Ants Eskola (kuni 16. veebruarini 1935 Erhard-Voldemar Esperk; 17. veebruar 1908 Tallinn – 14. detsember 1989 Tallinn) oli eesti näitleja ja laulja. Aastatel 1930–1979 mängis ta rohkem kui 25 teatrilavastuses ja filmis.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2019) |
Ta sündis Tallinnas raamatupidaja ja põllumehe peres ning õppis aastatel 1918–1924 Tallinna Reaalkoolis ja 1924–1925 Riigi Kunsttööstuskoolis Günther Reindorffi graafikaklassis.
Tema näitlejakarjäär algas 1925. aastal, kui ta võeti Estonia teatri õpperühma. Ta esines 1941. aastani sõnalavastustes ja ooperikoomikuna.
NKVD arreteeris ta 2. juulil 1941, viibis kuni 1946. aastani Solikamski vangilaagis Venemaal.
1947 Rakvere teatris, 1947–1949 uuesti Estonias, 1949–1965 Draamateatris ning 1966–1983 Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris.
Maetud Tallinna Metsakalmistule, teatrirahva kvartalisse.
Lapsepõlv
Tema isa oli sündinud Virumaal Toolses ja ema Tallinnas. Enne Antsu kooliminekut elas pere Rakveres. Peres oli neil viis last: kolm poissi ja kaks tüdrukut.[1] Oma lapsepõlve meenutas ta väga ilusate emotsioonidega: "Isa ostetud Uku talu Keila jõe ääres oli meile, lastele, suureks rõõmuks. Veetsime päevad jõe ääres ja vees. Sõitsime oma tehtud parvega jõgepidi, öösiti püüdsime nattadega vähki, otsisime kivide alt lutse."[2]
Eskola oli loomult vaikne ja unimüts, kuid see ei välistanud aeg-ajalt lapselikke lollusi, mis on väiksele poisile omased. Lapsest saadik oli ta hea joonistaja ja maalija. Kooliteed alustas ta Tallinna I Reaalkoolis, kust läks üle Riigi Kunsttööstuskooli. Selles koolis toimus ka väga suur muutus tema elus, sest seal kõneldi kunstist ja kritiseeriti seda. Tekkisid omapärased väljendused ja žargoon. Ants on öelnud, et selles koolis võttis kunstimaailm teda oma võimsa tiiva alla.[3]
Teatri juurde jõudmine
Eskola esimene kokkupuude lavaloleku ja teatritegemisega oli juhuslik. Koolipeo jaoks lavastati Hugo von Hofmannsthali ühevaatuseline näidend "Tiziani surm", kus ühte tegelast mängis Ants Eskola. Selle kogemuse kaudu avastas ta endas täiesti uue külje – ta nautis laval olemist. Teda lummas kellegi teise mängimine ja see, et publik teda vaatab. See oli väike roll, aga saatuslik esimene lavalolemine, sest sellega andis ta justkui tüki endast teatrile. Sestpeale hakkas Eskola otsima üha uusi võimalusi, kuidas lavale saada. Sõprade kaudu sattus ta väikesesse näiteringi, mille juht oli Hilda Vernik.[4]
Esimesed teatriaastad
1925. aasta suvi oli Eskolale murranguline. Estonia teatrisse otsiti uusi talente ja toimus noorte vastuvõtt, kuhu ka Ants koos oma näiteringikaaslastega läks. Neid hindas auväärne komisjon: Ants Lauter, Erna Vilmer, Hilda Gleser, Hugo Laur ja Karl Jungholz. Katsed läksid Eskolal edukalt ja sügisest oli ta Estonia teatri uus näitleja. Temaga koos võeti teatrisse vastu Meta Luts, Kaarel Karm, Vidrik Gutman, Rita Deinhart ja Elfride Kena. Esimene lavastus, millega algas Eskola lavatee, oli L. Lunzi "Lindprii", kus ta mängis röövlit.[5]
Kunstikool jäi Eskolal lõpetamata, sest teater röövis kogu aja. Ta ise on seda aega kirjeldanud nii: "Teater neelas kõik minu aja ja väga raske oli sealt isegi korraks ära lipata. Olin ka siis seal, kui mind otseselt ei vajatud. Mulle näis, et seal sünnib nii palju huvitavat, ja kui mind seal pole, jääb see kõik nägemata, kuulmata. Olin rahul sellega, et olen väike rattake selles suures teatrimehhanismis."[6]
Eskolal ei olnud teatriharidust, kõik lavalolemiseks vajalik tuli tal endal avastada. Tuli luua oma süsteem ja katsetada ilma eelteadmisteta. See pani Eskola tööle ja motiveeris tegutsema.
1927. aastal läks Eskola aega teenima Tallinna Üksikusse eskadroni, kuhu teda sokutati, et ta saaks teatrile lähemal olla. Ta vabanes aasta pärast ja naasis siis teatrisse, kus algasid raskemad ajad. Tema koht teatris oli täidetud, aga talle anti võimalus jääda teatri juurde ootama ja kui tööd oli, maksti talle etenduste pealt. Mõne aja möödudes vabanes koht ja Eskola võeti taas Estonia teatrisse palgaliseks näitlejaks.
Ta veetis enamiku ajast teatris, isegi siis, kui tal seal midagi teha ei olnud. Päevad teatris kolleegide keskel ja lavalaudadel oligi talle teatrikooli eest. 1930. aasta suvel abiellus Eskola noore baleriini Elli Kubjasega.
Ka Eskola tee operetini oli juhuslik. Agu Lüüdik pakkus talle osa ühes uues operetis, mis avardas jälle Eskola näitlejaampluaad ja avas temas uusi külgi. Ta sai seal improviseerida, liikuda ja häält kasutada. Opereti vastu tal isiklikku suurt huvi polnud, aga kuna see oli hästi tasustatud, võttis ta töö vastu.
Eskolal oli looduse poolt kaasa antud ilus hääl, aga et lava peal ikkagi professionaalselt laulda, tuli seda koolitada. Ta õppis laulu itaallanna Armanda degli Abbati juures. Hiljem on ta veel õppinud ooperilaulja Helmi Eineri juures.[7]
Reisimine ja elu Estonia näitlejana
Eskola oli avardanud oma maailmapilti maailmas ringi rännates. Tol ajal oli see üsna keeruline, aga 1934. aastal leidis ta nutika noore inimesena lahenduse, kuidas sõita oma esimesele välisreisile Prantsusmaale ja Inglismaale. Sel aastal sündis ka tütar Tiina.
Teatrihooajal 1934/35 sai ta võimaluse hakata mängima peaosi ka draamalavastustes (Hlestakovi roll Nikolai Gogoli "Revidendis").
Teise suurema reisi tegi Eskola 1938. aastal Inglismaale, Prantsusmaale ja Saksamaale.
Sõda ja elu Solikamski vangilaagris
Esimene nõukogude teatrihooaeg 1940/41 katkes Eskola jaoks ootamatult. Kaasnäitleja (Kaarel Karmi[8]) pealekaebamise abil saadeti uute võimude jaoks "kahtlane" Eskola Euroopa ja Aasia piirimaile Solikamski vangilaagrisse. Sõjaperiood oli Eskolale väga raske. Ta koges palju, oli raskelt haige, kuid tuli sellest kõigest välja.
Selgi perioodil ei jäänud Eskola teatrikaugeks. Eskola talent sai rakendust Solikamski teatri kultuuribrigaadi näitetrupi ridades, kus oli ligi 30 liiget. 1946. aasta kevadel sõitis näitetrupp ringreisile, kuid Eskola jäi taas väga haigeks ja oli sunnitud haiglasse minema. Kui ta sealt välja sai, määrati ta uuele töökohale kunstnike ateljeesse. Pärast seda saatis Estonia teatri peanäitejuht ametliku kirja, milles nõuti Eskolat välja kui teatris vajalikku jõudu. Sõjast tagasi tulles ootas Eskolat ees kurb uudis – Läände olid põgenenud tema naine ja lapsed, mindi jäädavalt ja alatiseks.
Teatrisse naasmine
Enne koduteatrisse minemist töötas ta olude sunnil lühikest aega Rakvere teatris. 1947. aasta kevadel alustas Eskola taas tööd Estonias, mis asus nüüd kinos Gloria Palace, kuna Estonia maja oli sõja järel varemeis. Estonia oli siis kombinaatteater: draama, ooper, operett, ballett. Juhtivad näitlejad olid Kaarel Karm, Aino Talvi, Heli Viisimaa, Paul Pinna ja Hugo Laur.[9] 1947. aastal suri Eskola isa.
1947. aastal abiellus ta Estonia baleriini Veera Leeveriga ning 1948. aastal sündis tütar Irene.
Draamateatri aeg
1949. aasta märtsis valmis uuesti üles ehitatud Estonia teatrimaja, mis oli sõjas rusudeks pommitatud, ning näitlejad said taas seal tegutsema hakata. Siis eraldati ka draamatrupp ooperi- ja balletitrupist ning ühineti Draamateatriga. Nii algaski Eskola elus Draamateatri ajajärk.
Eskola on ise tähendanud, et 1950. aastate teatrihooajad olid tema jaoks ilma erilise särata. Muutused loominguteel toimusid kokkupuutes Voldemar Pansoga.
1959. aastal avanes Eskolal võimalus reisida Hiina Rahvavabariiki. Pärast sealt naasmist sai alguse õnnelik periood Eskola teatriteel. Teatrimaastikul olid puhumas uued tuuled ja hakati taas tegelema materjalidega, mis olid Eskolale väga meelepärased (näiteks Ibseni "Peer Gynt").
1962. aastal toimus Eskola karjääris murrang. Voldemar Panso palus teda mängima Maurust oma tipplavastusse "Inimene ja jumal". Eskola ise on nimetanud Mauruse rolli üheks oma meeldejäävamaks teatritööks.
1966. aastal anti Eskolale luba sõita Ameerika Ühendriikidesse, kus elasid tema lapsed ja lapselapsed. Ta polnud oma lapsi näinud 25 aastat. Ameerikas kohtus ta tütar Tiinaga, kellel olid poeg ja kaksikud – poiss ja tüdruk – ning kes oli abielus eestlase Jüri Randrüütiga. Pojal Antsul oli kaks poega ja ta oli abielus ameeriklannaga. See reis oli Eskolale väga kirgastav ja ta rõõmustas, et tema lastest olid saanud tegusad täiskasvanud inimesed.
1966. aastal suri Eskola ema, kes maeti Tallinna Rahumäele oma mehe kõrvale.
Noorsooteatri aeg
1966. aasta sügisel läks Eskola üle Noorsooteatrisse. Esimene töö seal oli Voldemar Panso lavastus "Hamlet" Ants Eskolaga peaosas. Seda peetakse ka üheks Eskola teatrikarjääri tipprolliks. Hamleti osatäitmise kohta on Eskola öelnud järgmist: "Peab olema väljakujunenud maailmanägemisega inimene ja suure sisemise laenguga näitleja, väljakujunenud näitlejaisiksus, et astuda lavale ja väljendada oma mõtteid monoloogis "Olla või mitte olla"."[10]
1967. aastal avanes Eskolal taas võimalus sõita Ameerika Ühendriikidesse külla oma lastele ja lastelastele.
1968. aastal viibis Eskola pikka aega Aasias filmi "Paljastamine" võtetel. Ta mängis filmis, mille režissöör oli T. Sabirov, doktor Kaplickat.
Ehkki Eskola reisis maailmas palju, jäi talle kõige armsamaks kohaks ikkagi kodumaa Eesti. Ta on öelnud: "Olen armunud lõplikult meie pilvedesse, lõpmatult muutuvatesse ja imelistesse. Samuti hindan meie merd, rohelust, metsa ja tema sõbralikkust. Tõepoolest, eks ole meie mets külalislahke ja armas."[11]
Noorsooteatri aeg ja külalisrollid Draamateatris
1969. aastal seoses Ibseni "Metspardi" lavastusega (lavastaja Voldemar Panso) tulid Eskolal esimest korda pähe mõtted sellest, et ehk on ta juba piisavalt vana, et teatritöö jätta. Kui tunned, et oled vana, tuleb ära minna – need on Eskola enda mõtted.
Eskola on lavastajate kohta öelnud: "Näitlejana vajan ma lavastajat ja kuulan heameelega ta nõuannet. Tema vaimukus ja tema mõtted nakatavad ja viivad mind üllatavatele leidudele."[12]
1970. aasta hooajal oli Eskola teatrist eemal halva tervise tõttu. Suurema osa sellest ajast veetis ta haiglaseinte vahel.
1970. aastal kutsus Maria Knebel Eskola Draamateatrisse oma lavastuse "Ivanov" nimiossa. See oli Eskola esmane kokkupuude selle legendaarse lavastaja ja pedagoogiga.
1972. aastal reisis Eskola kolmandat korda USA-sse, et külastada oma lapsi. Poeg oli aja möödudes kolinud Washingtoni osariiki, tütar elas Chicagos.
1974. aastal sattus Eskola eluteele veel üks suurepärane inimene – näitleja ja lavastaja Mikk Mikiver. Mikiver on Eskola kohta öelnud: "Sa mõjud alateadvusele. Ma olen Sind naermas nähes pisaratega võidelnud ja Sinu võitlust pisaratega jälginud, õndsa naeratusega huulil. Mitte keegi eesti laval pole mind nii ümber sõrme mässinud kui Sina."[13] Veel üks väga oluline lavastaja Eskola jaoks oli Adolf Šapiro. Eskola on kõigist lavastajatest teda nimetanud kõige rohkem enda lavastajaks.
1970. aastate teisel poolel hakkas Eskola loomingut pikapeale häirima haigus, mis piiras tema liikumisvabadust. Oma 75 aasta juubelil rääkis ta kõnes, et on aeg teatrist eemalduda.
Eskola on öelnud: "Näitleja peab elama lahtiste silmadega. Ammutan osale vajalikud elemendid peaasjalikult teosest endast ja oma ettekujutusest. Improvisatsioon annab palju ootamatut, aga ma hoian kuju sisemisest tegevusjoonest kinni nagu trepikäsipuust pimedal trepil, teades, et kohe langen, kui lahti lasen. Rollis peab läbiv heli või toon kõlama, mis paisub ja edasi mängib. Mingi juhtiv meloodia peab kõrvus helisema."[14]
Eskola näitlemisele oli omane väljendusvahendite vähesus, loomulikkus ja lihtsus. Tema rollides tulid esile peened ja sügavad psühholoogilised varjundid.
Estonia
1925
- Leo Lunz, "Lindprii". Gines. Lavastaja Ants Lauter
- F. Molnar, "Punane vesk". Malacoda. Ants Lauter
- J. M. Barrie, "Kvaliteedi tänav". Julge Isand. Ants Lauter
- A. Jürgenstein, "Juta". Kalamees. H. Kompus
- A. Strindberg, "Patt". Pargivaht. P. Sepp
- "Maidu ja Miku jõulujuhtumused". Mänd. H. Gleser
1926
- C. Goetz, "Surnud tädi ja teised sündmused". Mõrtsukas. Apteeker. H. Laur
- J. Galsworthy, "Inimsõber". Rory Megan. A. Lauter
- H. Raudsepp, "Kohtumõistja Simson". Kaalep, sõdur. A. Lauter
- H. Raudsepp, "Ameerika Kristus". Advokaat Pirn. H. Laur
- F. Arnold, E. Bach, "Vana Aadam". Fred. A. Lauter
- W. Shakespeare, "Veneetsia kaupmees". Lorenzo. P. Sepp
- I. Zagon, "Marika". Kelner. P. Sepp
- S. Vane, "Manalasõit". Henry. P. Sepp
- L. Lenz, "Salajane kosjasõit". Leitnant von Bünau, lossivahtkonna ohvitser. H. Kompus
- G. Klabund, "Kriidiring". Prints Pao. P. Sepp
- H. Raudsepp, "Kikerpilli linnapead". Kooliõpetaja Eduard Lehtmets. H. Laur
1927
- M. Aitsma, "Salmisto". Ohvitser. P. Sepp
- B. Granichstaedten, "Orlov" (operett). Harry. A. Lüüdik
- J. Deval, "Omas naiivses puhtuses". Paul. P. Sepp
- F. Lonsdale, "Mrs. Cheney lõpp". George. P. Pinna
- I. Kálmán, "Tsirkusprintsess" (operett). Leitnanthusaar Peeter Petrovitsch. A. Sällik
- E. Rostand, "Cyrano de Bergerac". Christian de Neuvillete. P. Sepp
- C. Goldon, "Smürna impressaario". Pasqualino – tenor. H. Gleser
- A. Kitzberg, "Püve talus". Kamaküla Hans Lassmann. A. Lauter
1928
- H. Berte, "Kolme neitsi maja" (operett). Hobujaamapidaja Ferdiand Binder. H. Kopmus
- H. Raudsepp, "Siinai tähistel". Eenok, narr. A. Lauter
- A. Jurva, "Põldmaa muinasjutt". Ruske tont. A. Sunne
- L. Tolstoi, "Elav laip". Vosnessenski, Karenini sekretär. P. Sepp
1929
- I. Kálmán, "Chicago hertsoginna" (operett). Von Körvesssi. A. Lüüdik
- J. Benavente, "Väär armastus". Faustino. P. Sepp
- Agapetus, "Olen ma sattunud haaremi?". Arvi Halmeheimo. P. Pinna
- L. Fall, "Lõbus talupoeg" (operett). Franz. P. Pinna
- A. Adam, "Giselle" (ballett). Külapoiss. R. Olbrei
- F. Suppe, "Boccaccio" (operett). Narcissino. H. Kompus
- R. Bernauer ja R. Oesterreicher, "Raha tänaval". Kelner. P. Pinna
- W. Shakespeare, "Torm". Ferdinand. A. Lauter
1930
- B. Brecht / K. Weill, "Kolmekrossiooper". Vesisilma volli. A. Lauter
- L. Fodor, "Vaene kui kirikurott". Ference. H. Paris
- F. Lehár, "Tsareevitš" (operett). 1. lakei. A. Lüüdik
- R. Serriff, "Teekonna lõpp". Noor saksa sõdur. A. Lauter
- F. Arnold / E. Bach, "Hooldaja". Weber, korrespondent. P. Pinna
- M. Möller, "Blondhaldjake". Prints. A. Sunne
- L. Ditrichstein / F. Hatton, "Kuulus bariton". Fernald, sekretär. P. Pinna
- A. Kitzberg, "Neetud talu". Rajooniülem. H. Gleser
- W. Somerest-Maugham, "Kiri". Hiina teener. H. Paris
- W. Hasenclever, "Abielud sõlmitakse taevas". Tonio. H. Kopmus
- I. Kálmán, "Montmartre'i kannike" (operett). Leblanc. A. Lüüdik
- T. Pakkala, "Parvepoisid". Loll-Kusta. K. Juhgolzi järgi P. Pinna
1931
- A. Adson, "Lauluisa ja Kirjaneitsi". Heinrich. H. Kompus
- P. Abraham, "Viktooria ja ta husaar" (operett). Krahv Ferry. A. Lüüdik
- H. Mahner-Mons, "Poliitika". Alex von Schendell. H. Kompus
- H. Rauddsepp, "Põrunud aru õnnistus". Lembit, koolipoiss. A. Lauter
- B. Granichstaedten, "Dollar veereb" (operett). Willy. A. Lüüdik
- J. Galsworthy, "Tuli". Tony. A. Lauter
- A. Adson, "Neli Kuningat". I rüütel. A. Lauter
- A. Kitzberg, "Kaval-Ants ja Vanapagan". Ants. H. Gleser
- F. Molnar, "Õnnehaldjas". Sekretär. H. Paris
- F. Buch, "Preili Nobetuul". Kuusk. H. Gleser
1932
- Ch. MacArtur / B. Hecht, "Kõmu". Kruger, reporter. A. Lauter
- P. Abraham, "Havai lill" (operett). John Buffy. A. Lüüdik
- M. Metsanurk, "Haljal oksal". Villem vasar. H. Kompus
- J. Mets, "President Nuiatust". Agent. A. Lauter
- W. Kollo, "Naistele meeldib see" (operett). Klener. A. Lüüdik
- C. Goetz, "Luiskam ja nunn". Charly. H. Kompus
- P. Bollmann (A. Adson), "Kolmas tee". Ilmar. H. Kopmus
- H. Wuolijoki, "Koidula". Harry Jannsen. A. Lauter
- M. Lenz, "Lumehelve ja vihmatilk". Lumehelve. A. Vaino
- A. Adson, "Iluduskuninganna". Maks Kaplan. H. Kopmus
- I. Kálmán, "Kuradiratsur" (operett). Prints Karl. A. Lüüdik
1933
- R. Benatzky, "Valgehobu võõrastemaja" (operett). Sigsmund Sülzheimer. A. Lüüdik
- J. Karma, "Lembitu". Narr. H. Kopmus
- C. Rutoff, "Väimehed". Ants Vares. A. Lauter
- M. Alsberg / O. Hesse, "Eeljuurdlus". Walter Bienert. H. Paris
- S. Geyer / P. Frank, "Suhkur ja sool". Willy. P. Põldroos
- P. Abraham, "Savoy ball" (operett). Celestin Formant. A. Lüüdik
- B. Blume, "Punane kukk". Alevivanema poeg Jorss. A. Lauter
- M. Eisemann / L. Szilahy, "Mootorpruut ehk Kass korvis" (operett). Tiivi Ladany. H. Kompus
- A. Zroter, "Õnne peab olema" (operett). Kaarel Brumlaup. A. Lüüdik
1934
- F. Langerm, "Puhastustuli". Noor taskuvaras. H. Kopmus
- H. Raudsepp, "Demobiliseeritud perekonnaisa". Paul Mardik. P. Põldroos
- J. Gilbert, "Daam vikerkaarega" (operett). Peeter. A. Lüüdik
- A. Hopwood, "Eeskujulik abielumees". Frederick Evans. P. Pinna
- A. Kitzberg, "Püve talus". Ernst. A. Lauter
- H. Raudsepp, "Roosad prillid". Ellerhein. A. Lauter
- E. Eysler, "Doonau neiu" (operett), Jantsi, pikkoli. A. Lüüdik
- O. Mirbeau, "Äri on äri". Wavier Lechat. P. Põldroos
- I. Kálmán, "Hollandlanna" (operett). Dr Udo Sterzl. A. Lüüdik
- A. Adson, "Elav kapital". Gottlieb Apollo. P. Põldroos
- R. Stolz, "Veenus siidis" (operett). Ladislaus Köröshazy. A. Lüüdik
- J. Swerling / E. G. Robinson, "Börsipalavik". Yankel. A. Lauter
1935
- S. Romberg, "Kõrvelaul" (operett). Kapten Paul Fontaine. A. Lüüdik
- H. Bergman, "Nobeli auhind". Leitnant Bo Swedenhjelm. A. Lauter
- K. A. Hindrey, "Raidaru kirikumõis". Kunstnik Jööran Jool. H. Kompus
- F. P. Buch, "Kuivatage silmavett". Austaja Malleste. P. Põldroos
- W. Shakespeare, "Mida soovite?". Sebastian. P. Põldroos
- I. Kálmán, "Mariza" (operett). Koloman Zsupan, mõisnik. A. Lüüdik
- E. O'Neill, "Oi, noorus!" Richard. A. Lauter
1936
- N. Gogol, "Revident". Helstakov. P. Põldroos
- J. Deval, "Preili". Maurice Galvoisier. A. Lauter
- W. Shakespeare, "Palju kära ei millestki". Claudio. P. Põldroos
- F. Schiller, "Wilhelm Tell". Ulrich von Rudenz. P. Põldroos
- L. Fall, "Lõbus talupoeg" (operett). Horst, husaarileitnant. A. Lüüdik
- W. Somerset Maugham, "Peavõit". Ernst Turner. A. Lauter
- I. Kálmán, "Keisrinna Josephine" (operett). Kapral Bernard. A. Lüüdik
- A. Kitzberg, "Pila-Peetri testament". Saksa-Mart (Mart Hellerhein). P. Põldroos
1937
- L. Zilahy, "Päike paistab". Jaamaülem Kopacsi. P. Põldroos
- P. Abraham, "Dzaina" (operett). Florizel, kadett. A. Lüüdik
- H. Raudsepp, "Lipud tormis". Pärnik. A. Lauter
- W. Shakespeare, "Veneetsia kaupmees". Lancelot. P. Põldroos
- V. Tolarski / J. Beneš, "Haljal aasal" (operett). Bobby Kengsetn. A. Lüüdik
- O. Luts, "Paunvere". Hans Rähn. A. Lauter
- W. Shakespeare, "Suveöö unenägu". Pleet (Thisbe). A. Lauter
- H. Raudsepp, "Mees, kelle käes on trumbid". Üliõpilane Oku. A. Lauter
- M. Pagnol, "Tseesar". Väike Tseesar. P. Põldroos
- I. Kálmán, "Sügismanööver" (operett). Marosi. A. Lüüdik
1938
- A. Mälk, "Metshumal". Henn Mikk, näitleja. J. Tõnopa
- K. Capek, "Ema". Toni. A. Särev
- J. Beer, "Poola pulmad" (operett). Casimir Kawietzky. A. Lüüdik
- W. Perzunski, "Kergemeelne õde". Janek Topolski. A. Lauter
1939
- E. Künneke, "Onupoeg Bataaviast" (operett). Egon Vildihagi. A. Lüüdik
- A. Kivikas, "Nimed marmortahvlil". Käsper. A. Lauter
- J. Strauss, "Karneval Roomas" (operett). Robert Hesse, maalija. A. Lüüdik
- I. Kalamn, "Montmartre'i kannike" (operett). Florimond Herve, muusikamees. A. Lüüdik
1940
- A. Birabeau, "Pesa". Philippe. P. Pinna
- P. Abraham, "Roxy ja tema imemeeskond" (operett). Bobby Wilkins. A. Lüüdik
- I. Kalaman, "Kuradiratsur" (operett). Prints Karl. A. Lüüdik
1940/41
- J. Strauss, "Nahkhiir" (operett). Orloisky. A. Lüüdik
- W. Shakespeare, "Tõrksa taltsutus". Lucentio. A. Särev
- P. Ardna, "Kalurineiu" (operett). Juhan Alaveski, ajakirjanik. A. Lüüdik
- A. Aleksandrov, "Pulmad Malinovkas". Jaška. A. Lüüdik
1947
Rakvere teater
- A. Jakobson, "Elu tsitadellis". Ralf. A. Eskola
Estonia teater
- K. Simonov, "Vene küsimus". Smith. A. Lauter
- A. Jakobson, "Rooste". Oskar Madisson. A. Lauter
- A. Tšehhov, "Kolm õde". Tusenbach. A. Lauter
1948
- J. Gow ja A. d'Hussaud, "Sügavad juurde". Howard Merrick. A. Särev
- G. Berjozko, "Mehisus". Lukonin. A. Lauter
- A. Ostrovski, "Hundid ja lambad". Murzavetski. A. Särev
- A. Jakobson, "Kaks leeri". Johannes. A. Lauter
- I. Ehrenburg, "Lõvi linnaväljakul". Rene Vivien. A. Lauter
1949 W. Shakespeare, "Othello". Jago. A. Särev
Tallinna Riiklik Draamateater
- J. Semper, "Murrang". Nirk. P. Põldroos
- W. Shakespeaere, "Hamlet" (vabaõhuetendus). Horatio. A. Särev
- N. Gogol, "Revident". Helstakov. A. Lauter
- A. Suhhovo-Kobõlin, "Kretšinski pulm". Kretšinski. L. Kalmet
1950
- V. Lacis, "Kaluri poeg". Robert. A. Särev
- A. Jakobson, "Ehitajad". Vahtrik. A. Lauter
- P. Rummo, "Võitluse tee" (vabaõhulavastus). Saatkonnaametnik. A. Särev
- H. Mits, "Kaugel kodumaast". Johannes Pangas. A. Rebane
1951
- A. Jakobson, "Öö ja päeva piiril". Henrik. A. Rebane
- Lope de Vega, "Tantsuõpetaja". Aldemaro. A. Särev
- A. H. Tammsaare / A. Särev, "Vargamäe". Rätsep. A. Särev
- A. Jakobson, "Šaakalid". Harry Steel. I. Tammur
V. Kingissepa nimeline Tallinna Riiklik Draamateater
1952
- W. Shakespeare, "Nagu teile meeldib". Orlando. P. Põldroos
- V. Lacis, "Kaluri poeg", II. Robert. A. Särev
- K. Trenjov, "Ljubov Jarovaja". Jarovoi. I. Tammur
1953
- M. Gorki, "Päikese lapsed". Protassov. A. Särev
- A. Jakobson, "Šaakalid". Samuel Steel. I. Tammur
- M. Baratasvili, "Ritsikas". Georgi Tselidze. A. Särev
- A. Jakobson, "Kaitseingel Nebraskast". Anker Ankersen. I. Tammur
- A. Korneitšuk, "Eskaadri hukk". Mitšman Knorris. I. Tammur
1954
- A. Jakobson, "Kaotatud paradiis". Magnus Moor. I. Tammur
1955
- W. Shakespeare, "Antonius ja Kleopatra". Octavianus Caesar. I. Tammur
- A. H. Tammsaare, "Kuningal on külm". Kirjaülem. V. Panso
- H. Muhtarov, "Lõbus külaline". Batõr. A. Särev
- L. Tolstoi, "Elav laip". Protassov. I. Tammur
1956
- E. Rannet, "Südamevalu". Roland Kriisk. I. Tammur
V. Kingissepa nimeline Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater
1957
- G. B. Shaw, "Südamemurdmise maja". Randall Utterwood. V. Panso
- V. Majakovski, "Saun". Tšiudakov. I. Tammur
- V. Višnevski, "Optimistlik tragöödia". Teine vanem. I. Tammur
- E. De Filippo, "Filumena Marturano". Domenico Soriano. V. Panso
1958
- F. Schiller, "Don Carlos". Carlos. L. Kalmet
- A. Miller, "Vaade sillalt". Alfieri. M. Mering
1959
- A. Liives, "Sinine rakett". Karl Sepp. I. Tammur
- G. Ciprina, "Mees hobusekronuga". Chirico. L. Kalmet
- Tšao Jüi, "Taifuun". Tsou Ping. M. Mering
1960
- A. Liives, "Tundmatu naise portree". Eugen Luulik. A. Kruusement
- E. Rannet, "Salakütid". Aadam. I. Tammur
- L. Tolstoi, "Hariduse vili". Professor Krugosvetov. L. Kalmet
1961
- P. Kilgas, "Ööbik laulis koidikul". Hannes. I. Tammur
- M. Raud, "Suveöö ilmsi". Taavet. A. Särev
1962
- H. Ibsen, "Peer Gynt". Peer Gynt. I. Tammur
- E. Alt, "Pime mees". Pime mees. B. Drui
- A. H. Tammsaare / Panso, "Inimene ja jumal". Härra Maurus. V. Panso
1963
- W. Gibson, "Kahekesi kiigel". Jerry Ryan. L. Kalmet
1964
- A. H. Tammsaare / A. Särev, "Pankrot". Indrek Paas. A. Särev
- J. Smuul, "Kihnu Jõnn". Antti. V. Panso
1965
- E. Vilde, "Tabamata ime". Leo Saalep. V. Panso
Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
1966
- W. Shakespeare, "Hamlet". Hamlet. V. Panso
- D. Kilty, "Armas luiskaja". Shaw. V. Panso
1967
- E. Broszkiewicz, "Ma jutustan teile oma loo". 2. arst (Hall). G. Kromanov
- M. Gorki / V. Panso, "Ema". Nikolai Ivanovitš. V. Panso
1968
- E. Rostand, "Cyrano de Bergerac". Cyrano. V. Panso
- V. Panso / M.-L. Küla, "Hingetulv" (värsipõimik). Ainult esietendusel Paides. V. Panso
1969
- H. Ibsen, "Metspart". Hjalmar Ekdal. V. Panso
1971
- A. Tšehhov, "Ivanov" (külalisena Draamateatris). Ivanov. M. Knebel
- A. Tšehhov, "Kirsiaed". Gajev. A. Šapiro
1972
- J. Anouilh, "Becket ehk Jumala au". Prantsuse kuningas. M. Mikiver
1973
- A. Tšehhov, "Kolm õde" (külalisena Draamateatris). Kulõgin. A. Šapiro
1974
- A. Kivi, "Nõmmekingsepad". Topias. M. Mikiver
1980
- L. Tolstoi, "Elav laip" (külalisena Draamateatris). Vürst Abrezkov. A. Šapiro
Eesti filmides
Th. Lutsu Filmiproduktsioon ja Suomi Filmi
- "Päikese lapsed". Režissöör T. Luts. Maalikunstnik Arno. 1932
Tallinnfilm
- "Pöördel". Rež A. Mandrõkin. Olev. 1957
- "Juunikuu päevad". V. Nevežin, K. Kiisk. Valter. 1957
- "Kutsumata külalised". Oks. 1959
- "Veealused karid". V. Nevežin. Lauer. 1959
- "Vallatud kurvid". J. Kun, K. Kiisk. Spordiseltsi esimees. 1959
- "Ohtlikud kurvid". Eelmise filmi panoraamvariant. 1961
- "Põrgupõhja uus Vanapagan". J. Müür, G. Kromanov. Kaval-Ants. 1964
- "Supernova". V. Käsper. Professor Kanne. 1965
- "Me olime 18-aastased". K. Kiisk. Linnus. 1965
- "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" G. Kromanov. Jürven. 1966
- "Don Juan Tallinnas". A. Kruusement. Don Ottavio. 1971
- "Väike reekviem suupillile". V. Käsper. Johannes. 1972
- "Ohtlikud mängud". V. Käsper. Doktor Baum. 1974
- "Punane viiul". K. Kiisk. Bichot. 1974
- "Indrek". M. Mikiver. Maurus. 1975
- "Briljandid proletariaadi diktatuurile". G. Kromanov. Marchand. 1975
- "Kõrboja peremees". L. Laius. Kõrboja Rein. 1979
- "Karge meri". A. Kruusement. Tehve Lamm. 1981
Teised stuudiod
Lenfilm
- "Elu tsitadellis". G. Rappaport. Kajakas. 1947
- "Valgus Koordis". G. Rappaport. Känd. 1951
- "Mihhailo Lomonossov". A. Ivanov. Richmann. 1955
- "Rumjantsevi lugu". J. Heifits. Pruss. 1955
- "Jäljed lumel". A. Bergunker. Episoodis. 1955
- "Vaikne hooaeg". S. Kuliš. Smith. 1968
- "Poolik hobuseraud". S. Aranovitš. Mägi. 1973
Mosfilm
- "Allveelaev". J. Võšinski. Tüürimees. 1962
- "Nõukogude Liidu suursaadik". G. Natanson. Välisminister. 1969
- "Elamisluba". O. Gvassalia / A. Stefanovitš. Politseikomissar. 1972
Tadžikifilm
- "Paljastamine". T. Sabirov. Doktor Kaplicka. 1969
Eesti Telefilm
- "Ants Eskola". M. Mikiver. 1968 (dokumentaalfilm)
- "Kolme katku vahel". V. Aruoja. Märten. 1970
Tallinna telestuudio telelavastused
- H. Hauser. "Valge meri". V. Aruoja. Manfred von der Lohe. 1959
- I. Konstantinovski. "Pandora laegas". G. Kromanov. Buchmann. 1960
- K. Feher. "Looduse kroon". E. Rauer. Peainsener Nyitrai. 1961
- K. Gruszcynski. "Suur Bobby". G. Kromanov. President. 1962
- M. Larni. "Neljas selgroolüli". E. Rauer. Boris Minweger. 1963
- S. Mrożek. "Viirastuslik öö". V. Aruoja. Kallis Kolleeg. 1966
- F. Dürrenmatt. "Füüsikud". V. Rummo. Möbius. 1967
- Z. Skowronski. "Meister". A. Kivirähk. Nimiosa. 1967
- K. Paustovski. "Korv kuusekäbidega". A. Rinne. Edvard Grieg. 1968
- F. Dürrenmatt. "Meteoor". V. Rummo. Wolfgang Schwitter. 1969
- I. Bunin. "Öisel merel". V. Aruoja. Kirjanik. 1977
Teised stuudiod
- Mosfilmi loominguline koondis Ekran: "Albatrossi viimane reis". L. Ptšjolkin. Buga. 1972
- Dovženko-nimeline Stuudio: "Inimene läbikäiguhoovis". Mäger. 1973
- Ekran: "Võidad lahingus". Direktor. 1975
Adolf Šapiro Ants Eskolast:
"Eskolal on väga erksameelne, ilu ja headust märkav ja peegeldav – aga ka skeptiline pilk elule. Optimistlikult pessimistliku sisehoiakuga. Tal oli erk pilk, kergelt haavatav ja vastuvõtlik loomus, oskus näha ja teha nähtust/kogetust loomingu toiteallikas. Eriline on ka Eskola suveräänne ajatunnetus. Ta tunnetab inimese terviklikku ja katkematut eksisteerimist ajas ja seda, et inimene oma kordumatuses on iseenesest väärtus. Eskolal on ülimalt tähtis ja harv omadus: tunnetada intuitiivselt näidendi struktuuri ja oma kohta selles. Võtab ainult üldpildist osa, kuni talle soolomeloodia antakse. Proovis on Eskola kui muusik, kes otsides proovib akorde, valib, improviseerib ja katsetab meloodiat."[15]
Maria Knebel Ants Eskolast:
"Eskola on väga tšehhovlik näitleja. Temas on tõelist sisemist tagasihoidlikkust ja intelligentsust; arusaamist, mida tähendab südametunnistus. Mulle imponeerib selline näitleja, kes lavaelu igal hetkel täpselt teab, mida ja mille nimel ta teeb, mida tunneb ja kes iga kord teeb seda pisut erinevalt, lisab midagi mulle ja iseendalegi ootamatult."[15]
Voldemar Panso Ants Eskolast:
"Tema loominguprotsess on loomulik nagu lillekasv. Eskola pole orel, ka mitte vaskpill. Ta on – flööt. Temas on peidus imelisi helisid. Võib-olla ta ise alati ei teagi, kui imelisi."[15]
- 1934 Eesti Näitlejate Liit
- 1952 Eesti Teatriliit
2008. aastal valmis Ants Eskola elust dokumentaalfilm "Ants Eskola: olla või mitte olla". Filmi stsenarist, lavastaja ja produtsent on Ants Eskola lapselaps Kristjan Paul Virve.
Ta oskas hästi maalida.
Ka tema vend Olaf-Andres oli hiljem näitleja.
Ta abiellus 1930. aastal baleriin Elli Kubjasega, kellega sai kaks last. 1947. aastal abiellus ta Estonia baleriini Veera Leeveriga, kellega tal on üks laps.
Maetud Tallinna Metsakalmistule teatritegelaste kvartalisse.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
