From Wikipedia, the free encyclopedia
Boris Sepp (17. august 1894 Kuressaare – 24. november 1942 Gorki oblast) oli eesti advokaat ja riigitegelane.
| Boris Sepp | |
|---|---|
 | |
| Eesti kohtuminister | |
|
Ametiaeg 21. juuni 1940 – 5. juuli 1940 | |
| Eelnev | Albert Assor |
| Järgnev | Friedrich Niggol |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
17. august 1894 Kuressaare, Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik |
| Surmaaeg |
24. november 1942 (48-aastaselt) Gorki oblast, Nõukogude Liit |
| Rahvus | eestlane |
| Erakond | Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei |
| Abikaasa |
Vanda Sepp, Marie Sepp |
| Vanemad |
Joann (Jaan) Sepp, Aleksandra Sepp (Panov) |
| Lapsed | Georg Sepp |
Sepp sündis 18. augustil 1894 Torgu vallas.[1] Ta omandas kõrghariduse õigusteaduskonnas Tartu Ülikoolis.[2] 1922. aastani elas Sepp Venemaal, kus astus 1920. aastal bolševike parteisse ning tegutses Ust-Kamenogorski advokaatide kolleegiumi liikmena.[3] 1921. aastal taotles ta võimalust opteeruda ja kolis tagasi Eestisse.[4]
1922. aasta oktoobrist töötas Sepp juristina Eesti kohtuministeeriumis, töötades Rakveres Rakvere-Paide Rahukogu kohtu-uurijana.[5] 1923. aastal kolis ta Pärnusse ja ta viidi enda palvel üle Viljandi-Pärnu rahukokku.[6] 1925. aastal kolis ta Tartusse ja viidi üle Tartu-Võru rahukokku.[4][7] Kohtuministeeriumist lahkus Sepp omal palvel 6. märtsil 1926.[8]
Pärast kohtuministeeriumist lahkumist elas Sepp Mustvees, kus tegutses advokaadi ja Vene haridusseltsi esimehena.[9] 1920. aastate lõpus kolis ta Mustveest Haapsallu, kus töötas edasi advokaadina. Haapsalus elades valiti ta 1930. aastal linna jaoks problemaatilise ajalooga Tööerakonna koosseisus linnavolikokku, kus juhtis linna revisjonikomisjoni.[10][11][12] Linnavolikogus keeldus ta järgmisel revisjonikomisjonil kedagi teist peale enda kandidaadiks üles seadmast, pidas venitamiseks pikki kõnesid linnavolikogul, vaidles otsuste vastu ja esitas päevakorraväliseid teemasid probleemidena.[13]
1932. aastal elas Sepp Petseris, kus temast kujunes kohalik avaliku elu tegelane. Ta andis välja ajalehte Setumaa, mis ei osutanud populaarseks.[14][15] Petserimaalt kandideeris ta 1932. aasta valimistel ühes Rahvusliku Keskerakonna nimekirjas (nimekirju esitati kaks) Riigikokku. Valimiste eelselt levitas ta Keskerakonna lendlehti, milles lubati erakõrtside sulgemist, armee laiali saata ja kohalike ametnike palka vähendada.[16][17] Tähelepanu avaldas ka valimistel Keskerakonna valimisnimekirjas olnud liikmete punane taust.[18] Sepp sai kokku 185 häält ja Riigikokku ei pääsenud.[19]
Pärast valimisi juhtis Sepp äsjaloodud Petseri Töölisühingut ja jätkas advokaadina. Töölisühing suleti politsei poolt ja 1933. aasta detsembris saadeti sisekaitseülema korraldusel Sepp Petserist välja. Tal keelati edaspidi elada piirkondades, kus kehtis kaitseseisukorra seadus. Väljasaatmise põhjuseks oli "riigivastaste organisatsioonide loomine ja kommunistlise kirjanduse levitamine".[4][20][21] 1930. aastate teisel poolel ajas Sepp Narvas kinnisvaraäri.[22][23]
Hiljemalt 1940. aasta algul värvati Sepp Nõukogude Liidu teenistusse.[24] 21. juunil 1940 sai temast kohtuminister nõukogudesõbralikus Johannes Varese valitsuses. Sepa sihiks ministrina oli "värskendada kohtunike, prokuratuuri ja teiste ametnike koosseise, et saaks võimule edumeelsemad kihid". Ta kinnitas, et eraomand Eestis jääb püsima ning kohtuministeerium suuri muudatusi ei vaja.[25] Kokku püsis Sepp ministri ametikohal kaks nädalat, ta vallandati 5. juulil.[26] Vallandamise põhjused ei ole üheselt selged, Elmar Tambek väitis põhjuseks olnud alkohoolsete jookide pidev tarbimine ja avalikkuses oma positsiooniga kiitlemine, samuti kohutavalt planeeritud amnestiaseadus, Saksa okupatsiooni ajal väideti põhjuseks olevat "rida kompromiteerivaid andmeid".[27]
1940. aasta 25. novembril arreteeriti Sepp NKVD poolt. Teda süüdistati Eesti Vabariigis revolutsioonilise tegevuse lämmatamises, sest ta oli 1924. aastal kohtu-uurijana kuulanud üle Jaak Nanilsoni tapmises kahtlustatavaid isikuid. Samuti süüditati teda Eestisse opteerudes bolševike parteist lahkumises, Nõukogude võimu sisseseadmise toetamist karjeristlikel eesmärkidel ning toetust advokaatide kolleegiumi loomisele. 1941. aasta märtsis mõisteti talle viis aastat parandusliku töölaagrit ja ta suri Venemaal vangilaagris 1942. aastal.[4][28]
Borise isa Joann (Jaan) Sepp sündis 1865. aastal Saaremaal köstrile Georg Sepale. Ta õppis ja lõpetas 1887. aastal Riia Vaimuliku Seminari ja tuli Saaremaale tagasi preestriks. Perioodil 1893–1899 töötas Joann ka preestrina Tornimäel, 1904–1918 töötas ta usuõpetajana Võru koolides. Borise ema oli Aleksandra Sepp (neiupõlvenimi Panov, elas aastatel 1870–1947), kes sündis Saaremaal Leisis. Borisel oli peres viis õve: Raissa, Valentin, Nikolai, Serafima, Ivan.[1][29]
Boris oli abielus Vanda Sepaga, kellega tal oli poeg Georg Sepp.[3] Abikaasa oli vene rahvusest ja lapsi õpetasid Sepad vene keeles ja meeles.[15] Narvas elamise ajaks oli Boris abielus Marie Sepaga.[23]
Seppa on tihti kujutatud Nõukogude-vaenulikes allikates joodikuna. Esimest korda on mainitud tema kommet alkoholi liigselt tarbida Petseris, kui väideti, et ta jõi maha töölisühingu raha.[22] Samuti kujutab teda joodikuna oma teostes Elmar Tambek, kirjeldades teda kui ehtsat joomarit ning pool-, kui mitte pärishullu narkootikut ja süfiliitikut.[30]
Eri allikates iseloomustatakse Seppa konfliktse ja tujuka inimesena. Teda nimetatakse protsessihimuliseks, sest ta kaebas inimesi sageli kohtusse. Samas ei olnud tal kohtuprotsessides eriliist edu, enamasti ei ilmunud ta kohtusse ning tavaliselt tegi kohus otsuse Sepa kahjuks.[13][31][32][33]
Boris Sepa puhul on esinenud korduvalt kahtlusi, et tegemist oli Nõukogude Liidu spiooniga. Praeguse hetkeni kindlaid tõendeid ei ole, et Sepp enne baaside ajastut töötas Nõukogude Liidu kasuks, kuid kahtlust tekitavad fakte on mitmed:
Saksa okupatsiooni ajal kirjeldasid lehed Seppa üheks punasematest Varese ministritest: Sepp olevat soovitanud juba 21. juunil valitsusse saades Eesti lipu kõrvale Hermanni torni tõmmata ka Nõukogude Liidu lipu ning minna Nõukogude Liidu saatkonda lugupidamist avaldama "rahvavalitsuse" ametisse aitamise eest.[39] Samuti olevat Sepa kinnisvaraga tegelemine 1930. aastatel Eestis sihiga aidata Nõukogude Liitu. Kui Eestis surnu pärandas kinnisvara Nõukogude Liidus elavale inimesele, oli Sepp see, kes Eestis kinnisvara maha müüs ja raha Nõukogude Liidu saatkonda toimetas.[22]
Eesti Poliitiline Politsei tundis huvi Sepa tegevuse vastu ja teda jälgiti juba 1930. aastatel. Seepärast keelati Sepal aastatel 1936–1939 ära viibimine kaitseseisukorras olevates piirkondades ning ka pärast keeldu ei tohtinud ta elada Tallinnas, Tartus ega Narvas. 1936. aastal korraldas politsei Sepa korteris läbiotsimise. Poliitilise Politsei andmetel oli Sepp olnud aastatel 1919–1921 tšekaas ning naasnud Eestisse Nõukogude Liidu luure huvides. Sepp olevat kohati avalikult suhtunud vaenulikult Eesti riiki ning ülistanud Nõukogude korda.[4]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
