Aacheni rahu (1748)
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Aacheni rahu ehk Teine Aacheni rahu oli rahuleping, mis lõpetas Austria pärilussõja ühelt poolt Suurbritannia, Austria ja Hollandi ning teiselt poolt Prantsusmaa, Preisimaa, Baieri, Hispaania, Saksimaa, Rootsi, Napoli, Pfalzi ja Kölni peapiiskopkonna vahel.
Rahukongress vabas riigilinnas Aachenis algas 24. aprillil 1748 ning lõppes lepingu allakirjutamisega Aacheni raekoja Punases saalis 18. oktoobril 1748. Läbirääkimistel etendasid peamist osa Prantsusmaa ja Suurbritannia.
Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelise kaubandussõja osas Lääne-Indias, Aafrikas ja Indias ei otsustatud midagi, mistõttu Aacheni rahuleping ei pannud alust püsivale rahule. Prantsusmaal valitses üldine nördimus, sest rahulepingus nähti tarbetut eeliste loovutamist. See puudutas eriti Hispaania Hollandit, mis vallutati tänu marssal krahv Moritz von Sachseni Maurice de Saxe'i hiilgavale strateegiale. Pariisis tuli käibele väljend "bête comme la paix" 'tobe nagu rahu'. Itaaliasse tõi Aacheni rahu siiski stabiilsust. Uute territoriaalsete kokkulepete ning rahumeelse Fernando VI troonileasumise tõttu Hispaanias säilitas Aachenis kokkulepitu maksvuse kuni Koalitsioonisõdade puhkemiseni 1792.
Hispaania osutas hiljem vastupanu Asiento lepingu tingimustele ning 5. oktoobril 1750 täiendas Aacheni rahu Madridi rahu. Selle kohaselt loobus Suurbritannia 100 000 naela suuruse kahjutasu eest Asiento lepingust tulenevatest nõuetest.
Vikisõnastiku artikkel: Aacheni rahu |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.