusvõimelised:
Loomupärase eristusvõimeta kaubamärk ei ole registreeritav. Ent enamikus piirkondades on sellise märgi registreerimine võimalik siis, kui kaubamärgiomanik suudab näidata, et kaubamärgi kasutamise tulemusena seostab asjaomane tarbija seda märki teatud kaupade või teenuste osas kindla kaubandusliku päritoluga, s.t kaubamärgiomanikuga. Kui kaubamärgi- või patendiamet leiab tõendusmaterjalidest lähtuvalt, et kaubamärk on eristusvõime omandanud, võib amet selle registreerida. Ka Eesti kaubamärgiseaduses on selline säte olemas (KaMS § 9 lõige 2).
Tõendusmaterjalide sisu ei ole kindlaks määratud, kuid tavaliselt osutuvad kõige efektiivsemaks müüginumbrid, reklaamikulud ja näited reklaammaterjalidest koos kuupäevadega. Õigesti koostatud tarbijauuringud võivad näidata, et tarbijad seostavad loomupoolest eristusvõimetut kaubamärki selle omaniku ja tema kaupade või teenustega. Tõendeid kasutamise kohta saab arvestada ainult siis, kui need katavad nõutava ajavahemiku enne taotluse esitamist ja on seotud piirkonnaga, kus registreerimist taotletakse.[viide?]
Kaubamärgi valikul ja enne registreerimistaotluse esitamist on soovitav teha otsinguid varasemate õiguste kohta, et vältida konflikte ja rahalist kaotust. Otsinguid varasemate kaubamärkide ja ärinimede kohta tuleks tavaliselt teha vastava piirkonna pädeva asutuse andmebaasis.[28] USA-s on kaubamärgiomanikel ka registreerimata õigused, seega seal kaubamärgi registreerimist taotlema asudes tuleks teha otsinguid lisaks kaubamärgiregistrile ka kohalikes ärikataloogides ja -ajakirjanduses.[viide?]
Otsides sarnaseid tähiseid kaubamärgi sõnalise osa järgi tuleks arvestada sellega, et leiaks üles ka sarnased sõnad, mitte ainult identsed. Üldjuhul on oluline leida üles varasemad õigused samas tegevusvaldkonnas.[viide?]
Erinevalt teistest intellektuaalomandi vormidest (näiteks patent, autoriõigus), võib registreeritud kaubamärk kehtida igavesti tingimusel, et kaubamärgiomanik täidab kaubamärgi kasutamise kohustust ja pikendab selle kehtivust, tasudes vajalikud lõivud tavaliselt kümneaastaste ajavahemike kaupa.[viide?]
Kaubamärgi õiguskaitset tuleb alal hoida tegeliku kasutamise teel. Kui märki ei kasutata teatud ajavahemiku jooksul, tavaliselt viie aasta jooksul peale registreerimist, võib asjast huvitatud isik taotleda kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamist.[viide?]
Õiguskaitse saanud kaubamärgi omanikul on võimalik seda maksma panna kohtumenetluse abil. Kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on registrisse kantud kaubamärgi reproduktsioon või üldtuntud kaubamärk kujul, millisena ta üldtuntuse omandas. Kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes määratakse registrisse kantud kaupade ja teenuste loeteluga või üldtuntud kaubamärgi puhul kaupade ja teenustega, mille tähistamisega kaubamärk üldtuntuse omandas (KaMS § 12). Seega võib kaubamärgi ainuõiguse rikkumiseks lugeda registreeritud või üldtuntud kaubamärgiga identse või sarnase tähise kasutamist samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks. Üldtuntud märgi õiguskaitse võib laieneda ka teist liiki kaupade või teenuste suhtes.[viide?]
Kaitstud kaubamärgi kasutamine ei pea olema ettekavatsetud selleks, et seda lugeda kaubamärgiõiguse rikkumiseks, kuigi tahtliku kaubamärgi ärakasutamise korral võib kohus määrata suurema kahjutasu. Eestis alluvad kaubamärgi õiguskaitsega seotud kaebused ja hagid Patendiameti asukohajärgsele maakohtule, s.t Harju maakohtule (KaMS § 60).
Kaubamärgi registreerimine korraga kogu maailmas ei ole võimalik, kuid on loodud mitu rahvusvahelist süsteemi, mis muudavad lihtsamaks kaubamärgi kaitsmise rohkem kui ühes riigis.[viide?]
Euroopa Liidu kaubamärgisüsteem kehtib Euroopa Liidus tervikuna, seega kaubamärgi registreerimine Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (EUIPO),[29] mis tegeleb kaubamärkide ja tööstusdisainilahendustega, annab kaitse kogu Euroopa Liidus. Ent EL-i kaubamärgisüsteem ei asenda liikmesriigisiseseid registreerimissüsteeme, need toimivad samaaegselt.[viide?]
Kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madridi süsteem võimaldab kaubamärgi registreerimist süsteemi lepinguosaliste territooriumitel Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO)[30] vahendusel.
Süsteemi põhieelised on võimalus taotleda kaubamärgile kaitset mitmes piirkonnas ühe taotluse abil, tasuda lõivud ja pikendada kaubamärgi õiguskaitset ning teha muudatusi ühe toimingu abil mitmes riigis korraga. Lisaks võib märgi õiguskaitset laiendada uutesse riikidesse või piirkondadesse. Rahvusvaheline taotlus põhineb taotleja päritoluametisse esitatud taotlusel või seal registreeritud kaubamärgil.[viide?]
Eesti ja Euroopa Liidu kaubamärgisüsteem on ühinenud Kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madridi protokolliga. Selle alusel on Eesti päritoluga või Eestis tegutsevat ettevõtet omaval isikul võimalus esitada rahvusvaheline kaubamärgitaotlus Eesti Patendiametisse või EUIPO-sse esitatud taotluse või seal registreeritud märgi põhjal.[viide?]
Tööstusomandi esemeid luuakse ja kasutatakse tööstuslikus ja kaubanduslikus kontekstis. Nendele õiguskaitse saamiseks tuleb läbida vajalikud toimingud pädevas asutuses. Lisaks kaubamärkidele saab Eesti Patendiametis taotleda kaitset teistele tööstusomandi esemetele:
Autoriõigusega kaitstakse originaalset kirjandus-, kunsti-, filmi-, muusika- jm loomingut. Erinevalt tööstusomandist tekib see kaitse iseenesest teose loomisega ja kestab tavaliselt autori eluajal ning 70 aastat peale autori surma.[34]
Kuigi intellektuaalomandialased õigusaktid on erinevad, võib mõni ese või teos olla kaitstav mitme seaduse alusel. Näiteks originaalne pakendi väliskuju võib olla kaitstav nii kaubamärgina kui ka tööstusdisainilahendusena. Filmi või raamatu pealkiri, tegelase nimi või kujutis on kaitstud autoriõiguse alusel, kuid võivad saada kaitse ka kaubamärgina.[viide?]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.