Atlandi ookeani ületus

Transatlantilised ületusteed on üle Atlandi ookeani kulgevad Ameerikaid ning Euroopat või Aafrikat ühendavad reisija- ja kaubaveod kui ka sideliinid (allveekaablid).

1858. aastal rajatud esimest transatlantilist kaablit positsioneeriv kaart

Suurem osa reisijaveost toimus sajandeid ookeani põhjaosas, Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel, ajalooliselt eeskätt Ühendkuningriigist otse Ameerika Ühendriikidesse. Traditsiooniliselt on Atlandi peasadamaks sajandeid olnud New York, kuigi tänapäeval on Louisiana ja Houstoni sadamate kaubamahud veelgi suuremad.

Atlandi laevanduse ajalugu

New Yorgi sadamast lahkuv ookeaniaurik Oceanic (1900. aastad)

New Yorgi sadamaala ehk Upper Bayd kujutav 1893. aasta kaart

Sajandeid pärast viikingite juhuslikku kaubavahetust Marklandiga lõid Hispaania kuningriigi purjelaevad 1566. aastast kestliku ja korrapärase Atlandi-ülese kaubavahetuse nn Lääne-Indiaga (Kariibi mere saartel) ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikaga, põhilise jaotuskeskusega Havannas.

Eelnesid aga Kolumbuse reisid, järgnesid siiski teised meresõidud maadeavastusteks brittidelt, hollandlastelt, rootslastelt, prantslastelt ja portugallastelt. Maailmajao teadvustamisega eurooplaste seas algas usupagulus, piraatlus, orjakaubandus ning lähetati niinimetatuid "kirstulaevasid".

18. sajandil toimus üle ookeani tihe kaubandus, veel üsna väheldase reisijate veoga ning maade vallutusteks kaasati sõjalaevastikke, üha enam hõlmates idarannikut.

19.–20. sajandil emigreerusid ookeaniliinilaevadel õnne otsinguil miljonid inimesed Uude Maailma, mis rauges vaid reisilennukite kasutusse võtmisega. Kuulsust kogus immigratsioonivärav Ellis Island, mis suleti ja jäeti aastakümneteks unarusse aastal 1954.

Transatlantilised sadamalinnad

Euroopa

• Southampton Inglismaal
• Liverpool Inglismaal
• London Inglismaal
• Cardiff Walesis
• Glasgow Šotimaal
• Edinburgh Šotimaal
• Belfast Põhja-Iirimaal
• Queenstown Iirimaal
• Dublin Iirimaal
• Bremen Saksamaal
• Hamburg Saksamaal
• Amsterdam Hollandis
• Rotterdam Hollandis
• Antwerpen Belgias
• Cherbourg Prantsusmaal
• Le Havre Prantsusmaal
• Bordeaux Prantsusmaal
• Lissabon Portugalis
• Gibraltar Suurbritannia meretagusel alal
• Patras Kreekas
• Fiume Austria-Ungaris (tänapäeva Horvaatias)
• Trieste Austria-Ungaris (tänapäeva Itaalias)
• Messina Itaalias
• Napoli Itaalias

Ameerika

Põhja-Ameerika

• New York Ameerika Ühendriikides
• Philadelphia Ameerika Ühendriikides
• Plymouth Ameerika Ühendriikides
• Boston Ameerika Ühendriikides
• Portland Ameerika Ühendriikides
• Halifax Kanadas
• Québec Kanadas
• Montréal Kanadas

Kesk-Ameerika

• Havanna Kuubal
• Nassau Bahamal
• Kingston Jamaical
• Port-au-Prince Haitil
• Colón Panamas

Kuulsusrikkad transatlantilised migratsioonilaevad

Titanic (1911 White Star Line), Olympic (1910 White Star Line), Oceanic (1899 White Star Line), Saxonia (1899 Cunard Line),...

Atlandit ületavad lennukoridorid

Eesti üks regulaarsemaid Atlandi-ületajaid on Toomas Hendrik Ilves, kes tegi sellega algust juba kolmeaastaselt, lennates 1957. aastal sõjapõgenikest perekonnaga Royal Dutch Airlinesile kuulunud lennuki pardal Londonist otse New Yorki.^[1]

Allvee kommunikatsioonikaablid

Telegraafikaablid

Enne raadio leiutamist oli ainuke viis mandrite vahel suhelda läbi sügavasse ookeanipõhja lastud telegraafikaablite. 1858. aastal veeti neist esimene Briti võimu all tuhandeid kilomeetreid Valentia saarelt Iirimaalt kuni Heart's Contenti asulasse Newfoundlandi saarel Kanadas. See töötas vaid kolm nädalat, järgnevad katsed 1865. ja 1866. aastal (kaablit aitas paigaldada omaaegne maailma suurim laev Great Eastern) olid tunduvalt edukamad.

Telefonikaablid

Esimest telefonikõnesid edastavat transatlantilist allvee telefonikaablit TAT-1 hakati paigaldama 1955. aastal.

Nimi	Kasutusaastad	Tüüp	Lähtekanaleid	Lõppkanaleid	Idaots	Lääneots
TAT-1	1956–1978	galvaaniline	36	51	Šotimaa	Newfoundland
TAT-2	1959–1982	galvaaniline	48	72	Prantsusmaa	Newfoundland
CANTAT-1	1961–1986	galvaaniline	80	–	Inglismaa	Newfoundland
TAT-3	1963–1986	galvaaniline	138	276	Inglismaa	New Jersey
TAT-4	1965–1987	galvaaniline	138	345	Prantsusmaa	New Jersey
TAT-5	1970–1993	galvaaniline	845	2112	Hispaania	Rhode Island
CANTAT-2	1974–1992	galvaaniline	1840	–	Inglismaa	Nova Scotia
TAT-6	1976–1994	galvaaniline	4000	10000	Prantsusmaa	Rhode Island
TAT-7	1978–1994	galvaaniline	4000	10500	Inglismaa	New Jersey

Valguskaablid

Esimene sidekaabel, mille kaudu edastati ka Interneti andmepakette oli transatlantilist allvee valguskaabel TAT-8, mida hakati paigaldama 1988. aastal.^[viide?]

Nimi	Kasutusaastad	Tüüp	Lähtekanaleid	Lõppkanaleid	Lääneots	Idaots
TAT-8	1988–2002	Valguskaabli kiud	40 000	–	New Jersey	Suurbritannia ja Prantsusmaa
PTAT-1	1989–2004	fiiberoptiline	3 × 140 Mbit/s		New Jersey ja Bermuda	Iirimaa ja Suurbritannia
TAT-9	1992–2004	fiiberoptiline	2 × 565 Mbit/s	–	USA	Saksamaa ja Holland
TAT-10	1992–2003	fiiberoptiline	80 000	–	New Jersey ja Nova Scotia	Hispaania, Prantsusmaa ja Suurbritannia
TAT-11	1993–2004	fiiberoptiline	2 × 565 Mbit/s	–	New Jersey	Suurbritannia ja Prantsusmaa
CANTAT-3	1994–2010	fiiberoptiline	2 × 2,5 Gbit/s		Nova Scotia	Island, Fääri saared, Suurbritannia, Taani ja Saksamaa
TAT-12/13	1996–2008	fiiberoptiline	12 × 2,5 Gbit/s	–	USA × 2	Suurbritannia ja Prantsusmaa
TAT-14	2001–	fiiberoptiline	3,2 Tbit/s	–	New Jersey × 2	Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland, Saksamaa ja Taani

Lisaks on paigaldatud kokku 11 erakaablisüsteemi, 2 on projekteerimise staadiumis.

Vaata ka

• Atlandi ookean
• Atlandi-ülesus
• Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus
• Sinine Lint