okaspuuliik männiliste sugukonnast From Wikipedia, the free encyclopedia
Pisarmänd (Pinus wallichiana) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide hulka (alamperekond Strobus).
| Pisarmänd | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Paljasseemnetaimed Pinophyta |
| Klass |
Okaspuud Pinopsida |
| Selts |
Okaspuulaadsed Pinales |
| Sugukond |
Männilised Pinaceae |
| Perekond |
Mänd Pinus |
| Liik |
Pisarmänd |
| Binaarne nimetus | |
|
Pinus wallichiana A.B. Jackson (1938) | |
| Sünonüümid | |
| |
Pisarmänni süstemaatika:[3]
Liigil eristatakse kahte teisendit:
Pisarmänd kasvab kuni 70 m kõrguseks[4]. Maksimaalne eluiga on rohkem kui 410 aastat[5].
Järskudel nõlvadel kasvava puu tüvi on lume raskuse tõttu tihti alaosas kõverdunud. Maksimaalne tüve läbimõõt on rohkem kui 1 m. Puukoor on tume, hallikaspruun, soomuseline ja kestendav. Võra on üldjuhul püramiidja kujuga.[4]
Pungad avanevad märtsis või aprilli alguses[6]. Noored võrsed on rohelised ja läikivad. Pungad on punakaspruunid, silinderja-munaja või silinderja-koonilise kujuga, veidi vaigused. Okkad on viiekaupa kimbus, 11–18 (20) cm pikkused, rippuvad, saledad, pehmed, kolmnurkse ristlõikega, tumerohelised ja kolme vaigukäiguga.[4]
Pisarmänd on ühekojaline okaspuu ja paljuneb seemnete abil. Puud hakkavad viljuma 15–20 aasta vanuselt.
Isasõisikud on umbes 10 mm pikkused, kollased ja asuvad tihedate kogumikena noore pikkvõrse alusel[6]. Käbid on 10–30 cm pikkused ja läbimõõduga 3–4 cm (avanenult 5–9 cm), rippuvad, silinderjad, sirged või kõverdunud, vaigused, noorelt sinakasrohelised, valminult helepruunid.[4]
Seemned on pruunid või mustjaspruunid, ellipsoidilise-munaja kujuga, 3–9 mm pikkused, tiivakestega (pikkus 1–3 cm). Pisarmänd tolmleb aprillis-mais.[4] Seemned valmivad 16–18 kuud pärast tolmlemist, septembrist novembrini. Paari nädala jooksul pärast valmimist käbid avanevad ja seemned hakkavad eralduma. Tõusmetel on 8–12 idulehte.[6]
Kõige paremini kasvab pisarmänd valgusküllasel kasvukohal heade dreneerivate omadustega liivsavimuldadel. Ta talub põuda, kuid ei talu seisvat vett ega täisvarjus kasvamist. Noores eas on ta väga kiire kasvuga: aastane juurdekasv võib soodsates oludes küündida ühe meetrini. Kolmekümneaastane puu võib olla 20 meetri kõrgune.[7]
Pisarmänd kasvab Himaalaja eelmäestikus ja orgudes 1800–3900 m kõrgusel merepinnast[5]. Mitmel pool tõuseb ta kuni metsapiirini.
Pisarmännimetsad kasvavad nii kuiva kui ka väga niiske kliimaga piirkondades, kus aasta keskmine sademete hulk on 250–2000 mm. Väiksema sademehulgaga piirkondades esineb aastas kuivaperiood pikkusega 4–6 kuud. Aasta keskmine õhutemperatuur on 12–17 °C. Kõige soojema kuu keskmised maksimumtemperatuurid on vahemikus 16–23 °C, külmima kuu keskmised miinimumtemperatuurid on 4–9 °C. Talvel langeb temperatuur harva alla −12 °C.[6]
Metsaaluste muldade lähtekivimiteks on peamiselt vilgud, liivakivi ja kvartsiit. Muldadeks on üldjuhul vett hästi läbilaskvad saviliiv- ja liivmullad, mis on mõõdukalt happelise reaktsiooniga, keskmisest suurema orgaanilise süsiniku sisaldusega ning üsna suure kaaliumsoolade sisaldusega.[6]
Pisarmänd moodustab nii puhaspuistuid kui ka segametsi. Lääne- ja Kesk-Himaalajas kasvavad pisarmännid peamiselt koos järgmiste puuliikidega: himaalaja seeder (Cedrus deodara), Pindrow nulg (Abies pindrow), himaalaja kuusk (Picea smithiana), Quercus floribunda, Quercus oblongata, himaalaja kask (Betula utilis) jt. Ida-Himaalajas esineb pisarmänd peamiselt nulumetsade koosseisus, kus kasvavad Delavay nulg (Abies delavayi), Abies densa, sikkimi kuusk (Picea spinulosa) ja himaalaja tsuuga (Tsuga dumosa).[8]
Pisarmänni puit on keskmise survetugevusega, suure vaigusisaldusega[7]. Kuivemas ja niiskemas kliimas kasvanud pisarmändidel on üsna suur erinevus puidu kvaliteedis. Kuivemas kliimas ja aeglasemalt kasvanud puude puit on suurema tihedusega ja tugevam. Pisarmänni puitu kasutatakse laialdaselt kogu tema looduslikus levilas, kuid seda peetakse vähem väärtuslikuks kui himaalaja seedri oma. Puitu kasutatakse laialdaselt ehitustegevuses raskemates ja kergemates konstruktsioonides ning sellest toodetakse saematerjali, prusse, põrandalaudu, küttepuid, vineeri, kergemat mööblit, laudvooderdist, raudteeliipreid, konteinereid, kaste, puitvilla, puidust nikerdusi jne. Immutamata puidul on välistingimustes kesised säilivusomadused, mistõttu kasutatakse seda rohkem sisetingimustes.[6]
Pisarmänd on hea põletuspuu, aga ta annab paksu vaigust suitsu. Pisarmännist toodetakse tärpentini, mis on parema kvaliteediga kui männiliigist Pinus roxburghii saadav tärpentin, kuid seda pole nii lihtne toota.
Põhja-Ameerika viieokkaliste mändide seas levinud männi-koorepõletiku (tekitajaks seen Cronartium ribicola) tõttu üritati lisaks haigusele vastuvõtlikele kohalike mändidele ka pisarmändi kasvatada. Tulemused ei vastanud ootustele, kuna pisarmännid on küllalt külmakartlikud ning pole täielikult koorepõletiku eest kaitstud. Haigusele resistentseks peetud pisarmännid võivad 20–30% ulatuses siiski koorepõletikku nakatuda ja hukkuda, nagu juhtus Pakistani istutatud kultuuridega eelmise sajandi lõpus.[6]
Väga dekoratiivse välimuse tõttu (pikad okkad ja käbid) kasutatakse pisarmändi laialdaselt haljastuses ja parkides. Esimesena tõi pisarmänni seemneid Euroopasse Suurbritanniasse juudi rahvusest Taani kirurg ja botaanik Nathaniel Wallich aastal 1827. Tema järgi nimetatakse pisarmändi vahel ka Wallichi männiks.
Eestis on pisarmänni kasvatamine siiski väga raske, kuna ta talub külmatemperatuure vaid −12...−18 °C[9]. Mõnevõrra külmakindlam on pisarmänni ja valge männi hübriid schwerini mänd (Pinus × schwerinii), taludes talvekülma kuni −29 °C[10], kuid selle hübriidi puud võivad koorepõletikku nakatuda.
Pisarmänd talub teistest mändidest paremini saastunud õhku ja sellepärast saab teda kasutada linnahaljastuses.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
