kogum seotud veebilehti, mis asuvad samal domeenil From Wikipedia, the free encyclopedia
Veebisait (laensõna inglise keelest web site[1], website[2]) on tervikuna esitatav kogum veebilehti, mis sisaldavad teksti, pilte, videoid, helifaile jne objekte. Veebisait on majutatud vähemalt ühes (virtuaalses) veebiserveris, millele pääseb juurde võrgu (näiteks Interneti või privaatse kohtvõrgu) internetiaadressi (URL-i) abil. Kõik avalikult juurdepääsetavad veebisaidid moodustavad veebi (World Wide Web).
 | See artikkel vajab ajakohastamist. (Mai 2017) |
.png)
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Veebileht on dokument, mis on tavaliselt kirjutatud tavalises kirjas ja vormindatud HTML-i või XHTML-i reeglite järgi. Veebileht võib sisaldada elemente teistelt veebisaitidelt.
Veebilehtedele pääseb juurde hüperteksti edastusprotokolli (Hypertext Transfer Protocol – HTTP) kaudu, mis võib olla krüpteeritud (HTTP Secure – HTTPS), pakkumaks suuremat turvalisust ja privaatsust veebilehtede kuvamisel.
Veebisaidi lehtedele pääseb tavaliselt juurde lihtsa internetiaadressi kaudu. Internetiaadressid moodustavad veebilehtedest hierarhia ja hüperlingid aitavad kasutajal saidil liikuda.
Mõned veebisaidid nõuavad sisu kindlatele elementidele juurdepääsemiseks registreerimist. Selliste veebisaitide hulka kuuluvad paljud ärisaidid, failijagamissaidid ja suhtlusvõrgustikud.
Veeb sai alguse 1990. aastal CERNi füüsiku Tim Berners-Lee käe läbi[3]. Seda kasutati teadusdokumentide lihtsaks ja mugavaks navigeerimiseks hüperteksti abil. Sellega hakati siduma muidki dokumente ning moodustus ülemaailmne teabevõrk. Veebi laialdasem levik leidis aga aset 1993. aastal, kui hüpertekst integreeriti Windowsi keskkonda. Kui algul toetas veeb vaid teksti, siis sestpeale sai dokumentidele lisada pilte (sh fotosid) ning oluliselt täiendati kasutajaliidest. Windows tõi turule ka oma esimese veebibrauseri Mosaic, mis saavutas suure populaarsuse, kuid jäi sellegipoolest Netscape Navigatorile alla. Alles 1997. aastal pärast suuri investeeringuid tuli Microsoft välja Internet Exploreriga, mis hakkas Netscape’ist suuremat populaarsust koguma. Samal aastal tehti avalikuks Netscape Navigatori lähtekood, millele järgnes paljude konkureerivate veebibrauserite (sh Mozilla Firefox, Opera, Konqueror, Galeon jms) teke.
1991. aastal tühistati Interneti ärikeeld ja pärast seda muutus veeb märksa kommertslikumaks, kujutades endast olulist äri- ja reklaamikanalit. Paraku kaasnes sellega ka rämpsreklaami (spämmi) laialdane levik.
Enne HTML-i ja HTTP esile kerkimist kasutati individuaalsete failide kättesaamiseks serverist muid protokolle, näiteks FTP-d ja Gopheri protokolli. Need protokollid lubavad lihtsa kataloogistruktuuri kaudu kaustast kausta liikuda ja valida, milliseid faile alla laadida. Dokumendid olid enamasti lihttekstid ehk ilma vorminguta tekstifailid.
Eesmärgi järgi liigitatult võib veebisait olla:
Veebisait võib olla ühe isiku, äriettevõtte või muu asutuse või organisatsiooni töö ning on tavaliselt keskendatud kindlale teemale või eesmärgile. Iga veebisait võib sisaldada hüperlinke teistele saitidele, nii et kasutajal võib olla raske veebisaite eristada.
Veebisaite kirjutatakse või teisendatakse dünaamiliselt HTML-i. Neid saab vaadata mitmesuguste arvuti põhimõttel töötavate internetiühendusega seadmete, sealhulgas lauaarvuti, sülearvuti, tahvelarvuti ja mobiiltelefoni abil.
Veebisait on majutatud arvutis, mida nimetatakse veebiserveriks või HTTP-serveriks. Need terminid võivad tähendada ka tarkvara, mis käitab neid süsteeme ning otsib välja ja esitab veebilehti vastavalt kasutajate päringutele. Apache on kõige levinum veebiserveri tarkvara (Netcrafti statistika järgi), aga laialdaselt on kasutusel ka Microsofti Internet Information Services (IIS).
Staatiline veebisait on sait, mille veebilehed on serveris salvestatud samas vormingus, mis saadetakse kliendi veebibrauserisse. See on põhiliselt kirjutatud HTML-koodis. Veebisaitide lihtsamad vormid või turundusnäidised on tihti staatilised, sest nad esitavad kasutajale ettekirjutatud staatilist informatsiooni. See võib olla informatsioon ettevõtte ning selle toodete ja teenuste kohta, mida esitatakse teksti, piltide, fotode, animatsioonide, audio/video ja interaktiivsete menüüde ja navigatsiooni vahendusel. Seda tüüpi veebisaidil kuvatakse tavaliselt kõikidele külastajatele ühesugust informatsiooni. Sarnaselt trükitud brošüüride jagamisega klientidele või külastajatele pakub ka staatiline veebisait ühtlast ja kindlat informatsiooni pikema ajaperioodi vältel. Kuigi saidi omanik võib pidevalt uuendusi teha, toimub teksti, fotode ja muu sisu muutmine käsitsi võib nõuda veebisaitide kujundamise põhioskusi ja -tarkvara. Kokkuvõttes: külastajad ei saa valida, millist informatsiooni nad staatiliselt veebisaidilt saavad, vaid peavad leppima selle sisuga, mida veebisaidi omanik on otsustanud sel ajal pakkuda. Staatilisi veebisaite redigeeritakse nelja tüüpi tarkvaraga:
Dünaamiline veebisaidi väljundit kohandatakse ja muudetakse pidevalt ja automaatselt kindla reeglistiku[viide?] järgi. Dünaamilistel veebisaitidel võib olla kahte tüüpi dünaamilist protsessi – koodi ja sisu. Dünaamiline kood on mõnikord kasutajale nähtamatu, samas kui dünaamiline sisu kuvatakse täielikult.
Esimene tüüp on dünaamilise koodiga veebisait. Sedasorti kood luuakse jooksvalt, kasutades staatilise HTML-i asemel aktiivset programmeerimiskeelt. Dünaamilise koodiga veebisait osutab selle ehitusele, täpsemalt koodile, mida on kasutatud ühe veebilehe loomiseks. Dünaamiline veebisait genereeritakse jooksvalt, sobitades kokku kindlaid koodiplokke ja protseduure. Dünaamiliselt genereeritud veebileht võtab erinevat infot andmebaasist ning paneb need kokku ettekirjutatud vormingus ja esitab need lugejale ühtse tervikuna. See suhtleb kasutajaga eri viisidel, sealhulgas küpsiste lugemise, eelnevalt külastatud veebilehtede tuvastamise jms abil, aga ka otseselt (vormielemendid, hiire liikumine).
Teine tüüp on dünaamilise sisuga veebisait. Muutuv sisu kuvatakse dünaamiliselt jooksvalt teatud tingimuste järgi, tavaliselt omandades sisu andmebaasist. Dünaamilise sisuga veebisait viitab sellele, kuidas ta sõnumid, tekst, pildid ja muu informatsioon on veebilehel kuvatud, täpsemalt, kuidas sisu muutub iga hetkega. Veebilehe sisu sõltub teatud tingimustest, kas ettekirjutatud reeglitest või kasutaja otsustest. Näiteks võib veebisait, milles on andmebaas uudiseartiklitega, kasutada ettekirjutatud reeglit käesoleva kuupäevaga artiklite kuvamiseks. Seda tüüpi dünaamiline veebisait näitab automaatselt kõige aktuaalsemaid artikleid igal kuupäeval. Teine näide dünaamilisest sisust on sait, mis võimaldab kasutajal otsida teda huvitavat infot ning andmebaasist omandatud vasted kuvatakse veebilehena, muutes lehe väljanägemist hetkega.
Dünaamiliste veebisaitide põhiline eesmärk on automatiseerimine. Dünaamiline sait töötab palju efektiivsemalt, selle koostamine on tõhusam ning seda on kergem hooldada, uuendada ja täiendada. Palju lihtsam on konstrueerida raamistik ja andmebaas kui kirjutada sadu või tuhandeid individuaalseid staatilisi HTML-veebilehti.
Dünaamiliste veebisüsteemide ja -saitide loomiseks on lai valik tarkvara, näiteks ANSI C-servletid, JavaServer Pages (JSP), PHP, Perl, Python, Ruby programmeerimiskeeled, ASP.NET, Active Server Pages (ASP), YUMA ja ColdFusion (CFML). Saitidel võib leiduda ka sisu, mis on omandatud ühest või enamast andmebaasist või kasutades XML-il põhinevaid tehnoloogiaid nagu RSS.
Pistikprogrammid täiendavad veebibrauserite võimalusi aktiivse sisu kuvamiseks või veebirakenduste loomiseks. Selliste pistikprogrammide hulka kuuluvad Microsoft Silverlight, Adobe Flash ja Adobe Shockwave. Ka dünaamiline HTML võimaldab suhtlust kasutajaga ja veebilehtede elementide reaalajas uuendamist (näiteks ei pea veebilehti mõningate muudatuste täideviimiseks uuesti laadima). Seda tehakse kasutades dokumendi objektimudelit või JavaScripti, mille jaoks on tugi enamikku veebibrauseritest sisse ehitatud.
Veebisaidi sissetulekuallikaks muutmine on veebiarendajate ja veebisaidiomanike hulgas levinud praktika. Veebisaidi äriks kujundamiseks on mitu meetodit, mis jagunevad peamiselt kahte rühma, nagu allpool kirjeldatud.
Mõned veebisaidid teenivad raha, müües oma saidil reklaampinda, kas otse või reklaamivõrgustike kaudu.
Mõned veebisaidid teenivad raha, pakkudes müügiks tooteid või teenuseid. Internetipoodide puhul saab tooteid või teenuseid osta otse veebisaidilt, sisestades krediitkaardi või muu makseviisi informatsiooni maksevormi. Kuigi enamik selliseid saite on füüsiliselt eksisteerivate poodide üks ligipääsuvõimalusi, on üha sagedamaks nähtuseks muutunud saidid, mille kaudu müüdavad tooted on kättesaadavad vaid internetis.
Veebisaidid võivad tulu teenida ka kahte eelmist viisi kombineerides. Näiteks võib veebioksjonisait küsida raha toote müümiseks, samal ajal kolmandate isikute reklaame kuvades, suurendades sissetulekut veelgi.
Veebisaite saab jagada kahte laia kategooriasse: staatilisteks ning interaktiivseteks. Interaktiivsed saidid on osa Web 2.0 saitide kommuunist ning võimaldavad suhtlust saidi omaniku ja külastajate vahel. Staatilised saidid esitavad infot, kuid kasutajatega ei suhelda otseselt.
Veebisaitide variatsioone on palju, millest igaüks keskendub kindlat tüüpi sisule või otstarbele, ning neid saab mitmeti klassifitseerida. Mõned sellised klassid on järgmised:
| Veebisaidi tüüp | Kirjeldus | |
|---|---|---|
| Annetussaidid | Veebisaidid, mille abil saab külastaja vaid mõne nupuvajutusega heategevusorganisatsioonidele raha annetada | |
| Arhiivisaidid | Kasutatakse väärtusliku elektroonilise materjali, mis muidu läheks kaduma, salvestamiseks | |
| Blogid | Veebisaidid, mida üldiselt kasutatakse päevikute pidamiseks ja jagamiseks. Tihti kasutatakse blogisid oma arvamuse avaldamiseks poliitika, religiooni, videomängude või laia valiku muude teemade üle. Mõned blogijad on kutselised blogijad ning neile makstakse mingil kindlal teemal kirjutamise eest. | |
| E-posti saidid | Saidid, millel saab saata ja lugeda e-kirju | |
| Foorumid | Saidid, kus toimuvad diskussioonid | |
| Hindamissaidid | Saidid, kus külastajad kiidavad või laidavad pakutavat sisu | |
| Huumorisaidid | Šaržide, paroodiate või muu sisuga täidetud veebisaidid, mille ainus eesmärk on külastajate lõbustamine | |
| Informatsioonisaidid | Veebientsüklopeediad, sõnastikud või muud saidid, mis pakuvad informatsiooni | |
| Isiklikud saidid | Ühe isiku või väiksema grupi (näiteks perekonna) kohta informatsiooni sisaldav veebisait | |
| Kohtingusaidid | Veebisaidid, millel külastajad saavad otsida teisi vallalisi inimesi suhte või sõbra leidmise eesmärgil | |
| Koolisaidid | Veebisaidid, millel kooliõpetajad, õpilased või administraatorid saavad jagada informatsiooni kooli puudutavate sündmuste ja teemade kohta | |
| Kuulsuste veebisaidid | Veebisaidid, mille sisu puudutab kindlat kuulsat inimest. Selline sait võib olla ametlik (kuulsuse enda poolt heaks kiidetud) või fännide loodud | |
| Küsimuste ja vastuste saidid | Veebisait, kus inimesed saavad esitada küsimusi ja leida vastuseid neid huvitavatele küsimustele
Meediajagamissaidid |
Veebisaidid, mis lubavad kasutajatel üles laadida ja vaadata pilte, videoid või muusikat |
| Mängu- ja mängurlussaidid | Veebisaidid, kus kasutajad saavad mängida mänge. Mõnel neist toimub mängimine raha peale | |
| Otsingumootorid | Veebisaidid, mille kaudu kasutajad saavad päringute kaudu otsida nendele huvi pakkuvaid veebisaite | |
| Poliitilised saidid | Poliitiliste vaadete või parteide üle arutamiseks loodud veebisaidid | |
| Pornosaidid | Täiskasvanutele suunatud veebisaidid, millel leidub erootilist materjali | |
| Usuteemade saidid | Usuteemade kohta informatsiooni jagamiseks ja arutlemiseks loodud veebisaidid | |
| Suhtlusvõrgustikud | Veebisaidid, kus inimesed saavad üksteisega suhelda, jagada pilte, videoid, muusikat jms ning mõnel juhul mängida mänge | |
| Torrentisaidid | Veebisaidid, millel kasutajad saavad otsida ja sirvida torrentifaile | |
| Uudistesaidid | Kohalike või rahvusvaheliste uudiste jagamiseks loodud veebisaidid | |
| Valitsusasutuste saidid | Riigi peetav veebisait, mis pakub riigi kohta informatsiooni, tihti turismi toetamiseks | |
| Veebipoed | Veebisaidid, mis lubavad kasutajatel osta interneti teel kaupu, tooteid või teenuseid | |
| Veebiportaalid | Veebisaidid, mis on alguspunktiks või väravaks teistele veebilehtedele navigeerimiseks | |
| Ärisaidid | Äriettevõtte, asutuse või organisatsiooni või teenuse kohta informatsiooni jagamiseks mõeldud veebisaidid | |
Mõni veebisait võib kuuluda ühte või mitmesse kategooriasse. Näiteks võib ärisait reklaamida ettevõtte tooteid ja samal ajal pakkuda kasutajatele informatiivseid dokumente. Ülalnimetatutele lisandub palju alamkategooriaid. Näiteks võib pornosait olla üks veebipoe liik, pakkudes müügiks juurdepääsu kogu veebisaidi sisule. Teise näitena on fännisait üks kuulsuste saitide alamliike.
Veebisaitidele seavad piiranguid ehituslikud limiidid (näiteks veebisaidile pühendatud arvutusjõud). Väga suured veebisaidid nagu Google, Facebook, Yahoo! ja Microsoft kasutavad suurt hulka servereid ja ka koormuse tasakaalustamise vahendeid, mis jaotavad kasutajate koormuse arvutite vahel eri asukohtades. 2011. aasta alguse seisuga kasutas Facebook üheksat andmekeskust kokku umbes 63 000 serveriga.
2009. aasta veebruaris avaldas Netcraft, 1995. aastast saati veebi kasvu jälginud interneti uurimisega tegelev ettevõte, et eksisteerib 215 675 903 veebisaiti, millel on domeeninimi ja sisu. 1995. aasta augustis oli selliseid nime ja sisuga veebisaite 18 000.
Maailma parimaid veebisaite hindavad ja tunnustavad näiteks Webby Awards, Favourite Website Awards, Interactive Media Awards ja WebAwards.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
