Voldemar Panso (30. november 1920 Tomsk, Tomski kubermang – 27. detsember 1977 Tallinn) oli eesti lavastaja, näitleja, publitsist, teatripedagoog ja teatriteadlane.
| Voldemar Panso | |
|---|---|
| Sünniaeg | 30. november 1920 |
| Surmaaeg | 27. detsember 1977 (57-aastaselt) |
Tema isa oli leidur Hans Panso[1].
Panso lõpetas 1938. aastal Nõmme Gümnaasiumi V lennu ja 1941. aastal Tallinna Konservatooriumi Riikliku Lavakunstikooli ja 1955. aastal Moskvas Venemaa Teatrikunsti Instituudi (GITIS) (juhendajad Aleksander Popov ja Marija Knebel), oli 1958–1965 GITIS-es aspirantuuris (aastast 1965 kunstiteaduste kandidaat).
Õpingute ajal Tallinnas kuulus koos Hardi Tiiduse ja Johannes Aarega ansamblisse Laulvad Seilorid.
Ta töötas Eesti Draamateatris näitlejana (1941–1950) ja hiljem lavastajana, 1965. aastast Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri ja 1970. aastast Eesti Draamateatri peanäitejuhina.
Panso tegutses nii lavastaja kui näitlejana ka Vanemuises, Vene Draamateatris, Eesti Televisioonis („Avarii”, 1959; „Biedermann ja tulesüütajad”, 1962), Eesti Raadios, Tallinnfilmis ja estraadikavades.[2]
1957. aastal asutas Voldemar Panso Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ja juhtis seda kuni surmani. Lavakunstikateedri 2. lennu lõpetajate baasil asutas ta Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri.
Panso lavastused olid fantaasiarikkad ja uudsed, näiteks Juhan Smuuli "Lea" ja "Kihnu Jõnn" ning Frederick Loewe' "Minu veetlev leedi". Ta tegi silmapaistvaid lavastusi oma dramatiseeringuist, näiteks "Inimene ja jumal" ning "Inimene ja inimene" A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" põhjal, Oskar Lutsu "Kevade", Maksim Gorki "Ema" ja Aleksis Kivi "Täna mängime "Seitset venda"".
Ta on avaldanud huvitavaid reisilugusid, humoorikaid vesteid, inimestesse süveneva paeluva portreeraamatu "Portreed minus ja minu ümber" ja teatrialase teose "Töö ja talent näitleja loomingus" (1965).
- 1947 – "Elu tsitadellis" mängufilm, Jaan Sander, professori õpilane
- 1957 – "Juunikuu päevad" mängufilm, Boby
- 1959 – "Vallatud kurvid" mängufilm, kellassepp
- 1959 – "Kutsumata külalised" mängufilm, arst
- 1960 – "Näitleja Joller" telemängufilm, Toomas Joller
- 1960 – "Läänemere meloodiad" mängufilm–muusikafilm
- 1961 – "Ohtlikud kurvid" mängufilm, kellassepp
- 1961 – "Juhuslik kohtumine" mängufilm–muusikafilm
- 1963 – "Mõistus, tahe, töö ja Lauter" dokumentaalfilm, stsenarist
- 1965 – "Mäeküla piimamees" mängufilm, stsenarist
- 1968 – "Hullumeelsus" mängufilm, peaarst
- 1969 – "Kevade" mängufilm, stsenarist
- 1969 – "Nõukogude Liidu suursaadik" ("Посол Советского Союза" Mosfilm) mängufilm, Soome minister
- 1970 – "Kolme katku vahel" telemängufilm, Maidel
- 1970 – "Hamlet" telemängufilm, režissöör
- 1970 – "Risk" ("Риск" Moldova Film) mängufilm, Mareki sõber
- 1971 – "19-e komitee" ("Комитет 19-ти" Mosfilm) mängufilm, Tansen
- 1975 – "Indrek" mängufilm, kõrtsmik Traat[3]
- "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis" (dramatiseering; Tallinn 1946)
- "Laevaga Leningradist Odessasse, ehk Miks otse minna kui ringi saab" (reisikiri; Tallinn 1957)
- "Naljakas inimene. 1, Kassarimaa" (Tallinn 1965; valitud peatükke Kärdla 2003; uustrükk Tallinn 2007)
- "Töö ja talent näitleja loomingus" (Tallinn 1965; 2. trükk Tallinn 1995)
- "Maailm arlekiini kuues" (reisikirjad; Tallinn 1973)
- "Portreed minus ja minu ümber" (Tallinn 1975; 2. trükk Tallinn 2007)
- "Teatriartikleid... kas see on eilne või tänane laul?" (koostanud Endel Link; Tallinn 1980)
- "Päevaraamatud 1931–1946", I (Eesti Draamateater, Tallinn 2007)
- "Päevaraamatud 1946–1956", II (2007)
- 1964 - Eesti NSV teeneline kunstitegelane
- 1965 - Nõukogude Eesti preemia
- 1968 - Eesti NSV rahvakunstnik
- 1977 - NSV Liidu rahvakunstnik
- 1981 - Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia (postuumselt, raamatu "Teatriartikleid" eest[2]
.jpg)
- 1975. aastal valmis Voldemar Pansost telefilm „Teatri vang” (režissöör Virve Aruoja).
- Alates 1978. aastast antakse Voldemar Panso sünniaastapäeval välja Voldemar Panso nimelist auhinda. Preemia on mõeldud noorte andekate Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lavaüliõpilaste esiletõstmiseks ja tiivustamiseks.
- Alates 1979. aastast on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli seinal on skulptor Jaak Soansi kujundatud Voldemar Panso bareljeef kirjaga "Voldemar Panso 1920–1977: lavastaja, lavakooli asutaja 1957 ja juht".
- 1980. aastal avati Noorsooteatris tema pronksbüst (skulptor Ülo Õun).[2]
- Andrus Kivirähk on Voldemar Panso mälestuste, päevikute ja artiklite põhjal kirjutanud kahevaatuselise näidendi "Voldemar" (lavastaja Merle Karusoo, nimiosas Tiit Sukk, esietendus Eesti Draamateatris 25. märtsil 2007; raamatuna ilmunud Eesti Draamateatri väljaandel sarjas Näidendiraamat nr 4, Tallinn 2007). Andrus Kivirähk on kirjutanud ka näidendi "Teatriparadiis" (lavastaja Ain Mäeots, esietendus Vanemuises 27. märtsil 2006), kus üheks tegelaseks on Voldemar Panso.[2]
- Paavo Piik on kirjutanud temast näidendi „Panso” (2010).
- 2020. aastal andis Eesti Post Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva puhul välja postmargi.[4]
.jpg)
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
