From Wikipedia, the free encyclopedia
PHP (PHP: Hypertext Preprocessor) on skriptimiskeel, mida kasutatakse peamiselt serveripoolsetes lahendustes dünaamiliste veebilehtede loomisel.[1] PHP toetab objektorienteeritud programmeerimist, andmebaasidega suhtlemist ning moodulite kaudu veel paljusid protokolle ja rakendusi.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2006) |
| PHP | |
|---|---|
 | |
| Faililaiend | .php, .inc, .php5, .phtml, .phps |
| Paradigma | imperatiivne, objektorienteeritud (klassipõhine) |
| Väljalaskeaeg | 1995 |
| Looja | Rasmus Lerdorf |
| Arendaja | The PHP Group |
| Viimane väljalase |
8.3.12 (26.09.2024)  |
| Tüüpimine | dünaamiline, nõrk |
| Implementatsioonid | Zend Engine, Roadsend PHP, Phalanger, Quercus, Project Zero, HipHop |
| Mõjutatud keeltest | C, Perl, Java, C++, Tcl |
| Mõjutanud keeli | Php4Delphi |
| OS | multiplatvormne |
| Litsents | PHP License |
| Veebileht | www.php.net |
Avatud lähtekood ja võimalus lihtsalt siduda PHP koodi HTML-iga on teinud PHP-st väga populaarse vahendi dünaamiliste veebilehtede loomisel. Levinud on kooslus mida hüütakse rakenduste esitähtede järgi LAMP (Linux, Apache, MySQL, PHP).
PHP sai alguse 1994. aastal Rasmus Lerdorfi loodud CGI teekidest. Lühend PHP tähendas algselt Personal Home Page (isiklik koduleht). Lerdorf avalikustas PHP koodi 8. juunil 1995. Too avalikustatud kood kandis versiooninumbrit 2 ning sisaldas juba suurt osa PHP praegustest funktsioonidest.
PHP süntaks on põhiliselt laenatud keeltest C, Java ja Perl.
PHP koodina parsitakse vaid spetsiaalselt märgendatud osad failist. Kõik väljaspool neid märgendeid saadetakse lihtsalt programmi väljundisse.
<?php ja lõpumärgendina ?>. Võimalik on kasutada ka märgendeid <? ja ?>, <% ja %>, ning <script language="PHP"> ja </script>.[2]$muutuja) ning on tõusutundlikud.[3] Klasside ja funktsioonide nimed on seevastu ilma $-prefiksita ning tõusutundetud.[4] Dollarimärk muutuja ees võimaldab kergesti muutuja väärtuse sõne sisse asendada (näiteks "Tere $nimi")./* ja lõpevad */ märgendiga, reakommentaarid algavad kas trellide # või kahe kaldkriipsuga //.[5]Hello worldi programm PHP-s:
<?php
// Kuvab ekraanil teksti Hello, world!
echo "Hello, world!";
?>
Kuigi PHP skriptid töötavad paljudes serverites, ei tööta need kõigis serverites. Tegemaks kindlaks, kas kasutamisel olevas serveris saab PHP-d rakendada, tuleb luua tavaline tekstifail (näiteks programmiga Notepad++ või Notepad) ja salvestada see laiendiga .php (vajadusel võib proovida ka erinevaid faililaiendeid, näiteks laiendit .php3). Faili sisu peab olema analoogne järgnevalt esitatule:
<?php
echo '<p>PHP on nüüd installitud</p>';
phpinfo();
?>
Seejärel tuleb loodud php-fail (näiteks info.php) laadida oma serverisse ja avada veebibrauseris. Kui PHP-d saab kasutada soovitud serveris, siis tuleb ette tabel PHP konfiguratsiooni kohta. Muul juhul kuvatakse näiteks valge leht või seesama koodiriba.
PHP-l on sisse ehitatud sadu funktsioone ja koos laienditega kokku tuhandeid. Funktsioonid on hästi dokumenteeritud PHP kodulehel. Funktsioonidele saab viidata ainult nende nime järgi, otseselt või dünaamiliselt – muutuja sisaldab funktsiooni nime. Funktsioone saab ise teha ilma, et neid peaks prototüüpima.
Funktsiooni tegemine käib järgmiselt:
/*
Funktsiooni struktuur: iga funktsioon algab sõnaga function, millele järgneb funktsiooni nimi,
millele omakorda järgneb sulud ja lõpuks bracket { ja bracketi lõpp }, mis suleb funktsiooni.
*/
// Funktsioon nimega nimi, mis tagastab väärtuseks 'Pille Riin';
function nimi() {
return 'Pille Riin';
}
echo 'Minu nimi on ' . nimi() . '.';
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
