Balti laevastik Teises maailmasõjas osales NSV Liidu alustatud sõjategevuses 1939.–1940. aastal NSV Liidu – Soome Talvesõjas, Balti riikide okupeerimisel 1940. aastal ning NSV Liidu – Saksamaa vahel peetud lahingutes Idarindel – lahingutes Lätis, Eestis ja Leningradi kaitsmisel aastatel 1941–1943 ning pealetungioperatsioonides aastatel 1944–1945.
Quick Facts NSV Liidu sõjalaevastiku Punalipuline Balti Laevastik (1918–1990), Tegev ...
NSV Liidu sõjalaevastiku Punalipuline Balti Laevastik (1918–1990)
PBL juhataja, viitseadmiral Vladimir Tributs sõjanõukogu liige ja laevastiku poliitvalitsuse ülem divisjonikomandör Мark Jakovenko sõjanõukogu liige vanempolitruk А.D. Verbitski PBL staabiülemkontradmiralJuri Pantelejev
Close
PBL Sõjanõukogusse kuulusid II maailmasõja alguses PBL juhataja, viitseadmiral Vladimir Tributs, laevastiku poliitvalitsuse ülem divisjonikomandör Мark Jakovenko, vanempolitruk А.D. Verbitski ja PBL staabiülemkontradmiralJuri Pantelejev.
Pikemalt artiklis Läänemere sõjamerebaas (ПРИБАЛТИЙСКАЯ ВОЕННО-МОРСКАЯ БАЗА), ülem kontradmiralPavel Trainin, 22. juuni – 16. juuli 1941.
Baas moodustati NSV Liidu sõjamerelaevastiku rahvakomissari Nikolai Kuznetsovi käskkirjaga 21. juunil 1941 ning ei jõudnudki funktsioneerida, kuna juba 28. juunil taganesid PBL laevad Lätist[3];
Läänemere sõjamerebaasi koosseisu pidid kuuluma: Liepāja ja Ventspils sadamad, Riia laht, Lääne-Eesti saarestiku lõunaosa ja Saaremaa; Algselt asus SMB keskus Riias, kuid alates 2. juulist juba Saaremaal.
Liepāja sõjamerebaasi koosseisu kuulusid: Milgravise sadam, talvesadam remonditöökodadega ja Daugavgrīvakindlus miinilaoga.Daugavgrīvas asusid ristlejad Kirov, Makim Gorki ja 2 divisjoni eskaadri miiniristlejad: "Gnevnõi" («Гневный»), "Gordõi" («Гордый»), Grozjaši" («Грозящий»), "Streguštši" («Стерегущий») ja "Smetlivõi" («Сметливый»"") – 1. divisjon; "Stoiki" («Стойкий»), "Silnõi" («Сильный»), "Serditõi" («Сердитый») ja "Stroževoi" («Сторожевой») – 2. divisjon. 1. allveelaevade brigaadi koosseisust 2 divisjoni: 7 S- Tüüpi, ristleja "Engels" («Энгельс») ja ujuvbaasid "Irtõš" («Иртыш») ja "Smolnõi" («Смольный»). Ülejäänud 1. brigaadi allveelaevu asusid Liepāja sadamas. Torpeedokaatrite salk – 6 laeva ja 3 endist Läti traallaeva "Virsaitis", "Visturs", ja "Imanta"[4].
Pikemalt artiklis Saarte sõjamerebaas (ОСТРОВНАЯ ВОЕННО-МОРСКАЯ БАЗА), ülem: kontradmiral Gavriil Žukov (Жуков Гавриил Васильевич), 18. mai 1943 – jaanuar 1945. Lavansaari ja Seskäri saarte piirkond.
Pikemalt artiklis Paldiski sõjamerebaas, ülemad: 1. järgu kapten Konstantin Matvejevitš Kuznetsov, 4. august – august 1944; 2. järgu kapten Pjotr Iljitš Baraban, august 1944 – 9. november 1944[5].
1. Allveelaevade brigaad, asukoht: Liepāja ja Daugavgrīva. Brigaadi koosseisus: 23 "S" tüüpi allveelaeva ja miinitraaler L–3 ning allveealevad "Kalev" ja "Lembitu" ja endised Läti allveelaevad: "Ronis" ja "Spidola";
Õppebrigaad, asukoht: Kroonlinn ja Leningrad. Brigaadi koosseisus: 23 K, S, Štš ja M tüüpi allveelaeva ning 30 remondis ja ehitusjärgus olevat allveelaeva;
Õppebrigaadi komandör kontradmiral A. Zaostrovtsev, asetäitja poliitalal polgukomissar I. Maiorov, staabiülem 2. järgu kapten P. Maksimov
Traallaevade brigaad, ülem 2. järgu kapten Nikolai Mamontov, 7. august – 7. september 1941 ja 18. märts – 16. aprill 1942; 2. järgu kapten Aleksandr Perfjušov, 16. aprill 1942 – 10. aprill 1943; 1. järgu kapten Fjodor Jurkovski, 22. aprill 1943 – 10. aprill 1944
1. Traallaevade brigaad, ülem 1. järgu kapten Fjodor Jurkovski, 10. aprill 1944 – 9. mai 1945
2. Traallaevade brigaad, ülem kontradmiral Mihhail Belov, 10. aprill 1944 – 9. mai 1945
3. Traallaevade brigaad, ülem 1. järgu insener-kapten Ivan Meško, 30. september 1944 – 16. veebruar 1945; 2. järgu kaptenProhhor Artjomenko, 16. veebruar – 9. mai 1945
Rannakaitsevalitsus, ülemad: viitseadmiral Johannes Green (Ivan Gren), 3. oktoober 1941 – 20. oktoober 1943; rannateenistuse kindralmajor Ivan Malahhovski, 20. oktoober 1943 – aprill 1944; rannateenistuse kindralmajor Nikolai Arsenjev, aprill 1944 – 9. mai 1945;
1. Mereväe raudtee suurtükibrigaad, ülem: rannateenistuse kindralmajor Ivan Dmitrijev, 21. jaanuar 1942 – 30. august 1943; kindralmajor Dmitri Smirnov, 30. august 1943 – 20. märts 1944; polkovnik Sergei Kobets, 18. aprill 1944 – 9. mai 1945;
PBL Õhujõudude (Военно-воздушные силы Балтийского флота) ülem: kindralmajorVassili Vassiljevitš Jermatšenkov 22. juuni – 15.juuli 1941; lennuväe kindralpolkovnik Mihhail Samohhin, 15. juuli 1941 – 9. mai 1945;
NSV Liidu Sõjalaevastiku PBL Õhujõudude 8. pommituslennukite brigaad
NSVL SL PBL ÕJ 1. miini-torpeedo lennuväepolk (5 eskadrilli)
NSVL SL PBL ÕJ 57. pommituslennukite polk
NSV Liidu SL PBL ÕJ 10. lennuväebrigaad (10 смешанная авиационная бригада)
NSV Liidu SL PBL ÕJ 13. hävituslennukite polk (−9.1941)
NSV Liidu SL PBL ÕJ 71. hävituslennukite polk (−9.1941)
NSV Liidu SL PBL ÕJ 73. pommituslennukite polk[9] (ru)
NSV Liidu SL PBL ÕJ 61. hävituslennukite brigaad
NSV Liidu SL PBL ÕJ 5. hävituslennukite polk[10] (ru)
NSV Liidu SL PBL ÕJ 11. hävituslennukite polk
NSV Liidu SL PBL ÕJ 13. hävituslennukite polk (9.1941–)
NSV Liidu SL PBL ÕJ 21. hävituslennukite polk
NSV Liidu SL PBL ÕJ 71. hävituslennukite polk (9.1941–)
NSV Liidu SL PBL ÕJ 12. üksik hävituslennukite eskadrill[11]
NSV Liidu SL PBL ÕJ 13. üksik hävituslennukite eskadrill
NSV Liidu SL PBL ÕJ 104. üksik lennueskadrill
kaks üksikut lennuväepolku (sh 15. üksik mereluure lennueskadrill[12])
seitse üksikut lennuväeeskadrilli (ujuklennukid MBR-2 (МБР-2[13])): 18., 41., 43., 44. ja 58. üksik mereluure lennueskadrill (ОМБРАЭ, морскoй ближнеразведывательный авиаэскадрил), 12. ja 44. üksik lennusalk
üksteist üksikut lennuväeeskadrilli
PBL Õhukaitse ülem: rannateenistuse kindralmajor Gavriil Zašihhin, 22. juuni – 1. september 1941; polkovnik Maksim Pozdnjakov 3. september 1941 – juuni 1942; lennuväe kindralmajor Pjotr Fjodorov juuni 1942 – 9. mai 1945[14].
PBL Õhukaitse koosseisu kuulus 91 õhutõrjepatareid:
õhuvaatlus, teavitus ja sidepataljon (vene keeles батальон ВНОС)
Õhutõrje 60. üksikdivisjon
1. Merejalaväediviis, ülem polkovnik Kornei Andrussenko, 1. detsember 1944 – 9. mai 1945;
1. Merejalaväe eribrigaad (ru), ülem rannateenistuse kindralmajor Terenti Parafilo, 22. juuni – 12. november 1941;
2. üksik merejalaväebrigaad, ülem: major Nikolai Losjakov, 15. juuli – 25. august 1941 ja 2. september – 5. oktoober 1941; 3. järgu kapten Nikolai Lutški, 26. august – 2. september 1941; polkovnik Vassili Ržanoe, 5. oktoober 1941 – veebruar 1943;
3. üksik merejalaväebrigaad, ülem: alampolkovnik Aleksandr Rosloe, 18. juuli 1941 – veebruar 1942; 1. järgu insener-kapten Sergei Gudimov, veebruar 1942 – 15. november 1944;
4. üksik merejalaväebrigaad, ülem: rannateenistuse kindralmajor Boriss Nenašev, 18. juuli – 22. oktoober 1941; polkovnik Aleksei Jarlõgin, 22. oktoober 1941 – november 1941; brigaadikomandör Vladimir Malinnikov, 16. november 1941 – 15. juuli 1942; rannateenistuse kindralmajor Grigori Grigorjev, 15. – 20. juli 1942;
5. üksik merejalaväebrigaad, ülem: major Vassili Raikov 21. august – 16. september 1941; polkovnik Vassili Zaintškovski, 16. september 1941 – 3.aprill 1942; polkovnik Semjon Borštšev, 3. aprill – 4. november 1942; polkovnik Leonid Korzunenko,7. november 1942 – jaanuar 1944;
6. üksik merejalaväebrigaad, ülem: polkovnik Vassili Ržanoe, aprill – 15. september 1941; polkovnik Fjodor Petrov, 15. september – 4. november 1941; polkovnik Kisseljov 9. november – 1. detsember 1941; polkovnik Dmitri Sinotškin, 2. detsember 1941 – märts 1942; T
7. üksik merejalaväebrigaad, ülem: polkovnik Vassili Ržanoe, 15. september 1941 – 4. oktoober 1941; rannateenistuse kindralmajor Terenti Parafilo, 4. oktoober – 15. detsember 1941;
260. üksik merejalaväebrigaad, ülem: rannateenistuse kindralmajor Grigori Grigorjev, 20. juuli 1942 – 14. jaanuar 1943; polgukomissar Pjotr Ksenz 14 – 26. jaanuar 1943; rannateenistuse kindralmajor Ivan Kuzmitšev 26. jaanuar 1943 – aprill 1945;
6. üksik merejalaväe laskurpolk, major Margelov, november 1941 – detsember 1941; polkovnik Grigori Gitšak, september 1942 – detsember 1944.