Maria Theresia [mari:a tere:zia] (13. mai 1717 – 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740–1780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev Austria ja Ungari monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid).
| Maria Theresia | |
|---|---|
.jpg) | |
| Sünniaeg | 13. mai 1717 |
| Surmaaeg |
29. november 1780 (63-aastaselt) Viin (Saksa-Rooma riik) |
| Amet | aristokraat, poliitik |
| Abikaasa(d) | Franz I |
| Lapsed | Marie Antoinette |
| Autogramm | |
 | |
Maria Theresia oli Saksa-Rooma keisri (1711–1740) Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema. Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Esialgu kiitsid enamik riike selle heaks, kuid kui Karl suri, olid peaaegu kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria põlisvaenlane Prantsusmaa kuningriik Habsburgide impeeriumist tükikest himustamas, mistõttu puhkes Austria pärilussõda (1740–1748).
Austria pärilussõda
Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima. Ta oli juba enne isa surma abiellunud Lotringi hertsogi François Stephane'iga, keda taheti ka järgmiseks Saksa-Rooma keisriks valida. Ent enamik Saksa riike polnud sellega käimasoleva sõja tõttu nõus ja nii sai 1742. aastal keisriks hoopis Baieri valitseja, Wittelsbachi dünastia esindaja Karl VII nime all, kes oli vallutanud vahepeal ka Böömimaa ning Praha ja end Böömi kuningaks lasknud kroonida. Preisimaa oli samal ajal oma uue kuninga Friedrich II juhtimisel vallutanud Sileesia ning pärast pikka vastuseisu pidi ka Maria Theresia tunnistama, et see provints tuleb Preisimaa kuningas Friedrich II-le loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. Nii õnnestus Preisi kuningriik sõjast välja saada ning ülejäänud vastastega tuli Austria tänu nende vahel tekkinud erimeelsustele juba üpris lihtsalt toime. Peale Sileesia Austria midagi ei kaotanud ning François'st sai 1745. aastal keiser Franz I Stephani nime all.
Riigivalitsemine
Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks ja maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Ehkki teda sageli valgustatud monarhiks ei peeta, olid Maria Theresia reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele ning kätkesid suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. Tema ajal kehtestati ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati, muuhulgas rajati ka Viini lähedale Schönbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks.
Seitsmeaastane sõda
Pikemalt artiklis Seitsmeaastane sõda
Preisimaalt revanši aga ei saadud. Ehkki Austria oli sellele lähedal Seitsmeaastases sõjas (1756–1763), kus peaaegu kogu Mandri-Euroopa oli Preisimaa vastu koondunud, ei õnnestunud Sileesiat tagasi võita, kuna Venemaa keisririik sõlmis ootamatult Preisimaaga rahu. Sileesia jäigi Preisimaale, mis pani Maria Theresia alatiseks Friedrichit vihkama. Samuti tundis ta suurt vastumeelsust teise suure valgustatud absolutisti Katariina II vastu, keda pidas kerglaste elukommetega naiseks.
Isiklikku
Maria Theresia ja Franz I Stephani järglased, Habsburg-Lotringi dünastia:
- suurvürstinna Austria Marie Elisabeth (1737–1740)
- suurvürstinna Austria Marie Anna (1738–1789)
- suurvürstinna Austria Marie Karoline (1740–1741)
- Joseph II (1741–1790) Püha Rooma riigi keiser 1765–1790
- suurvürstinna Austria Marie Christine (1742–1798)
- suurvürstinna Austria Marie Elisabeth (1743–1808)
- suurvürst Austria Karl Joseph (1745–1761)
- suurvürstinna Austria Maria Amalie (1746–1804)
- Leopold II (1747–1792) Püha Rooma riigi keiser 1790–1792, Toscana suurhertsog
- suurvürstinna Austria Karoline (1748)
- suurvürstinna Austria Johanna (1750–1762)
- suurvürstinna Austria Josepha (1751–1767)
- suurvürstinna Austria Maria Karoline (1752–1814)
- suurvürst Austria Ferdinand (1754–1806)
- suurvürstinna Austria Marie Antoinette (1755–16. oktoober 1793 Pariis (giljotineeriti, pärast Prantsuse revolutsiooni), oli abielus Prantsuse kuninga Louis XVIga (1774–1793)
- suurvürst Austria Maximilian (1756–1801)
Mälestus
Vaata ka
| Eelnev: Karl VI |
Austria ertshertsoginna, Milano hertsoginna 1740–1780 |
Järgnev: Joseph II |
| Ungari kuninganna 1741–1780 | ||
| Böömi kuninganna 1743–1780 |
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
