Saint Vincent ja Grenadiinid
From Wikipedia, the free encyclopedia
Saint Vincent ja Grenadiinid on saareriik Kariibi meres Väikestes Antillides.
|
Saint Vincent ja Grenadiinid
| |||
 | |||
| Juhtlause | Pax et Iustitia | ||
|---|---|---|---|
| Riigihümn |
"St Vincent, Land So Beautiful" | ||
| Pealinn | Kingstown | ||
| Pindala |
389 km²  | ||
| Riigikeel | inglise | ||
| Rahvaarv |
100 804 (2023)[1] | ||
| Rahvastikutihedus | 259,1 in/km² | ||
| Riigikord | konstitutsiooniline monarhia | ||
| Kuningas | Charles III | ||
| Kindralkuberner | Susan Dougan | ||
| Peaminister | Ralph Gonsalves | ||
| Iseseisvus | 27. oktoober 1979 | ||
| SKT |
0,79 mld $ (2017)[2] | ||
| SKT elaniku kohta |
7145 $ (2017)[3] | ||
| Valuuta | Ida-Kariibi dollar (XCD) | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg −4 | ||
| Tippdomeen | .vc | ||
| Telefonikood | 1–784 | ||
Riik hõlmab Saint Vincenti saare ja sellest lõunas asuva Grenadiinide saarestiku põhjapoolsemad väikesaared. Riik kuulub Briti Rahvaste Ühendusse.
Riigi nimi "Saint Vincent ja Grenadiinid" koosneb kahest osast. "Saint Vincent" tähendab püha Vincentiust ja Christoph Kolumbus pani saarele nime püha Zaragoza Vincentiuse järgi.[4] Grenadiinide nime päritolu on selgusetu.
Saint Vincent ja Grenadiinid asub Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandri vahel Kariibi mere ja Atlandi ookeani piiril Väikeste Antillide saarestikus. Riik piirneb põhjas Saint Lucia ja lõunas Grenadaga. Riigist itta jääb Atlandi ookean ja läände Kariibi meri.
Riigi rannajoone kogupikkus on 84 kilomeetrit. Saint Vincenti saarel on pikim vahemaa linnulennult 29 kilomeetrit põhjast lõunasse ja 18 kilomeetrit idast läände.[5]
Saint Vincent ja Grenadiinid hõlmab 32 saart, millest suurim on Saint Vincenti saar pindalaga 344 km².[4] Saared on vulkaanilise tekkega. Riigi kõrgeim punkt on La Soufriere'i tegevvulkaan, mis kõrgub 1234 meetrit üle merepinna. 6. mail 1902 hukkus vulkaanipurske tagajärjel 1680 inimest. Vulkaani viimane purse toimus aprillis 2021. Vulkaani kraatris asus enne viimast purset ka riigi suurim järv.
Riigi jõed on lühikesed, pikim jõgi on Colonarie. Baleine'i juga on riigi kõrgeim, kus vesi langeb 18 meetri kõrguselt.[5]
Mets hõlmab 68,7% riigi territooriumist.[4]
Saartel elab kokku 5 liiki kahepaikseid.[6] Riigis elab endeemne konnaliik Pristimantis shrevei.[7]
Saartel elab 6 liiki endeemseid roomajaid.[7]
Saarte looduses on kirjeldatud kokku 178 linnuliiki.[8] Endeemsed liigid on kuning-amatsoonpapagoi (Amazona guildingii) ja vilesäälik (Catharopeza bishopi).
Imetajatest elab riigis endeemse käsitiivaliste liigina Micronycteris buriri.[7]
Riigis valitseb troopiline kliima. Vihmaperiood kestab maist novembrini, seejuures juulist oktoobrini võivad saari räsida orkaanid.
Saint Vincent ja Grenadiinid on parlamentaarne demokraatia. Riigipea on Suurbritannia monarh Charles III, kes määrab ametisse kindralkuberneri. Valitsust juhib peaminister.[4]
Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament. Parlament koosneb 21 liikmest, kellest 15 saavad ametisse valimiste järel ja 6 määrab kindralkuberner. Viimased parlamendivalimised toimusid 2015.
Riigi tähtsamad parteid on Demokraatlik Vabariiklik Partei, Uus Demokraatlik Partei, Ühinenud Töölispartei ning Saint Vincenti ja Grenadiinide Roheliste Partei.
Riigi põhiseadus kehtib 2009. aastast. Kõrgeim kohtuorgan on Ida-Kariibi ülemkohus.
Saint Vincenti ja Grenadiinide pealinn on Kingstown. Riik jaguneb kuueks vallaks:
- Charlotte'i vald
- Grenadiinide vald
- Saint Andrew' vald
- Saint Davidi vald
- Saint George'i vald
- Saint Patricki vald
2015. aasta seisuga oli riigi hinnanguline rahvaarv 109 557 inimest.[9] Neist 55 739 olid mehed ja 53 818 naised.
2015. aastal oli elanikke vanuses 0–14 kokku 27 016. Vanuses 15–49 oli elanikke 57 065, vanuses 50–64 oli elanikke 15 452 ja vanemaid kui 65-aastasi oli kokku 10 025.
19. sajandil asus Saint Vincenti saarele Portugali immigrante.
Kõrgharidusega on 1,97% rahvastikust.[10]
Rahvastik paikneb valdavalt Kingstowni ümbruses. Riigi üheks tõsisemaks probleemiks on töötus.
2011 rahvaloenduse andmetel oli 17,75% vastajatest anglikaanid, 17,61% nelipühilased, 10,86% metodistid, 10,22% adventistid ja 9,96% baptistid.[10] 1989 moodustati Kingstowni katoliiklik piiskopkond. 2013 tegutses piiskopkonnas 5 ilmikpreestrit ja 1 orduvaimulik.
Riigis puuduvad kaitsejõud, kuid tegutsevad politseiüksused.
Saint Vincenti ja Grenadiinide majanduse peamised harud on põllumajandus, turismindus ja ehitussektor.[4]
Põllumajanduses on oluline tähtsus banaanikasvatusel. Riigi peamine ekspordi- ja impordipartner on Trinidad ja Tobago.
Riigi teede kogupikkus on 829 kilomeetrit, millest kattega teid on 580 kilomeetrit.[4] Riigis kehtib vasakpoolne liiklus.
Riigis on kuus lennuvälja. Peamine sadam on Kingstown.
Saint Vincenti ja Grenadiinide esimesed asukad olid aravakid, kelle kariibid enne eurooplaste saabumist saartelt välja tõrjusid. Kariibid tundsid saart Youloumaini nime all.
Christoph Kolumbus avastas Saint Vincenti saare oma kolmandal reisil 1498 ja oma neljandal reisil 1502 möödus taas saare lähistelt.
1719 rajasid prantslased Barrouallie koloonia, kuhu veeti Aafrikast orje. 1763 läks Saint Vincent Briti impeeriumi koosseisu, kes jätkasid orjakaubandust. Brittide vaenulikud suhted kohalike kariibidega tõid kaasa 1769–1773 Esimese Kariibi sõja. 1779–1783 kuulus saar taas Prantsusmaa koosseisu ja 1783. aastast uuesti Briti impeeriumi koosseisu. 1795 puhkes Teine Kariibi sõda, mis 1797 lämmatati ja 5000 kariibi küüditati Roatáni saarele. 1834 kaotati saartel orjus.
1877 muudeti Saint Vincent kroonikolooniaks ja 1925 seati sisse omavalitsus. 27. oktoobril 1969 anti Saint Vincentile ja Grenadiinidele laiendatud omavalitsus ja 27. oktoobril 1979 riik iseseisvus.
Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Saint Vincenti ja Grenadiinidega 13. oktoobril 2006.[11]
Eesti kodanikud võivad Saint Vincentil ja Grenadiinidel viisavabalt viibida kuni 90 päeva 180 päeva jooksul.[12]
Riigis algab koolikohustus 5. eluaastast. Riigi haridussüsteem jaguneb põhihariduseks, keskhariduseks ja kõrghariduseks. Põhikool kestab 7 ja keskkool 5 aastat.
Riigis asub Lääne-India ülikooli kampus. Riigis tegutsevad ka mõned offshore-meditsiiniülikoolid.
Saint Vincenti ja Grenadiinide populaarsemad muusikastiilid on kalüpso ja reggae. Riigist pärit Kevin Lyttle'i singel "Turn Me On" tõusis 2004 maailma tantsumuusika edetabelitesse.
Riigi pearaamatukogu asub Kingstownis ja sellel on üle riigi 16 haruraamatukogu. Kingstownis asub ka rahvusmuuseum ja botaanikaaed.
Riigis tegutseb 12 raadiojaama.
Riigi populaarsemad spordialad on kriket, ragbi ja võrkpall. Saint Vincent ja Grenadiinid osalesid esimest korda 1988. aasta suveolümpiamängudel Seoulis. Riigi sportlased pole olümpiamängudelt medaleid võitnud. Arnos Vale staadion mahutab 18 000 pealtvaatajat.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
