Venemaa suursaatkond Eestis

Venemaa suursaatkond Eestis (ametliku nimega Vene Föderatsiooni Suursaatkond Eesti Vabariigis) on Venemaa Föderatsiooni diplomaatiline esindus Eesti Vabariigis.

Tahvel saatkonnahoone seinal

Vene Föderatsiooni Suursaatkond Eesti Vabariigis

Saatkonnahoone Tallinnas aadressil Pikk 19
Asutatud	1991
Tüüp	diplomaatiline esindus
Asukoht	Pikk 19, Tallinn

Venemaa Suursaatkonna esindused (konsulaadid) Eestis

Venemaa peakonsulaat Narvas

• Venemaa saatkond Tallinnas aadressil Pikk 19
• Peakonsulaat Narvas aadressil Kiriku 8
• Saatkonna konsulaarosakonna kantselei Tartus, avati 6. juunil 1996.^[1]
• Venemaa suursaatkonna viisakeskus Tallinnas aadressil Rävala puiestee 8, kus saab esitada dokumente Venemaa viisade vormistamiseks^[2].

Venemaa Föderatsiooni suursaadikud Eestis

 Pikemalt artiklis Venemaa suursaadik Eestis

• 1992–1997 Aleksandr Trofimov
• 1997–2000 Aleksei Gluhhov
• 2001–2006 Konstantin Provalov
• 2006–2010 Nikolai Uspenski
• 2010–2015 Juri Merzljakov
• 2015–2021 Aleksandr Petrov
• alates 2022 Vladimir Lipajev

Venemaa sõjaväeatašeed Eestis

• Igor Lelin (Игорь Лелин )^[3];
• polkovnik Igor Vakulenko (Игорь Вакуленко)^[4];
  • –2006, sõjaväeatašee vanemabi 1. järgu kapten Jevgeni Šitov (Евгений Шитов)^[4];
• polkovnik Aleksandr Trojan (Александр Троян)^[5];
• Jevgeni Bulavintsev, (Евгений Булавинцев)^[6],^[7];
  • sõjaväeatašee abi Konstantin Kirjuhhin (Константин Кирюхин)^[8];

Suursaatkonnahoone Tallinnas

Eesti saatkond Moskvas ja Venemaa saatkond Tallinnas tegutsevad mõlemad alates 1991. aastast, samas olid kuni 2004. aastani reguleerimata saatkondade valduses olevate ehitiste ja kruntide omandiküsimus ning nende kasutamise tingimused.

Riikidevahelise kokkuleppe kohaselt annab Venemaa Eesti omandisse hooned ja rajatised asukohaga Malõi Kislovski põiktänav 5 ning Kalašnõi põiktänav 8A üldpinnaga 4857,4 ruutmeetrit. Venemaa annab Eestile tasuta tähtajatuks kasutamiseks maaüksuse suurusega 2445,1 ruutmeetrit, mis asub aadressil Malõi Kislovski põiktänav 5.

Eesti andis Venemaa omandisse hooned asukohaga Pikk 19 ja 21, Hobusepea tänav 3 ning Lai 18 üldpinnaga 3308,3 ruutmeetrit ning hooned asukohaga Pikk 23 ja 25 ning Hobusepea 1 üldpinnaga 872,3 ruutmeetrit. Lisaks sai Venemaa enda omandisse hooned ja rajatiste kompleksi asukohaga Mähe tee 9 // Lauri tee 2, mille üldpind on 1721,6 ruutmeetrit.

Venemaa suursaatkonna sotsiaalkindlustusosakond aadressil Kreutzwaldi 4

Kokkuleppe järgi andis Eesti Venemaale tasuta tähtajatuks kasutamiseks maaüksuse asukohaga Pikk 19 ja 21, Hobusepea 3 ning Lai 18 üldpinnaga 1571 ruutmeetrit; maaüksuse asukohaga Pikk 23 ja 25 ning Hobusepea 1 üldpinnaga 272 ruutmeetrit; maaüksuse asukohaga Mähe tee 9 // Lauri tee 2 üldpinnaga 12 839 ruutmeetrit ning maaüksuse asukohaga Lauri tee 4 üldpinnaga 4953 ruutmeetrit^[9]. Lisaks sellele asub Tallinnas Kreutzwaldi 4 suursaatkonna sotsiaalosakond.

Ajalugu

Tallinnas tegutses pärast Vabadussõja lõppu ja Tartu rahu sõlmimist Venemaa SFNV täievoliline esindaja. Venemaa SFNV täievoliline esindus asus Tallinnas aadressil Pikk tänav 19, 1921. aastal läks kinnistu NSV Liidu täievolilisele esindusele.

Vene Föderatsioon taastunnustas ametlikult Eesti Vabariiki, kui iseseisvat riiki 24. augustil 1991. aastal. Eesti ja Venemaa diplomaatilised suhted taastati 24. oktoobril 1991. aastal.