"Peer Gynt" on Henrik Ibseni 1867. aastal valminud näidend. Edvard Grieg kirjutas sellele muusika.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2024) |
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Veebruar 2024) |
- Åse (talupidaja naine)
- Peer Gynt (tema poeg)
- Kaks naist maisikottidega
- Aslak (sepp)
- Pulmalised
- Majavalitseja
- Viiuldaja
- Piirkonda hiljuti elama asunud mees ja tema naine
- Solveig ja väike Helga, nende tütred
- Talupidaja Hægstadis
- Ingrid, tema tütar
- Peigmees ja tema vanemad
- Kolm karjustüdrukut
- Tüdruk rohelises
- Dovre-isand
- Õukondlastest trollid, Trollitüdrukud ja -poisid, Nõiad, Gnoomid, mäevaimud, haldjad
- Inetu laps
- Hääl pimeduses, Linnukarjed
- Kari (sauniku naine)
- Härra Cotton, härra Ballon, Herr von Eberkopf ja Herr Trumpeterstraale, rändajad. Varas ja varastatud asjadega *kaupleja
- Anitra, beduiinipealiku tütar
- Araablased, orjatüdrukud, tantsivad tüdrukud
- Memnoni kuju (laulev), Gizeh’ sfinks (tumm)
- Begriffenfeldt professor ja Kairo hullumaja juhataja
- Huhu (keelefanaatik Malabari rannikult), Hussein (minister idamaadest), Fellah muumiaga
- Mitu hullu koos valvuritega
- Norralasest laevakapten ja tema meeskond, Veider reisija
- Preester, Matuserongkäik, Korravalvur, Nööbivalaja, Kõhn mees
Allikas: The Oxford Ibsen, 3. köide, Oxford University Press 1972
Peer Gynt on kunagise rikka ja austatud mehe Jon Gynti poeg. Jon Gyntist sai aga joodik ning ta kaotas kogu oma raha, jättes Peeri ja ta ema Åse vaesusse. Peer tahab taastada selle, mis isa hävitas, kuid raiskab aja hoopis kiitlemisele ja õhulosside ehitamisele. Ta satub kaklusesse ja röövib pulmapäeval ära pruudi – Hægstadi Ingridi. Peer kuulutatakse lindpriiks ja peab kihelkonnast põgenema. Oma teekonnal kohtab ta kolme armujanus piimaneidu, rohelisse riietatud tüdrukut, Dovre mägedes elava vanamehe tütart, kellega ta tahab abielluda, ning Bøygenit (suur takistus).
Solveig, kellega Peer Hægstadi pulmas tutvus ja keda armastama hakkas, tuleb mehele tema metsamajakesse järele, et koos temaga sinna elama jääda. Ent Peer jätab ta maha, minnes oma teed. Ta on palju aastaid ära, tegeleb mitmesuguste ametitega ja mängib mitmesuguseid rolle, kaasa arvatud Maroko rannikul kahtlaste ettevõtmistega seotud ärimeest. Peer eksleb kõrbes, külastab möödaminnes Memnonit ja Sfinksi, temast saab beduiinipealik ja prohvet, ta püüab võrgutada ühe beduiini tütart Anitrat ning jõuab lõpuks Kairo hullumajja, kus külalist tervitatakse kui keisrit. Kui ta vana mehena viimaks koduteele asub, elab ta üle laevahuku. Laeva pardal on ta kohtunud ka Veidra Reisijaga, kes tahab kasutada Peeri keha selleks, et uurida välja unenägude asupaik.
Jõudnud tagasi kodukihelkonda, osaleb Peer ühe talumehe matusel ning paneb oksjonile kõik oma varasemast elust alles jäänud asjad. Ta kohtab ka nööbivalajat, kes väidab, et kui Peer ei suuda selgitada, millal ja kus oma elu jooksul on ta olnud "tema ise", peab tema hinge koos teiste defektsete asjadega üles sulatama. Seejärel tutvub Peer Kõhna Mehega, kes usub, et teda ei saa pidada tõeliseks patuseks ega põrgusse saata.
Peeri haarab veelgi suurem meeleheide. Ta pöördub tagasi Solveigi juurde, kes on teda kõik need aastad majakeses oodanud. Naine ütleb, et tema usus, lootuses ja armastuses on Peer olnud alati tema ise.
Allikas: Merete Morken Andersen, Ibsenhåndboken, Gyldendal Norsk Forlag
- Aase surm. "Peer Gynt'ist". Saksa keelest tõlkinud Marie Under – Looming 1925, nr 9, lk 693–697; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
- "Peer Gynt". Dramaatiline poeem 5 vaatuses. Saksa keelest tõlkinud Marie Under. Vanemuise teater, Tartu 1926, 152 lk
- Kaks pala "Peer Gyntist". Peer Gynti autobiograafia; Huhuu keelemured (Kairo hullumajas). Tõlkinud Marie Under – Looming 1938, nr 4, lk 447–451; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
- "Peer Gynt". Dramaatiline luuleteos. Norra keelest tõlkinud ja järelsõna: Marie Under. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1938, 348 lk; 2. trükk: toimetanud ja järelsõna: Georg Grünberg; illustreerinud Herald Eelmaa, Eesti Raamat, Tallinn 1998, 270 lk; ISBN 9985651618
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
