Christchurchi mošeetulistamine
Terrorirünnak Uus-Meremaal 2019. aastal From Wikipedia, the free encyclopedia
Christchurchi mošeetulistamine toimus Uus-Meremaal Christchurchis 15. märtsil 2019 kell 13.40 kohaliku aja järgi.
| Christchurchi mošeetulistamine | |
 | |
| Al Noori mošee (2016) | |
| Riik | Uus-Meremaa |
|---|---|
| Koht | Christchurch |
| Koordinaadid | 43° 31′ 58″ S, 172° 36′ 42″ E |
| Kuupäev | 15. märts 2019 |
| Kellaaeg | 13.40 (kohalik aeg) |
| Sihtmärk | mošees palvetavad muslimid |
| Liik | massimõrv, terrorirünnak |
| Relv(ad) | poolautomaatsed tulirelvad |
| Hukkunuid | 51 |
| Vigastatuid | ~50 |
| Vastutaja(d) | Brenton Tarrant |
Rünnak toimus reedese palvuse ajal, kui 28-aastane austraallane Brenton Tarrant end relvastas, mošeesse kõndis ja juba uksel esimese inimese tappis. Mees oli varustatud mitme relvaga, millest enamus jäid autosse, kuhu ta mitmel korral naasis. Pärast mošeesse sisenemist hakkas ta valimatult tulistama ning kontrollis mõne aja pärast, kas keegi on ellu jäänud, ja hakkas uuesti tulistama. Kui mees mošeest väljus, tulistas ta tänaval ka üht naist, istus autosse ja sõitis minema, samal ajal kõike otsepildis jäädvustades. Otseülekanne veebis kestis 17 minutit.[1]
Vahetult enne rünnakut postitas Tarrant internetti 74-leheküljelise manifesti, kus selgitas enda rünnaku tagamaid.[2] Christchurchi mošeetulistamist peetakse Uus-Meremaa üheks kõige süngemaks päevaks.[3]
Rünnaku sihtmärgid
Christchurch on linn Uus-Meremaa Lõunasaarel, mille elanike arv oli 2018. aasta seisuga 404 600.[4][5] Linnale panid tõenäoliselt nime anglikaani kiriku liikmed, kuid nime päritolu kohta on mitu vastuolulist seletust.[6] Maoori keeles on linna nimi Ōtautahi.[7]
Esimesena ründas Brenton Tarrant Al Noori mošeed.[8] See on sunniitide mošee, mis asutati Christchurchi linnas 1977. aastal, maja ehitati 1985. aastal.[9] Teisena ründas kurjategija Linwoodi mošeed.[8] Kahe mošee vaheline kaugus on ligikaudu 5 kilomeetrit.[10] Linwoodi islamikeskus asutati 2017. aastal, keskus avas uksed aasta hiljem. See on teine mošee ja islamikeskus selles piirkonnas.[11]
Ründaja
Christchurchi linnas 15. märtsil 2019 toimunud mošeetulistamised pani toime tollal 28-aastane Austraalia kodanik Brenton Tarrant. Tulistamisel kasutas ta kaht poolautomaatset vintpüssi, millest üks oli kohandatud salvega, et see mahutaks rohkem padruneid kui tavaliselt.[12] Lisaks leiti tema autost veel kolm tulirelva.
Tarrant sõnas, et algul plaanis ta rünnata Dunedini linna Al Huda mošeed. Arvatakse, et tema jaoks muutusid kinnisideeks terrorirünnakud, mis leidsid Euroopas aset 2016. ja 2017. aastal. Ta ründas esimesena Al Noori mošeed ja hiljem Linwoodi mošeed.[8]
Rünnaku ajal ei elanud Tarrant Christchurchi linnas, vaid Dunedini linnas, kahe linna vahemaa on 362 kilomeetrit.[13] Tal puudus kriminaalne taust nii Uus-Meremaal kui ka Austraalias.
Uus-Meremaa peaminister kinnitas, et ründajal oli relvaluba ja ta omas viit tulirelva.[14]
Tarrant töötas varem seinatennise- ja tervisekeskuses.[15] Ta käis laskeklubis ja harjutas seal laskmist sama relvaga, millega ta tulistamised läbi viis.
Ta polnud kunagi maininud midagi oma suhtumisest muslimite vastu. 2018. aasta lõpus külastas Tarrant Bulgaariat, Rumeeniat ja Ungarit. Politsei uurib, kas nende riikide külastamine on seotud rünnakutega.
Tarrant tunnistas, et on fašist. Ta võrdles end Nelson Mandelaga ja ütles, et ootab oma tegude eest Nobeli auhinda.[8]
Manifest
Brenton Tarrant postitas vahetult enne rünnakut 74-leheküljelise immigrandi- ja muslimivastase manifesti "The Great Replacement" ehk "Suur asendamine", milles ta tõi välja, et tema inspiratsiooniallikaks oli Anders Breiviki toime pandud massimõrv. Mõlemad mehed postitasid oma manifestid online-versioonis, kus käsitleti sarnaseid teemasid.[16] Tarranti 16 500-sõnaline manifest sisaldas paremäärmuslikku ideoloogiat, kuid ründaja väitis, et ei ole ise ühegi rühmitusega seotud. Samuti väljendus manifestis, et ta ei kavatsenud oma tegusid kahetseda. Rünnaku kavandamine algas manifesti järgi juba kaks aastat varem ning asukoht valiti kolm kuud enne juhtunut.[1]
Esimesed 10 lehekülge käsitlevad küsimusi, millele ta ise vastab. Näiteks tõi ta seal välja, et ta on tavaline "valge" mees ning tema põhjus tapmiseks on näidata sissetungijatele, et "meie maa ei saa kunagi olema nende oma". Samuti oli manifestis välja toodud, miks ta just Uus-Meremaa ja Christchurchi sihtmärgiks valis ning ta tunnustas iseenda julgust astumaks vaprat sammu.[2]
Lisaks internetis avaldamisele saatis Christchurchi mošeetulistaja oma manifesti 30 inimese meiliaadressile üheksa minutit enne terrorirünnakut, kaasa arvatud ka Uus-Meremaa peaministrile Jacinda Ardernile. Paraku ei selgunud meilis rünnaku kohta konkreetseid üksikasju, näiteks asukoht või kellaaeg.[17]
Ukraina veebifoorumis müüdi tõlgitud dokumenti paberkandjal, mis šokeeris Uus-Meremaa valitsust.[18] Ründaja manifest keelustati ning blokeeriti teed selle lugemiseks. Veebilehtede valdajatel, kellel oli ligipääs dokumendile, paluti hävitada selle koopiad ja eemaldada veebis hüperlingid neile. Vastasel juhul võis isikut, kes levitab manifesti, karistada 10–14-aastase vangistusega.[19]
Rünnak ja video
Ründaja Brenton Tarrant kandis Facebooki kaudu 17-minutilises videos üle Al Noori mošee tulistamist.[20] Video algas Al Noori mošee lähedalt ning näitas, kuidas ründaja jõuab mošee ette ja pargib auto ära. Kaamera oli kinnitatud ründaja pea külge ja see näitas, kuidas ta kõndis mošeesse ja tulistas seal valimatult nii mehi, naisi kui ka lapsi..[10]
Hiljem levis video YouTube'i ja teistele veebilehtedele. Nii Facebook kui ka YouTube võtsid endale kohustuse eemaldada kogu materjal ja muu rünnakuid toetav sisu oma keskkonnast, kuid nad ei suutnud ära hoida videote levikut. CNN-i andmete kohaselt ei suutnud Facebooki süsteemid hoiatada ettevõtet videost ning NBC andmete kohaselt oli YouTube jõuetu video leviku vastu.
Lisaks kritiseeriti paljude organisatsioonide tegevust, kuna need avaldasid tulistaja manifesti ja postitasid rünnaku otseülekandest monteeritud osi.[20]
Tagajärg ja ohvrid
Mošeetulistamises hukkus 51 ja vigastada sai umbkaudu 50 inimest. Noorim ohver oli kolmeaastane Mucaad Ibrahim, vanim aga 71-aastane Hati Mohammed Daoud Nabi. Mitmed surid oma perekonda ja lähedasi kaitstes.[21] Mõnigi neist oli sündinud Uus-Meremaal, teised olid aga aastakümneid tagasi migreerunud Afganistanist, Bangladeshist, Indoneesiast, Pakistanist, Indiast ja Egiptusest, et leida paremat elu ja põgeneda konfliktide eest koduriigis.[22]
Brenton Tarrantile esitati süüdistus 51 inimese mõrvas, 40 mõrvakatses ja terrorismis, kuid ründaja ei tunnistanud ennast üheski kuriteos süüdi. Kohtuprotsessi käigus hoiti Tarrantit Aucklandi Paremoremo vanglas, mis kuulub Uus-Meremaa kõige rangema korraga vanglate hulka.[23]
Christchurchi terrorirünnaku ohvrite toetuseks korraldati kampaania, mille kaudu koguti ohvriabiks üle 6 miljoni dollari, mis oli oodatust tunduvalt rohkem.[24]
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
