From Wikipedia, the free encyclopedia
Tartu praostkond on luteri kiriku praostkond Eestis. See moodustati 1634. aastal endise Tartu piiskopkonna stifti aladest.
Tänapäeval on EELK Tartu praostkonnas 20 kogudust:
Rootsi riigikiriku superintendent Hermann Samsoni eestvõttel loodi Liivimaa kindralkubermangus[1] 1636. aastal kuus praostkonda: Eesti aladel Narva praostkond, Pärnu praostkond ja Tartu praostkond ning kolm praostkonda Põhja-Läti aladel: Riia, Koknese ja Cēsises. Tartu praostkonda kuulusid[2]Tartumaa - Tartu lään, Kirumpää, Vastseliina, Adsel, Põltsamaa, Laiuse, Marienburg, Schwanenburg, Puhja, Rannu, Nõo, Rõngu, Otepää, Sangaste, Fälcki, Valga, Antsla, Rõuge, Kambja, Võnnu, Torma, Palamuse, Maarja-Magdaleena, Kodavere, Räpina kirikukihelkonnad, Aja Harglas ja Kastre linnuselään.
1740. aastast jagati Riia kubermangu Tartumaa 3 maakohtu ja praostkonna osaks (saksa k. Theil): 1) Sangaste; 2) Kanepi; 3) Hargla; 4) Rannu; 5) Rõngu; 6) Puhja; 7) Nõo; 8) Otepää; 9) Antsla; 10) Karula; 2. osa: 1) Kambja; 2) Võnnu; 3) Rõuge; 4) Põlva; 5) Vastseliina; 6) Räpina; 3. osa: 1) Pilistvere; 2) Suure-Jaani; 3) Põltsamaa; 4) Kursi; 5) Laiuse; 6) Palamuse; 7) ja 8) Torma ja Lohusuu; 9) Kodavere; 10) Marja-Magdaleena; 11) Äksi[3].
1784. aastal moodustati Tartu kreisi Tartu praostkonna aladest Võru praostkond, Võru kreisis.
Vastavalt 1832. aasta 28. detsembri Uue evangeelse luteri kiriku seadusele, moodustati Venemaa keisririigis konsistooriumiringkonnad. Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku VELK Liivimaa konsistooriumipiirkonna Tartu praostkonda (saksa keeles Dörptsche Präpositur) kuulusid:
20. sajandi alguses olid Tartu praostkonna kirikukihelkonnad Tartu kreisis Tartumaal: Palamuse kihelkond, Tartu-Maarja kihelkond, Tartu-Peetri kihelkond, Kodavere kihelkond, Torma kihelkond, Laiuse kihelkond, Kursi kihelkond, Äksi kihelkond [4].
Aastatel 1671 – 1784 oli Tartu praostkond jagatud[5] kolme ossa:
1. osa (ligikaudu hilisema Valga praostkonna ala):
Praostiks olemise aeg[6] | Nimi | Kogudus |
---|---|---|
1684 – 1685 | Erich Berthold Gummert | Puhja |
1685 – 1703 | Chilian Rauschert | Sangaste |
? | ? | ? |
1713 – 1715 | Andreas Stålfot | Rõngu |
1715 – 1717 | Chilian Rauschert | Sangaste |
1718 – 1723 | Johann Heinrich Grotjan | Otepää |
? | ? | ? |
1728 – 1749 | Gotthard Friedrich Rauschert | Sangaste |
1749 – 1749 | Ephraim Dietrich Hövel | Hargla |
1750 – 1775 | Johann Christoph Schmidt | Otepää |
1775 – 1784 | Heinrich Vick | Urvaste |
2. osa (ligikaudu hilisema Võru praostkonna ala):
Praostiks olemise aeg | Nimi | Kogudus |
---|---|---|
1671 – 1696 | Johann Nikolaus von Hardung | Rõuge |
? – 1700 | Johann Heinrich Thiele | Vastseliina |
? | ? | ? |
1715 – 1727 | Johannes Svenske | Võnnu |
1728 – 1758 | Albrecht Sutor | Kambja |
1758 – 1781 | Johann Bartholomeaus Treublut | Põlva |
3. osa (ligikaudu hilisema Tartu praostkonna ala, sh osa hilisemast Viljandi praostkonnast):
Praostiks olemise aeg[7] | Nimi | Kogudus |
---|---|---|
1671 – 1678 | Andreas Forselius | Põltsamaa |
1678 – 1703 | Reiner Brockmann noorem | Laiuse |
1703 – 1717 | Johann Andreas Dorsche | Põltsamaa |
1718 – 1723 | Jacob Günterhack | Kodavere |
1723 – 1748 | Johann Christoph Lohmann | Pilistvere |
1748 – 1756 | Eberhard Reimers | Laiuse |
1756 – 1762 | Johann Georg Leukfeldt | Põltsamaa |
1762 – 1764 | Anton Heinrich Königshaven | Pilistvere |
1764 – 1771 | Jacob Svenske | Kolga-Jaani |
1772 – 1784 | Georg Eberhard Seefels | Kursi |
Pärast Võru praostkonna eraldumist (1784) oli Tartu praostkonnas korraga ainult üks praost.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.