NSV Liidu merevägi

NSV Liidu merevägi, ametlikult NSV Liidu Sõjalaevastik (vene keeles Военно-морской флот СССР Vojenno-morskoi flot SSSR), oli NSV Liidu relvajõududesse kuulunud merevägi aastatel 1946 kuni 1992.

NSV Liidu merevägi
NSV Liidu mereväe lipp
Tegev	1918–1992
Riik	NSV Liit
Haru	merevägi

Nõukogude Venemaa mereväed, Tööliste ja Talupoegade Punalaevastik moodustati 1918. aasta 17. jaanuaril/30. jaanuari (ukj) dekreediga Vene SFNV Sõja- ja sõjamerelaevastiku rahvakomissar Lev Trotski alluvuses. 1946. aasta veebruaris-märtsis nimetati NSV Liidu Tööliste ja Talupoegade Punaarmee ümber Nõukogude Armeeks ning Tööliste ja Talupoegade Punalaevastik Sõja(mere)laevastikuks. Kaitse- ja sõjalaevastiku rahvakomissariaadid liideti NSV Liidu Relvajõudude Rahvakomissariaadiks, 1946. aasta märtsis aga nimetati NSV Liidu Relvajõudude Ministeeriumiks.

Juhtkond ja organisatsioon

Juhtkond

NSV Liidu mereväe ülemad:

• 1939–1947, Nikolai Kuznetsov
• 1947–1951, Ivan Jumašev
• 1951–1955, Nikolai Kuznetsov
• 1956–1985, Sergei Gorškov
• 1985—1992, Vladimir Tšernavin

NSV Liidu mereväe ülem oli kaitseministri üks asetäitjatest, kes juhtis talle alluvaid laevastiku- ja kaldaüksusi nelja laevastiku ja ühe flotilli vägede kaudu.

Aurora

NSV Liidu mereväe ülemale allusid vahetult asetäitjad:

• ülema esimene asetäitja;
• asetäitja laevaehituse ja relvastuse alal;
• asetäitja õppeasutuste alal;
• asetäitja lahinguväljaõppe alal;
• asetäitja tagalateenistuse alal;
• asetäitja tehnika alal.
  • poliitvalitsuse ülem, kes oli sisuliselt samuti ülema asetäitja õigustes.
  • mereväe peastaabi ülem.
  • Põhja laevastiku ülem, Balti laevastiku ülem, Musta mere laevastiku ülem, Vaikse ookeani laevastiku ülem, Kaspia mere flotilli ülem.
  • merelennuväe ülem.
  • merejalaväe ja rannakaitse ülem

Organisatsioon ja laevastikud

• NSV Liidu mereväe Põhjalaevastik,
• NSV Liidu mereväe Balti laevastik, Baltiiski, Tallinna ja Liepaja mereväebaas,
• NSV Liidu mereväe Musta mere laevastik
• NSV Liidu mereväe Vaikse ookeani laevastik
• NSV Liidu mereväe Kaspia flotill
• Leningradi mereväebaas

Igal laevastikul oli oma staap ja väeüksused, mille seas olid esindatud kõik mereväe relvaliigid. Laevastikujõud jagunesid brigaadideks ja divisjonideks. Eralditegutsevaid laevastiku sihtüksusi kutsuti eskaadriteks, ning operatiivjuhtimise osas allusid nad mitte laevastikule, vaid mereväe peastaabile. Laevastike juures tegutsesid ka NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsusele allunud erivägede – spetsnazi üksused.

NSV Liidu merevägi koosnes relvaliikidest:

• NSV Liidu allveejõud, mis koosnesid allveelaevade koondistest, mida toetasid kalda- ja ujuvbaasid. Allveejõudude ja pealveejõudude koondnimetusena kasutati Nõukogude sõjandusterminoloogias väljendit laevastikujõud,
• NSV Liidu pealveejõud, mille ülesannete hulka kuulus vaenlase allveelaevade, pealveelaevade, meredessantüksuste ja konvoide otsimine ning hävitamine. Pealveejõud ründasid samuti sihtmärke vaenlase territooriumil, tagasid allveelaevade julgeoleku baasides viibimise ajal, korraldasid meredessantüksuste transporti ning osutasid neile tuletoetust sõjaliste operatsioonide käigus. Pealveejõude ülesannete hulka kuulus ka merelaevanduse kaitse ja tegelesid samuti miinisõja ja mereluurega,
• NSV Liidu merelennuvägi, mille ülesanneteks oli vaenlase laevastikuformatsioonide, konvoide ja dessantlaevade hävitamine nii merel kui ka nende baasides; vaenlase allveelaevade otsimine ja hävitamine,
• NSV Liidu merejalavägi,
• NSV Liidu rannakaitse raketi-suurtükivägi.