Bordeaux

Bordeaux
	[ bord'oo ]
	Bordeaux' vapp
	Pindala: 49,36 km²
	Elanikke: 261 804 (1.01.2021)
	Koordinaadid: 44° 50′ N, 0° 35′ W

Bordeaux [bord'oo] on linn Edela-Prantsusmaal, Nouvelle-Aquitaine'i piirkonna ja Gironde'i departemangu keskus.

Quick Facts

Close

Thumb — Vaade Garonne'i jõele Bordeaux's

Bordeaux asub Garonne'i jõe ääres, umbes 100 kilomeetri kaugusel suudmest.

Linna elanike arv on 250 082 (2008), Bordeaux' linnastus elab 1 010 000 inimest. See on elanike arvult Prantsusmaa üheksas linn.

Aasta keskmine temperatuur Bordeaux's on +13,3 °C. Kõige kõrgem keskmine temperatuur on augustis (+20,9 °C) ja juulis (+20,8 °C). Kõige madalam keskmine temperatuur on jaanuaris (+6,4 °C) ja detsembris (+7,3 °C).

Aastas sajab keskmiselt 984 mm. Kõige sademerohkemad kuud on november ja detsember (107 mm), kõige sademevaesemad juuli (55 mm) ja august (60 mm). Kõige rohkem sajupäevi on detsembris (12,6), kõige vähem juulis (7,0) ja augustis (7,8).

Aastas paistab päike keskmiselt 1992 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on juuli ja august 243 tunniga, kõige pimedamad detsember 72 ja november 91 päikeselise tunniga.

30–20 tuhat aastat tagasi elasid Bordeaux' kandis neandertallased, kelle jäänuseid on leitud Pair-non-Pairi koopast Bordeaux'st põhjas.

Linn asutati 300 eKr. See oli keldi hõimu bituriigide ehk viviskide tähtsaim asula ja kandis nime Burdigala^[2]. Alates 56 eKr kuulus see roomlastele^[2]. Hiljem sai Burdigala Akvitaania ja 4. sajandil Aquitania II pealinnaks^[2]. 270 kuulutati Gaius Pius Esuvius Tetricus Burdigalas keisriks^[3]. 276. aastal rüüstasid linna vandaalid.

Üks maailma kõige varasemaid reisijuhte on 333. aastal ilmunud "Itinerarium Burdigalense", mis kirjeldab teekonda Burdigalast Jeruusalemma. See oli mõeldud palveränduritele ja sisaldab üksikasjalikke pühapaikade kirjeldusi.^[4]

412. aastal läks läänegootide võimu alla ja 507. aastal Frangi riigi koosseisu, 732. aastal vallutasid Bordeaux' araablased. 12.–14. sajandil oli Akvitaania hertsogkonna ja Inglismaa kuninga võimu all.

1870. aastal ning Esimese ja Teise maailmasõja ajal põgenes Bordeaux'sse Prantsusmaa valitsus.

Bordeaux on veinikaubanduse keskus, linna lähedal on viinamarjakasvatuspiirkond ja toodetakse bordoo veini.

Linnas asub 1441. aastal asutatud Bordeaux' ülikool. See on üks Euroopa suuremaid ülikoole: seal õpib 70 tuhat üliõpilast ja ülikoolilinnaku suurus on 2,35 km².

Linnas on ka teine ülikool – Bordeaux-Montaigne'i Ülikool, mis on asutatud aastal 1970 ja mis on peamiselt humanitaarülikool.

Bordeaux's asub Mollat' raamatukogu, mis on Prantsusmaa suurimaid.

Linnas tegutseb jalgpalliklubi Bordeaux' Girondins.

Decimus Magnus Ausonius, rooma luuletaja
Michel de Montaigne (1533–1592), filosoof, oli Bordeaux' linnapea 1557–1570
Francisco de Goya (1746–1828), hispaania kunstnik, elas elu lõpuaastatel Bordeaux's
Jean Anouilh (1910–1987), prantsuse kirjanik