Marine Le Pen

Marine Le Pen (täisnimi Marion Anne Perrine Le Pen; sündinud 5. augustil 1968 Neuilly-sur-Seine'is) on Prantsusmaa poliitik, paremäärmusliku Rahvusrinde juht^[1] (2011–2022) ja Euroopa Parlamendi liige.

Marine Le Pen

Marine Le Pen, 2014
Sünniaeg	5. august 1968 (56-aastane)
Sünnikoht	Neuilly-sur-Seine, Prantsusmaa
Erakond	Rahvusrinne
Amet	poliitik, Euroopa Parlamendi liige
Õppeasutus	Panthéon-Assas Ülikool

Marine Le Pen valiti 16. jaanuaril 2011 Rahvusrinde juhiks tema isa Jean-Marie Le Peni asemele, kes oli selle esimees Rahvusrinde asutamisest saadik.

Marine Le Pen sündis Jean-Marie Le Peni ja tema naise Pierrette Lalanne'i noorima, kolmanda tütrena. Marine oli nelja-aastane, kui ta isa asutas Rahvusrinde. Kolme õde narriti sellepärast koolis ja tema isa nimetati fašistiks.

1976. aastal elas nende pere üle pommirünnaku. Nende kodumaja trepikojas koduukse taga lõhkes pomm. Plahvatus rebis maja välisseina augu, aga inimesed jäid terveks.

Marine Le Pen õppis Pariisi Ülikoolis õigusteadust ja sai 1992. aastal magistrikraadi kriminaalõiguse alal. Aastatel 1992–1998 töötas ta advokaadina. Sealjuures pidi ta sageli kaitsma illegaalseid immigrante, kel polnud raha endale advokaati palgata. Sel juhul määrab riik neile esindaja ja Marine Le Pen oli sageli riiklik kaitsja.

1986. aastal (18-aastaselt) astus Marine Le Pen Rahvusrindesse. 1998–2003 juhtis ta erakonna õiguskomisjoni. 2000 valiti ta erakonna täitevkomiteesse, 2003 sai erakonna aseesimeheks. Ta juhtis oma isa presidendikampaaniat 2007. aasta presidendivalimistel.

16. mail 2011 valis Rahvusrinde täitevkomitee ta ühel häälel erakonna presidendikandidaadiks 2012. aasta presidendivalimistel. Need toimusid 22. aprillil ja Marine Le Pen tuli 17,90%-ga kolmandale kohale Sotsialistliku Partei kandidaadi François Hollande'i ja võimul olnud presidendi Nicolas Sarkozy järel. Hollande valiti teises voorus Prantsusmaa presidendiks.

Marine Le Pen kuulus 1998–2004 ja 2010–2012 Prantsusmaa põhjapoolseima 1. järgu haldusüksuse Nord-Pas-de-Calais' ning 2004–2010 Île-de-France'i volikokku. 2012 kaotas ta koha Nord-Pas-de-Calais' volikogus umbes sajahäälelise vahega.

Alates 2004 on ta Euroopa Parlamendi liige, kusjuures 2004 valiti ta sinna Île-de-France'ist ja 2009 Loode-Prantsusmaalt.

Erinevalt oma isast pooldab Marine Le Pen aborte, samasooliste abielu ja eutanaasiat; isa soovis immigratsiooni Prantsusmaale täielikult keelustada, seevastu Marine seab eesmärgiks üksnes seda suuresti vähendada. Kõike seda arvestades hinnatakse teda isast demokraatlikumaks.

Le Pen on vastu Euroopa Liidule ning on veendunud, et Prantsusmaa peaks järgima Suurbritannia eeskuju ning lahkuma Euroopa Liidust. Pärast 2015. aastal puhkenud pagulaskriisi kutsus ta Prantsusmaad üles väljuma Schengeni viisaruumist ning sulgema piirid pagulaste eemalehoidmiseks.

Marine Le Pen on kahel korral kandideerinud Prantsusmaa presidendiks. 2012. aastal jäi ta kolmandaks pärast Francois Hollande'i ja Nicolas Sarkozyd, kui kogus 17,90% häältest. 2017. aastal jäi ta presidendivalimistel teiseks, kui kogus 21,30% häältest ning kaotas Emmanuel Macronile.

Le Peni ja ta partei rahastuses, vaadetes, väärtustes ja retoorikas tuvastati 2023. aasta parlamendi raporti kohaselt seosed Venemaa ja Kremliga.^[2]

Isiklikku

Marine Le Pen on kaks korda abielus olnud. Mõlemad abielud lõppesid lahutusega. Tal on kolm tütart nagu tema vanemailgi. Tema õetütar Marion Maréchal-Le Pen (sündinud 10. detsembril 1989) oli 2012. aasta juunis valitud Prantsuse parlamendi koosseisus noorim liige.

Teos

• À contre flots, Jacques Grancher, 2006 ISBN 2733909576

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Marine Le Pen

• Marine Le Pen Euroopa Parlamendi saidil
• Marine Le Pen : ametlik elulugu
• Marine Le Pen

Viited

1. "Prantsuse parlamendi raport avas Le Peni erisuhte Moskvaga". ERR. 3. juuni 2023. Vaadatud 4. juunil 2023.
2. "Prantsuse parlamendi raport avas Le Peni erisuhte Moskvaga". ERR. 3. juuni 2023. Vaadatud 4. juunil 2023.