Ehmestiivalised

Ehmestiivalised (Trichoptera) on putukate selts, kelle valmikud sarnanevad koiliblikatega. Maailmas on teada umbes 7000 liiki ehmestiivalisi, Eestist umbes 170.

Ehmestiivalised
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda
Klass	Putukad Insecta
Ülemselts	Amphiesmenoptera
Selts	Ehmestiivalised Trichoptera

Fülogeneetiliselt on nad lähedalt seotud liblikatega, kelle tiibi katavad soomused. Need kaks seltsi koos moodustavad ülemseltsi Amphiesmenoptera.

Ehmestiivaliste neli tiiba on kaetud väikeste karvadega. Enamasti on tagatiibadel karvu vähem ja need on eesmistest läbipaistvamad. Ehmestiivaliste tiivasoonestuses on suhteliselt vähe ristsooni. Neil on omapärane tiibade asend puhkeseisundis – tiivad on keha kohal katusjalt.

Areng

Rakvere linnatiigist kogutud puruvana ehk ehmestiivalise vastne iseehitatud kaitsekestaga

Ehmestiivalised arenevad täismoondega. Nende vastsed on vee-elulised, kes sageli ehitavad endale kaasaskantavaid kodasid (näiteks puruvanalased). Mõnede sugukondade vastsed ehitavad ka saagi püüdmiseks püüniseid. Kodade ehitajad (puruvanad) nukkuvad oma kojas. Pärast nukustaadiumit närivad vastsed oma koja katki ja tõusevad veepinnale, kus mõne aja möödudes tõusevad lendu.

Süstemaatika

Alamseltsid ja sugukonnad

• Sõõrkobijalised (Annulipalpia)
  • lõpusehmelised (Rhyacophilidae)
  • kuppelehmeslased (Glossosomatidae)
  • pisiehmeslased (Hydroptilidae)
  • keelehmeslased (Philopotamidae)
  • tunnelehmeslased (Psychomyiidae)
  • järvehmeslased (Ecnomidae)
  • võrgendehmeslased (Polycentropidae)
  • jõgiehmeslased (Hydropsychidae)
• Lihtkobijalised (Integripalpia)
  • puruvanalased (Phryganeidae)
  • järvevanalased (Limnephilidae)
  • kivivanalased (Goeridae)
  • täpikvanalased (Lepidostomatidae)
  • käppvanalased (Brachycentridae)
  • ojavanalased (Sericostomidae)
  • toruvanalased (Leptoceridae)
  • vooluvanalased (Odontoceridae)
  • liivavanalased (Molannidae)
  • allikvanalased (Beraeidae)
• Spicipalpia