Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks.
| Python | |
|---|---|
 | |
| Faililaiend | .py, .pyw, .pyc, .pyo, .pyd |
| Paradigma | funktsionaalne, imperatiivne, reflektiivne, objektorienteeritud (klassipõhine) |
| Väljalaskeaeg | 20. veebruar 1991 |
| Looja | Guido van Rossum |
| Arendaja | Python Software Foundation |
| Viimane väljalase |
3.12.6 (7.09.2024)  |
| Tüüpimine | dünaamiline, tugev, pardi |
| Implementatsioonid | CPython, IronPython, Jython, Python for S60, PyPy, Unladen Swallow |
| Dialektid | Stackless Python, RPython |
| Mõjutatud keeltest | ABC, ALGOL 68, C, Haskell, Icon, Lisp, Modula-3, Perl, Java |
| Mõjutanud keeli | Boo, Cobra, D, Dao, Falcon, Groovy, Nimrod, Ruby |
| OS | mitmeplatvormne |
| Litsents | Python Software Foundation License |
| Veebileht | www.python.org |
Python võimaldab mitut programmeerimisstiili, näiteks objektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist.
Pythonit peetakse üsna lihtsaks keeleks ja just sellest on soovitatud programmeerimise õppimisel alustada.[1]
Python sisaldab selliste programmeerimiskeelte nagu C++, Java, Modula-3 ja Scheme tunnuseid.[2]
Pythoni töötas 1990. aastate alguses Hollandis Stichting Mathematisch Centrumis välja Guido van Rossum. Python on keele ABC[3] järglane. ABC omakorda on inspireeritud SETL-ist.[4] 2000. aasta mais lõid Guido van Rossum ja Pythoni arendusmeeskond ettevõtte BeOpen PythonLabs, mis sama aasta oktoobris ühines firmaga Digital Creations (hiljem tuntud kui Zope Corporation). 2001. aastal loodi mittetulundusühing Python Software Foundation[5], mis on Pythoni autoriõiguse omanik, ühingu sponsoriks on ka Zope Corporation.
Python on saanud nime briti komöödiagrupi Monty Python järgi.[6] Dokumentatsiooni koodinäidetes üritatakse vältida liigset tõsidust viidetega grupi loomingule.
Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on avatud lähtekoodiga. Enamik väljalaskeist, kuigi mitte kõik, ühildub ka GPL-litsentsiga. Pythoni interpretaatorit ja teeke levitatakse tasuta tarkvarana.
Python on dünaamiliste andmetüüpidega keel, kus programmeerijal ei ole tarvis määrata muutujate tüüpe. See suurendab programmeerija võimalusi, kuid on samas veaohtlik.
Pythoni koodi interpreteerimine ja optimeerimine võivad olla mõnikord aeglased protsessid. Selle omaduse poolest sarnaneb Python Javaga, kuna ka Pythoni programmid kompileeritakse enamasti baitkoodiks, kuigi Pythoni puhul on see protsess läbipaistev. Siiski on Pythoni programmid masinkoodi kompileeritud programmidest (C, C++) alati aeglasemad, isegi mitu korda. Samas pole tänapäeva arvutite kiiruse juures seda vahet lihtsamate ülesannete puhul märgata.
Pythoni kasutamine erineb teistest keeltest arendamise kiiruse poolest, samas on keeles olemas kõik objektorienteeritud programmeerimise vahendid. Python on hea keel prototüüpimiseks: tihti luuakse mingi arvutiprogrammi esialgne kavand selles keeles, misjärel teostatakse see mõnes kiiremas kõrgkeeles. Vahel kirjutatakse ainult programmi aeglasemad osad C-s või C++-is. Võrreldes teiste programmeerimiskeeltega kulutab Pythonis programmeeritu rohkem kui 70 korda rohkem aega ja energiat ning vajab 2,4 korda rohkem mälu kui C-s programmeeritu.[7] Pythoni keeles on nimekirjageneraatorid kõige võimsamate tööriistade hulgas. Nende kasutamise kaudu on võimalik läbi viia mitmesuguste andmetega töötamise protsess. Selliseid konstruktsioone kasutatakse sageli siis, kui on vaja töötada loenditega. See hõlmab mitte ainult nende loomise protsessi, vaid ka edasist muutmist.[8]
Järgnevalt on esitatud Pythoni programmikeeles kasutatavad võtmesõnad:[9][10]
andasassertbreakclasscontinuedefdelelifelseexceptexec(muudetud sisseehitatud funktsiooniks alates Python 3.x versioonidest)False(alates Python 3.x)finallyforfromglobalifimportinislambdaNone(alates Python 3.x)nonlocal(alates Python 3.x)notorpassprint(muudetud sisseehitatud funktsiooniks alates Python 3.x versioonidest)raisereturnTrue(alates Python 3.x)trywhilewithyield
Võtmesõnu ei tohi kasutada muutujate nimedena.
Klassikaline Hello world programm Pythonis:
- Python 2.x:
- print "Hello, world!"
- Python 3.x:
- print ('Hello, world!')
Kommentaarid ehk see tekst, mida programmi täitmisel ei loeta, eraldatakse täitmisele minevast programmiosast märgiga #.
- # See tekst on Pythoni programmi kommentaar
Mitmerealiste kommentaaride lihtsaks koostamiseks ja lähtekoodi dokumenteerimiseks on võetud tavaks sõned, mida interpreteerija programmi täitmiselt tegelikult ei väldi.[11]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
