Pääsulased (Hirundinidae) on värvuliste seltsi laululindude alamseltsi kuuluv lindude sugukond. Siia kuulub ka eesti rahvuslind suitsupääsuke.
 |
See artikkel räägib lindude sugukonnast; teiste tähenduste kohta vaata Pääsuke (täpsustus). |
| Pääsulased | |
|---|---|
 Austraalia suitsupääsukese pojad | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Alamselts |
Laululinnud Passeri |
| Sugukond |
Pääsulased Hirundinidae Vigors (1825) |
Sugukonda kuulub 19 perekonda umbes 83 liigiga. "Loomade elu" eristas 20 perekonda 79 liigiga[1].
Pääsulased elavad kõikjal maailmas. Nad puuduvad vaid kõige külmematel aladel ja mõnel ookeanisaarel. Soojal maal elavad pääsukesed on paiksed, külmal maal rändlinnud.[1]
Pääsulaste nokk on lühike ja tüvikuosas lai. Nokalahk on suur. Keha on sihvakas, aga laia rinnaga. Saba on pikk ja tavaliselt harkis. Sulestik on tihe ja seljal tavaliselt metalliläikega. Poegade ja vanalindude sulestik on sarnane, samuti isas- ja emaslindude oma.[1]
Jalad on lühikesed ja nõrgad, maapinnal kulgemiseks nad ei sobi[1], sest kaks esimest varvast on alusel kokku kasvanud. Siiski on pääsukesed võimelised maapinnal kõndima ja isegi jooksma, ent võimalusel ei tee seda. Rohkem on pääsukeste jalad kohastunud õrrel istumiseks.
Pääsulased on ülihead lendajad. Suurema osa elust veedavad nad lennates[1]. Kehakuju lubab neil lennata väga tõhusalt: sama suurte värvulistega võrreldes kulutavad nad lendamiseks 2–4 korda vähem energiat. Pikk saba suurendab manööverduvõimet ja suitsupääsukeste isaslindudel on saba viiendiku võrra pikem kui emaslindudel. Lennates pääsukesed isegi joovad. Joomiseks sööstavad nad ülespoole hoitud tiibadega veepinna kohale, sirutavad kaela allapoole ja ammutavad vett alanokaga[1]. Maapinnale laskuvad nad vastumeelselt, eelistades istuda okstele, katustele ja traatidele[1].
Pääsukeste laul on tasane meeldiv sädistamine.[1]
Paljud pääsukesed ehitavad pesa järsakutesse või kaljudele, harvem puu otsa, uuemal ajal hoonete külge. Mõni liik pesitseb urus, mille kraabib kaldajärsakusse. Tavaliselt valmistatakse pesa savist või süljega kokkukleebitud mullast. Aastas on 1–2 kurna. Kurnas on 3–7 muna, millel on valgel taustal mitmesugused kirjad.[1]
Pojad sünnivad pimedate ja paljastena. Millal nad iseseisvuvad, seda ei ole lihtne kindlaks määrata. Mõne nädala vanuselt lendavad pojad pesast välja, aga vanemad toidavad neid veel hiljemgi.
Pääsulased söövad peaaegu eranditult putukaid: kärbseid, sääski, kihulasi, mardikaid jne[1]. Neid hangitakse põhiliselt lennult, kuigi üksikjuhtudel on neid nähtud putukaid noppimas seintelt või maapinnalt. Enamik saakloomi on siiski lendavad putukad, kes ilusa ilmaga tõusevad sooje õhuvoole kasutades kõrgele[1]. Siis lendavad ka pääsukesed kõrgel taeva all[1]. Kui aga õhk on veeaurust küllastunud, eriti enne äikest, siis putukate tiivad muutuvad niiskusest raskeks ja neid "kisub" maa poole[1]. Sel ajal kütivad pääsukesed maapinna ligidal. Veekogude kohal jahivad nad selliseid putukaid, kes sombusegi ilmaga lendavad: kiile, ühepäevikulisi, ehmestiivalisi, mardikaid ja liblikaid[1]. Nad väldivad astlaga putukaid, näiteks mesilasi ja herilasi. Mõnd liiki on täheldatud söömas taimset materjali, näiteks puuvilju. Aafrika liike on nähtud söömas akaatsiate seemneid ja neid isegi poegadele viimas.
Pääsukesed hävitavad suurel hulgal putukaid. Enamik nendest on kahjulikud. Sellega toovad pääsukesed rohkesti kasu.[1]
Pääsukesed on julged ja taluvad inimeste lähedust hästi. Mõned neist, näiteks suitsupääsuke, ehitavad pesa inimeste tehtud majade külge. Paljudel maailma rahvastel on uskumus, et katuse all pesitsev pääsuke toob õnne[1]. Pääsukesed lendavad päev otsa putukaid jahtides ringi ja usuti, et oma töökusega annavad nad inimestele head eeskuju.
Meremehedki on pidanud pääsukeste kohtamist heaks endeks. Nimelt on pääsukesed maalinnud ja kui neid siiski merel kohatakse, ei saa maa kaugel olla.
Eestis elavad pääsulased
- Kaldapääsuke (Riparia riparia)
- Räästapääsuke (Delichon urbica)
- Suitsupääsuke (Hirundo rustica)
Eestis on korra nähtud ka roostepääsukest (Cecropis daurica).
Piirpääsuke kuulub taksonoomiliselt hoopis pikatiivaliste seltsi.
Perekonnad
- Andi pääsuke Haplochelidon
- Atticora
- Jõgipääsuke Pseudochelidon
- Kaldapääsuke Riparia
- Kaljupääsuke Petrochelidon
- Kammpääsuke Stelgidopteryx
- Kivipääsuke Ptyonoprogne
- Mägipääsuke Notiochelidon
- Nõgipääsuke Psalidoprocne
- Pseudhirundo
- Ruugepea-pääsuke Alopochelidon
- Räästapääsuke Delichon
- Roostepääsuke Cecropis
- Suitsupääsuke Hirundo
- Tachycineta
- Triippääsuke Phedina
- Tõmmupääsuke Neochelidon
- Türkiispääsuke Progne
- Valgeselg-pääsuke Cheramoeca
Viited
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
