Okaspuulaadsed

Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.

Okaspuulaadsed
Harilik kuusk (Picea abies)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass	Okaspuud Pinopsida
Selts	Okaspuulaadsed Pinales
Sugukonnad
Männilised Pinaceae Araukaarialised Araucariaceae Kivijugapuulised Podocarpaceae Sirmokkalised Sciadopityaceae Küpressilised Cupressaceae Peajugapuulised Cephalotaxaceae Jugapuulised Taxaceae

Seltsi kuulub kaheksa sugukonda:

• Männilised Pinaceae
• Araukaarialised Araucariaceae
• Kivijugapuulised Podocarpaceae
• Sirmokkalised Sciadopityaceae
• Küpressilised Cupressaceae
• Peajugapuulised Cephalotaxaceae
• Jugapuulised Taxaceae
• Phyllocladaceae

Lisaks on teada viis fossiilset sugukonda: Cheirolepidiaceae, Doliostrobaceae, Geinitziaceae, Palissyaceae ja Pararaucariaceae.

Kõik tänapäeva paljasseemnetaimed kuuluvad okaspuulaadsete seltsi.

Okaspuulaadsed on saanud nimetuse okaste järgi, mis on muundunud lehed, kuid eristamiseks on see halb alus, sest okkaid on paljudel teistelgi taimedel. Parem on okaspuulaadseid eristada omapärase paljunemisorgani järgi, mida nimetatakse käbiks. Tavaliselt on käbi puitunud ja paljude seemnetega, aga mõnel rühmal, näiteks kadakal ja jugapuul, marjataoline ja väheste seemnetega.

Kõik tänapäevased okaspuulaadsed on puitunud tüvega ja enamasti puud. Tavaliselt on neil üks sirge tüvi okstega. Sealjuures kasvab tüvi rohkem kui oksad ja omakorda okste peaharu kasvab külgharudest rohkem.

Paljude okaspuulaadsete tüvi sisaldab vaiku, mis kaitseb putukate ja seenhaiguste eest. Fossiliseerunud vaik tardub merevaiguks.

Okaspuulaadsed on tavaliselt ühekojalised. Mõned rühmad, näiteks kadakad ja jugapuud, on ka kahekojalised.

Okaspuulaadsed on tavaliselt igihaljad. Mõned rühmad, näiteks lehised, sooküpress ja metasekvoia, on ka heitlehised. Okkad kulutavad väiksuse tõttu tavaliste lehtedega võrreldes ressursse suhteliselt vähe, seetõttu on taimel sageli odavam neid ületalve pidada kui sügisel maha langetada ja kevadel uuesti kasvatada.

Tänapäeva maailma kõrgeim, suurim, kõige paksem ja vanim organism on kõik okaspuulaadsed. Kõrgeim on ranniksekvoia (115,55 meetrit), suurim on hiidsekvoia (maht 1486,9 kuupmeetrit), suurima tüveläbimõõduga on montezuma küpress (11,42 meetrit) ja vanim on igimänd (tüve vanus ligi 4800 aastat).

Okaspuulaadsed on tuultolmlejad. Seemneid levitavad peamiselt linnud ja pisiimetajad, kes seemneid söövad, aga sealjuures neid mujalegi tassivad ja tagavaraks peidavad. Osa ärapeidetud seemnetest läheb idanema.