Eesti helilooja From Wikipedia, the free encyclopedia
Rasmus Puur (õieti Mart-Rasmus Puur; sündinud 23. märtsil 1991) on eesti helilooja, dirigent ja kultuurikorraldaja[1]; 2021. aastast Eesti presidendi kultuurinõunik.[2]
Ta on noorim Eesti helilooja, kelle ooper on jõudnud kutselise teatri repertuaari.[3]
Rasmus Puur on õppinud Jakob Westholmi Gümnaasiumis ja lõpetanud Tallinna Reaalkooli. Lühikest aega õppis ta Tartu Ülikoolis kirjandus- ja kultuuriteadust.[4]
Enne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse astumist muretses Rasmus Puur, et muusikahariduse lünklikkuse (neli aastat klaveriõpinguid ja kümme aastat koorilaulu, kusjuures esimese solfedžotunni sai ta alles kõrgkoolis) tõttu ei pruugi ta muusikakõrgkooli pääsedagi. Kuid pääses ning 2014. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia cum laude bakalaureusekraadiga kompositsiooni erialal (õppejõud Tõnu Kõrvits ja René Eespere). Lisaks on ta õppinud dirigeerimist Tõnu Kaljuste juures.[4]
2012. aastal (muusikatudengina) osales ta kuus Grammyt pälvinud USA helilooja ja dirigendi Vince Mendoza ja Metropole Orkesti rahvusvahelisel arranžeerijate meistrikursusel Hollandis.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe raames õppis ta 2021. aasta sügissemestril vahetusüliõpilasena Soomes Sibeliuse Akadeemias.[2] 2022. aastal lõpetas ta EMTA magistriõppe heliloomingu erialal cum laude Tõnu Kõrvitsa õpilasena.
Kohe Jakob Westholmi Gümnaasiumi esimesest klassist peale laulis Rasmus Puur poistekoori Revalia ettevalmistuskooris (dirigent Alla Eenma) ja aastatel 1998–2000 poistekooris Revalia (dirigent Hirvo Surva). Aastatel 2001–2010 laulis ta dirigentide Venno Laulu ja Hirvo Surva juhatusel Estonia poistekooris. Kuuenda klassi poisina läks ta vanemate teadmata muusikali "Oliver!" (2003, lavastaja Georg Malvius[5]) osatäitjate konkursile ja osutus valituks. Sestpeale hakkas ta kaasa lööma peaaegu kõikides muusikalides, mis toona Eestis etendusid.[6]
Tallinna Reaalkooli üheksanda klassi õpilasena asutas ta koos sõber Edmar Tuulega 2007. aastal noorteorkestri Reaalmažoor (eesmärgiga rikastada eesti kultuuri- ja muusikamaastikku, esitades enamjaolt mitteakadeemilist muusikat), ja hakkas selle dirigendiks.[7]
Puuri ja Tuule juhatusel tegutses noorteorkester Reaalmažoor kuni 2017. aastani, kokku anti üle 80 kontserdi ja salvestati 6 heliplaati.
2015. aastast töötab Rasmus Puur Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakooli keelpilliorkestri dirigendina.[8] Tema juhatusel on see orkester pälvinud Sümfooniaorkestrite Liidu aastapreemia aktiivse ja mahuka kontserditegevuse eest 2018. aastal.[9]
11. oktoobrist 2021 on ta ka Eesti presidendi kultuurinõunik.[2][10] [11]
Rasmus Puur on olnud mitme muusikalavastuse muusikaline juht ja dirigent (nt Jarek Kasari ooper "Katuselt" (2011, NO99 Põhuteater) ja muusikal "Shrek" (2013, NUKU)). Ta on loonud teatrimuusikat Tallinna Linnateatris, Eesti Draamateatris, Rakvere teatris ja Kinoteatris / Nargen Operas.[12]
2019. aastal oli ta Eesti Vabariigi 101. aastapäeva kontsertaktuse muusikaline juht.[13]
Rasmus Puur on ka hinnatud arranžeerija ja orkestreerija (nt Jarek Kasari / Uku Uusbergi "Katuselt" (2011), Priit Pajusaare "Prints ja kerjus" (2013) ja "Lotte unenäomaailmas" (2015, Vanemuine)).[12]
Rasmus Puur oli 2017. aasta XII noorte laulu- ja tantsupeo "Mina jään" laulupeo teema ideekavandi "Noored juured" autor (koos Veiko Tubinaga), sümfooniaorkestrite liigi dirigent ja peadirigendi assistent, 2019. aasta XXVII üldlaulupeol "Minu arm" aga segakooride liigidirigent. Mõlemal laulupeol ta dirigeeris ja mõlemal esitati ka tema heliloomingut.
„Rasmus Puur, tema eelmisele noorte laulupeole kirjutatud laul „Meie” Anna Haava tekstile ja tema enda dirigeerimisel: see ei olnud väga lihtne lugu, seal oli palju päris keerulisi üleminekuid, aga see muusika oli täis nii meeletult energiat. Kõik koorid olid suutnud selle väga korralikult ära õppida ja see, kuidas Rasmus Puur seda juhatas. See oli väga vaimustav! Ma arvan, et selle lauluga juhatas Rasmus Puur ennast väga pikkadeks aegadeks laulupeo üldjuhi pulti.“
– Paljude laulupidude üldjuht Ants Üleoja[16]
Rasmus Puuri loomingut on esitanud paljud eesti kutselised kollektiivid (sh Tallinna Kammerorkester, ERSO, Rahvusooperi Estonia orkester, Vanemuise sümfooniaorkester, Nargenfestivali orkester, RAM) ja harrastuskollektiivid (sh ETV Tütarlastekoor, Rahvusooperi Estonia poistekoor, Collegium Musicale).
1. augustil 2014 toimus Tallinna lauluväljaku Klaassaalis Rasmus Puuri autorikontsert "Hetked", Nargen Festivali orkestrit dirigeeris Rasmus Puur ise. Kavas olid Rasmus Puuri teosed
2016. aasta kevadel esietendus Rasmus Puuri kirjutatud kogupereteos "Sipsik" (Eno Raua samanimelise jutustuse ainetel), sama aasta lõpuks sai see muusikaline kontsert-jutustus ka CD-plaadi jaoks salvestatud. Teos on kirjutatud tekstilugejale, klaverile ja keelpilliorkestrile. CD-plaadil loeb Eno Raua lasteraamatu tekste näitleja Anu Lamp, teda saadavad Tallinna Muusikakeskkooli õpilane Viola Asoskova klaveril ja Tallinna Kammerorkester Rasmus Puuri dirigeerimisel.[26]
27. oktoobril 2012 esietendus Tallinna Linnateatri Taevalaval William Shakespeare’i näidend "Hamlet" (lavastaja Priit Võigemast), mille muusika autor on Rasmus Puur.[27]
2016. aastal kirjutas Puur muusika Marc Normani / Tom Stoppardi / Lee Halli näidendile "Armunud Shakespeare". Tüki lavastas Georg Malvius ja see esietendus 27. novembril 2016 Eesti Draamateatri suures saalis.[28]
Nende vahele mahtusid veel järgmised Rasmus Puuri muusikaga draamalavastused:
2018. aasta 6. oktoobril esietendus Ugala teatri Black Boxis Nick Payne’i "Tähtede seis" (lavastaja Ringo Ramul), ka selle muusika autor on Rasmus Puur.[32]
2021. aasta suveks valmis Ugala teatri 100. aastapäeva puhul kogumikplaat Ugala lavastustes kõlanud muusikast, mille on keelpilliorkestrile seadnud Rasmus Puur. Muusikat esitavad džässansambel ja VHK keelpilliorkester, dirigent Rasmus Puur.[33]
2017. aastal jõudis rahvusooperis Estonia lavale tema debüütooper "Pilvede värvid" (Jaan Kruusvalli samanimelise näidendi teemadel, libretist Laur Lomper, lavastaja Roman Baskin). Teos valmis Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks (Puur võitis 2014. aastal rahvusooperi Estonia sel puhul korraldatud ooperiloomingu konkursi[34]) ning selle maailmaesietendus toimus 22. septembril 2017 rahvusooperi Estonia teatrisaalis. Peaosades olid Jassi Zahharov, Helen Lokuta, Mati Turi, Juuli Lill, Janne Ševtšenko ja Ita Ever. Dirigeeris Kaspar Mänd.[35] Rasmus Puurist sai sellega noorim Eesti helilooja, kelle ooper on jõudnud kutselise teatri lavale.[6] Teos oli Estonia repertuaaris kuni veebruarini 2020, 23. veebruaril 2020 näidati salvestatud ooperietendust esimest korda Eesti Televisiooni põhitelekanalis.[36] Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeval, 20. augustil 2021 ilmus ka ooperi DVD.[37]
Ooperi idee põhineb Jaan Kruusvalli näidendil "Pilvede värvid" (1983), mis käsitleb eestlaste põgenemist kodumaalt Teise maailmasõja sündmuste keerises. Aeg ei ole Eestist lahkumise puhul aga määrav – mindi sõjaajal, põgeneti Nõukogude okupatsiooni eest ning välismaale minnakse kauaks või päriselt ära ka nüüd, vabaduse päevil.[35]
Muusikakriitik Maria Mölder on esile tõstnud, kui huvitavalt on Rasmus Puur ooperis kokku põiminud mineviku ja tänapäeva: "Puuri meloodiline muusika poeb hinge ning annab sealjuures hästi edasi sündmustiku meeleolu ja tegelaste siseelu. Muusikale lisavad ikka ja jälle värvi tuntud ja vähem tuntud muusikalised tsitaadid: näiteks punkaritega noorterahutuste stseenis oli kuulda J.M.K.E. "Tere, perestroika!", ülemnõukogu otsus Eesti taas iseseisvaks kuulutada kutsus aga esile pühadushetke, millele aitas kaasa Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" meloodia algus. Tervet laulupeo stseeni märkis aga Sarapiku "Ta lendab mesipuu poole" harmoonia: heliloojale ei piisanud lihtsalt neljahäälse kooriseadega mängimisest."[38]
Ooperit "Pilvede värvid" kirjutama hakates oli Rasmus Puur 24-aastane ja ooperi esietenduse ajal 26-aastane.[4]
Kevadel 2017 esietendus Kultuurikatlas tänapäeva noorte tunnete ja mõtete üle arutlev muusikalavastus "Kord annan end päriselt ära" (lavastaja Priit Võigemast). Lavastuse keskmeks olid Rasmus Puuri kooritsüklid "Noore naise mõtted" ja "Noore mehe mõtted". Esitajad: neidudekoor Kammerhääled ja RO Estonia noormeestekoor.[13]
22. veebruaril 2018 toimus Rasmus Puuri uudisteose "Meie juured ei ole lapsepõlves" (Karl Ristikivi tekstile) maailmaesiettekanne Helsingis Aleksanterin Teatteris. Kooriteos on kirjutatud Soomes elavale eesti kogukonnale. Helsingi Aleksanteri teatris toimunud kontsert oli Soomes elavate eestlaste kingitus Eesti Vabariigile 100. aastapäevaks. Kontserdi peakorraldaja oli Helsingi Eesti Muusikastuudio.[39]
Ka kantaat "Unes nägin ma Eestimaad" valmis Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. See on 45 minuti pikkune suurvorm, mis on inspireeritud kunstnik Anu Raua loomingust ja ideedest. Tekstide autor on Doris Kareva. Esiettekanne toimus 23. veebruaril 2018 Pärnu kontserdimajas. Teose esitasid Pärnu Linnaorkester, VHK keelpilliorkester, Pärnu koorid, teksti luges Tõnis Rätsep, vokaalsolistid olid Mati Turi ja Meelika Hainsoo, dirigeeris Rasmus Puur.[40]
2018. aastal tuli Eesti Rahvusmeeskoori jõulukontsertidel esiettekandele Rasmus Puuri ebatraditsiooniline teos – kooritsükkel "Kauged jõulud".[41]
2020. aastal kirjutas Rasmus Puur Veljo Tormise märkmete põhjal maestro poolelijäänud ooperi "Mere keskel on mees", mille aluseks on Eino Leino näidend "Lalli"; libreto on kirjutanud Sakari Puurunen[42] (koos Lea ja Veljo Tormisega). Ooperi "Lalli ehk Mere keskel on mees" maailmaesietendus toimus 6. ja 7. augustil 2022 Tallinnas Pirita kloostri varemetes, selle muusikajuht ja dirigent oli Tõnu Kaljuste ja lavastaja Veiko Tubin.[43]
„Veljo Tormise – Rasmus Puuri uus ooper on kui kahe ja poole tunnine "Raua needmine".“
– Dirigent Tõnu Kaljuste (28.07.2022[44])
2020. aasta 13. septembril toimus Pärnu kontserdimajas Rasmus Puuri viiulikontserdi esiettekanne.[45] 2021. aastal sai Rasmus Puur selle kui 2020. aastal valminud Eesti parima heliteose eest LHV uue heliloomingu preemia Au-tasu.[46]
„See on erakordne teos, Rasmus Puur on nii hästi kasutanud kõiki võimalusi. Ta on kirjutanud tsüklilise teose, kus on monoloogi, viha, armastust. Seal on kõik emotsioonid koos. Ja kuna Puuri kontserdil ei ole aastasadade pikkust traditsiooni, siis me saame ise neid traditsioone luua.“
– Nielseni konkursi võitnud viiuldaja Hans Christian Aavik ("Aktuaalne kaamera", 21.04.2022[47])
2021. aasta 23. aprillil kõlas klaveriduo Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunt esituses esiettekandes Puuri uudisteos "Écoutez vous". [48] Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis toimunud kontserdi kandis üle ERR-i Klassikaraadio.
Teos on kirjutatud festivali Eesti ja Balti Muusika Päevad jaoks. Helilooja valutab südant selle pärast, et meid ümbritsevas infomüras on paljud inimesed kaotanud võime teist inimest kuulata või kuulda – seda väljendabki kahele klaverile kirjutatud teos "Écoutez vous".[49]
17. märtsil 2023 toimus Saksamaal Kieli muusikafestivalil Rasmus Puurilt tellitud instrumentaalteose vioolale ja klaverile esiettekanne.
11. mail 2023 lõpetati Pärnu kontserdimajas Pärnu Linnaorkestri hooaeg kontserdiga, kus tuli esiettekandele Rasmus Puuri oboekontsert (solist oboel Kalev Kuljus, dirigent Mihhail Gerts). Toomas Velmeti sõnul on see kolmeosaline oboekontsert "kirjutatud üsna tänapäevases helikeeles, kasutades kõiki võimalikke ja ka võimatuid oboe väljendusvahendeid". Võimatute alla on Velmet liigitanud olemuselt ühehäälsel instrumendil kahe-, kolme- ja ka neljahäälse faktuuri esitamise, võimalike näitena on ta välja toonud "ülipõnevad tämbrikooslused, näiteks esimese osa lõpus harfi, vibrafoni ja oboe ansambel – haruldaselt kõlav orkestratsioonileid".[50]
12. mail 2023 toimus Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõpukontserdil Rasmus Puuri sümfoonilise teose "Trikster" esiettekanne (dirigent Risto Joost). Rasmus Puuri inspireeris teost kirjutama triksteri tegelastüüp, kes ka meie mütoloogias mitmel kujul eksisteerib, näiteks Krati või Vanapaganana. "Triksteris on midagi kohutavalt kütkestavat, kaasa- ja ligitõmbavat, ta haarab ja tinistab meid ära. Ta võib meie ellu tuua ka värskust, elevust, särtsu. Kuid selline tüüp võib muuta kuju, muunduda, moonduda. Ta võib ühel hetkel olla ka väga ohtlik ja pöörata sinu vastu. See ahvatlus, ohu binaarsus ja pingeväli mind selle teose puhul inspireerisidki," on helilooja selgitanud teose ideed.[51]
Ooperid
Orkestriteosed
|
Muud instrumentaalteosed
|
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (Aprill 2021) |
Rasmus Puur on dirigendina muusikat plaadistanud peamiselt noorteorkestriga Reaalmažoor.
Temalt on ilmunud autoriplaadid
Rasmus Puuri ema on kunagine Eesti Televisiooni "Entel-tenteli" laululaps Katrin Kulli, nüüdne kultuurikorraldaja Katrin Puur.[6][74] Rasmus Puuri isa on rahvastikuteadlane Allan Puur. Õde Mirjam Mandre on jaapani keele ja kultuuri asjatundja.
Rasmus Puuri vanatädi oli priimabaleriin ja balletipedagoog Helmi Puur.
Rasmus Puur on tegelenud ujumise, tennise, jalgpalli ja võrkpalliga.
Asjaolul, et lapsepõlve muusikahariduse lünklikkus annab end vahel tunda, on ka helge külg:
Muusika ei ole sugugi kogu elu:
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.