Riia kubermang

Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.

Euroopa poliitiline kaart ja Venemaa keisririik 1730. aastal, mil keisririigi Riia kubermangu ja Kuramaa hertsogiriiki eraldas Daugava jõgi

Рижская губерния
läti keeles Rīgas guberņa
eesti keeles Riia kubermang
kuberneri residents: Riia

Riia kubermang moodustati Rootsi kuningriigi Idamereprovintside asemele 1713. aastal, pärast Ingerimaa, Liivimaa ja Eestimaa piirkondade vallutamist Rootsist Põhjasõjas 1710. aastal. 1713. aastal eraldati Riia ja Tallinna provintsid eraldi administratiivseteks üksusteks ja aastatel 1713–1714 määratleti ka Riia kubermangu organisatsioon ja juhtimine.

Eesti- ja Liivimaa kaart, aastast 1745.
Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины

Riia kubermangu territoorium

Venemaa keisririigi 1719. aasta haldusreformi tulemusel jaotati Riia kubermang kaheks distriktiks:

• Liivimaa: 1 distrikt – Saaremaa distrikt ja 3 maakonda – Pärnu, Võnnu ja Tartu maakond (eraldati Narvast ja liideti Riia kubermanguga alles 1722. aastal) ning
• Smolenskimaa: 5 maakonnaga.

1726. aastal eraldati Smolenskimaa piirkond iseseisvaks Smolenski kubermanguks ning Riia kubermangu kuulusid ainult maakonnad – kreisid:

• Riia kreis, milles^[1] Riia lossi eeslinn ja Akmeņsala, Daugavgrīva, Ādaži, Dole, Salaspilsi, Ikšķile, Ropaži, Lielvārde, Suntaži, Mālpilsi, Allaži, Sigulda, Krimulda, Lēdurga, Liepupe, Matīši kihelkond, Straupe, Umurga, Limbaži, Salatsi, Aloja, Dikļi, Rubene, Valmiera, Astijärve, Ēvele, Skulte, Mazsalaca, Rūjiena, Härgmäe, Luke kihelkond
• Võnnu kreis, milles^[2] Võnnu, Trikata, Āraiši, Rauna, Smiltene, Dzērbene, Aumeistri, Nītaure, Jaunpilsi, Madliena, Aizkraukle, Koknese, Liepmuiža, Ērgļi, Vestiena, Kalsnava, Bērzaune, Ļaudona, Lazdona, Cesvaine, Liezēre, Vecpiebalga, Skujene, Jaunpiebalga, Tirza, Aluliina, Apekalnsi, Gulbene, Koivaliina kihelkond
• Tartu kreis, milles^[3] Põltsamaa, Kolga-Jaani, Pilistvere, Laiuse, Torma, Lohusuu, Kodavere, Palamuse, Maarja-Magdaleena, Äksi, Kursi, Tartu, Võnnu, Kambja, Nõo, Puhja, Rannu, Rõngu, Otepää, Kanepi, Antsla, Põlva, Räpina, Vastseliina, Rõuge, Sangaste, Karula, Hargla kihelkond
• Pärnu kreis, milles^[4] Helme, Tarvastu, Paistu, Viljandi, Suure-Jaani, Karksi, Halliste, Saarde, Tori, Pärnu, Audru, Tõstamaa, Mihkli, Pärnu-Jaagupi, Vändra kihelkond
• Kuressaare kreis, 2. juuli 1731. aasta Venemaa keisrinna Anna I ja senati ukaasiga sai Saaremaa eraldiseisva provintsi staatuse. Saaremaa jäi eristaatusega piirkonnaks kuni Venemaa keisrinna Katariina II ukaasini, mis 21. veebruaril 1765 likvideeris Saaremaa kui iseseisva provintsi.

1740. aastast jagati Riia kubermangu Riiamaa, Võnnumaa, Tartumaa ja Pärnumaa maakohtu ja praostkonna osadeks (saksa k. Theil)^[5].

1775. aastal koondati Riia ja Tallinna kubermangud kindralkuberner George Browne'i juhtimise alla. 1775. aasta ülevenemaaline kubermanguseadus laiendati Balti kubermangudele ukaasiga 3. juulil 1783 ja Riia kubermangu valitseja kindralkuberneri kantselei lõpetas oma tegevuse, andes asjaajamise suures osas üle Riia asehalduskonnale.

Riia kubermangu valitsejad, kindralkubernerid[6]

• 1712 Aleksandr Menšikov
• 1713–1719 Pjotr Golitsõn
• 1719–1726 Anikita Repnin
• 1727–1751 Peter Lacy
• 1751–1753 Vladimir Dolgorukov
• 1753–1758 Pjotr Vojeikov
• 1758–1761 Vladimir Dolgorukov
• 1762–1791 George Browne

Vaata ka

• Riia asehaldurkond
• Liivimaa kuberneride loend
• Liivimaa kubermang
• Venemaa Keisririigi haldusjaotus

Viited

1. Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 363–373.
2. Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 373–381.
3. Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 381–388.
4. Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 388–392.
5. Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 seite 12-13
6. Riia kindralkuberner