From Wikipedia, the free encyclopedia
Anders Behring Breivik [anders beering bräivik] (alates juunist 2017 Fjotolf Hansen; sündinud 13. veebruaril 1979)[1][2][3][4] on norra terrorist, kes tappis Utøya saarel 69 inimest ja korraldas pommiplahvatuse Oslos, mille tagajärjel hukkus 8 inimest.
Algul teatasid võimud, et hukkus vähemalt 85 inimest. Hiljem hukkunute arvu korrigeeriti, sest selgus, et osa hukkunuid oli loetud topelt, ja lõpuks esitati Breivikile süüdistus 69 inimese tapmises 22. juulil 2011 Norra Töölispartei noortekogu laagris ja kaheksa inimelu nõudnud pommiplahvatuse korraldamises samal päeval Oslos, peaministri büroo vahetus läheduses.[5][6] Breivik on tapatööd omaks võtnud.[7]
Politsei kinnitust mööda jõudis Breivik Utøya saarel segamatult oma tapatööd teha poolteist tundi. Kui erirühm talle viimaks lähenes, alistus ta vastupanu osutamata. Tapatööks kasutas ta püstolit ja poolautomaatset karabiini Ruger Mini-14.[7][8][9]
Politsei ja kohaliku meedia andmetel nimetab Breivik end vaadetelt rahvuslaseks, paremäärmuslaseks[10][11][12] ja kristlikuks konservatiiviks.[7]
Breivik on oma sõjaka paremäärmusliku ideoloogia kirja pannud 1518-leheküljelisse manifesti "2083 – A European Declaration of Independence", mille ta riputas internetti rünnakute päeval[13][14][15] inglispärase varjunime Andrew Berwick all.[14] Ksenofoobset kristlikku rahvuslust kirjeldavas manifestis toetab ta muuhulgas kultuurilist konservatismi, parempoolset populismi, antiislamiseerimist ja "paremäärmuslikku sionismi"[13] ning õigustab islami, marksismi ja mitmekultuurilisuse vägivaldset väljajuurimist Euroopast.[16][17][13][18][19][20][10]
Algul oletas politsei, et Breivik tegutses üksi, kuid ei välistanud, et tal võis olla kaasosalisi.[21][22][23] Ülekuulamisel väitis Breivik, et teda abistas kaks äärmuslaste rühma.[24] Kohus vastas eitavalt Breiviki soovile, et kohtuistung oleks avalik ja ta saaks kanda vormi, kuna ei soovitud anda talle võimalust oma vaadete propageerimiseks. 25. juulil toimus kinnine kohtuistung.[24] Breivikki süüdistati kriminaalseadustiku alusel terrorismis. Kohtuotsusega peeti teda järgmiste kohtuistungite ootel kinni kaheksa nädalat, neist neli esimest üksikvangistuses.[24]
Breiviki advokaat Geir Lippestad kinnitas BBC-le, et tema arvates on Breivik vaimselt haige ja enne kohtuistungit tuleb hinnata tema psühhiaatrilist seisundit. Samuti on Lippestad väitnud, et enne kuriteo sooritamist oli Breivik tarbinud narkootilisi aineid; see väide pole aga hiljem tõendamist leidnud.[25]
24. augustil 2012 luges kohtunik Wenche Elizabeth Arntzen ette kohtuotsuse, mille järgi Breivik oli süüdiv ja ta mõisteti 21 aastaks vangi. [26] Norra seaduste järgi on 21 aastat maksimumkaristus terroriakti eest. Norras on kasutusel karistusjärgne kinnipidamissüsteem, mis võimaldab Breivikit kinni pidada kauem kui 21 aastat.
Manifestis tunnustas Breivik baltlaste sallimatust islami, mustlaste ja Euroopa Liidu vastu[27] ning mainis kiitvalt ka üht Leedu, seitset Läti ja kaht Eesti rahvuslaste organisatsiooni[28]: Eesti Iseseisvusparteid ja Eesti Rahvuslikku Liikumist.[29]
Breiviki sõnavõttu kommenteerides lausus Venemaa esindaja NATO juures, endine Venemaa välisminister Dmitri Rogozin, et "pole ime, et tavakodanikud Norra-taoliste veretööde korraldamiseks julgustust saavad, kui paljud poliitikud, sealhulgas Balti riikide omad, natsismi ülistavad".[30]
Eesti Iseseisvuspartei juht Vello Leito eitas uudisteportaalile Delfi antud intervjuus kontakte Norra Progressiparteiga, kuid väitis, et Breiviki ülestunnistus saadi väljapressimise teel ning tegelikult on sündmuste taga rahvusvaheline vandenõu "kõikide Euroopa maade ja riikide patriootide vastu, seejuures ka Eesti Iseseisvuspartei patriootide vastu".[31]
Kohtus tõendina esitatud sõidupiletite järgi selgus, et kohtualune käis Eestis 2004. aasta 28. aprillil kell pool kümme õhtul ja sõitis tagasi järgmisel päeval kella 15.20 ajal. Selle aja jooksul avas ta endale pangas konto ja ta enda sõnul toimusid tal Eestis ka kohtumised. Breivik käis ka Leedus, kus avas samuti pangakonto.
Anders Behring Breivik on lõpetanud Oslo kaubanduskooli (Oslo Handelsgymnasium)[32].
1999. aastal astus ta Norra Progressiparteisse. Aastatel 1997–2007 oli ta sama partei noorteorganisatsiooni liige ja on olnud Progressipartei ühe Oslo osakonna aseesimees.[7]
Breivik oli vabamüürlane, kuid kohe pärast veretööd visati ta sellest organisatsioonist välja.[33]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
