Palamuse kihelkond
kihelkond Tartumaal From Wikipedia, the free encyclopedia
Palamuse kihelkond (lühend Pal; saksa keeles Kirchspiel St. Bartholomäi) oli kihelkond Põhja-Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Piirkonna ajalugu
Kihelkonda on esimest korda mainitud juba 1234. aastal (paavst Gregorius IX mainib oma 20. novembri kirjas Palamuse vaimulikku Theoderici). 1234. aasta paavsti kirjas on nimetatud Tartu piiskopkonnas 7 kihelkonda: Viljandi, Tarvastu, Otepää, Palamuse, Moche ja Noremegunde (viimase nimetuse all tuleb vist mõista Põltsamaa ja Pilistvere kihelkondi) ja ka nende preestreid[1]. Tollal moodustas kihelkond lõunapoolse osa Vaiga maakonnast.
Palamuse kihelkond kuulus Tartumaale, välja arvatud 1783–1796, mil ta koos Laiuse ja Kursi kihelkonnaga oli Viljandi kreisi osa.
Palamuse kiriku ja kihelkonna kohta on kirjutatud raamat, mis põhineb kahe kohaliku kirikuõpetaja peetud kroonikal ja käsitleb detailsemalt aastaid 1847–1910.
Palamuse kihelkonna mõisad
Kihelkonnas asus 9 mõisat: 1 kirikumõis ja 6 rüütlimõisast peamõisat koos 2 kõrvalmõisaga. Lisandus veel 2 karjamõisat.[2]
- Imukvere (Immofer, varem Brinkenhof) rüütlimõis
- Kassinurme, varem Rehevere (Cassinorm, varem Rehefer) rüütlimõis
- Kaarepere (Kersel, varem Waltershof) rüütlimõis
- Kuremaa (Jensel) rüütlimõis
- Luua (Ludenhof) rüütlimõis
- Palamuse (Pastorat St. Bartholomäi) kirikumõis
- Roela, varem Suurmõisa (Rojel, varem Brackelshof) rüütlimõis
- Soomevere (Sommefer) Kuremaa kõrvalmõis
- Võikvere (Woitfer) Kuremaa kõrvalmõis
Kihelkonnakool
Palamuse kihelkonna kalmistud
Kihelkonna alad tänapäeval
Tänapäeval jääb Palamuse kihelkonna territoorium tervikuna Jõgeva maakonna aladele. Kihelkonna keskalad hõlmab Jõgeva vald, mis lõunas ulatub kihelkonna piiridest väljagi. Väike ala kihelkonna idaservas (Roela mõis) jääb Mustvee valda.[2]
Vaata ka
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.