Hannah Arendt

Hannah Arendt (14. oktoober 1906 Linden, Hannoveri lähedal – 4. detsember 1975 New York) oli juudi päritolu Saksa politoloogj ja filosoof. Teda peetakse üheks 20. sajandi kõige mõjukamaks poliitikateoreetikuks.^[1]

Hannah Arendt
Sünniaeg	14. oktoober 1906
Surmaaeg	4. detsember 1975 (69-aastaselt) Upper West Side
Haridus	filosoofiadoktor, doktorikraad
Alma mater	Heidelbergi ülikool
Amet	filosoof, ajaloolane, kirjanik, politoloog, sotsioloog, autor, vastupanuvõitleja
Töökoht	Chicago Ülikool The New Yorker
Teosed	The Human Condition
Autogramm

Hannah Arendt grafitil Hannoveris.

Hannah Arendt sündis mitteusklike juutide peres.

Arendt esindas poliitilisel areenil paljuse (pluraalsuse) kontseptsiooni. Sellest lähtuvalt on poliitikas inimeste vahel võimalik vabadus ja võrdsus. Oluline on ka teiste vaatenurk. Poliitilised kokkulepped, lepingud ja põhiseadused peaksid kaasama teotahtelisi ja sobivaid inimesi. Selle vaate tõttu oli Arendt kriitiline ainult esindusdemokraatiate suhtes ning eelistas nõukogusüsteeme ja otsedemokraatia vorme. Arendt ise end filosoofiks ei pidanud.

Tunnustus

• 1964 – valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia tegevliikmeks

Publikatsioone

• Der Liebesbegriff bei Augustin. Versuch einer philosophischen Interpretation, Berlin: Julius Springer Verlag 1929.
• The Origins of Totalitarianism, New York: Harcourt Brace Jovanovich 1951.
• Understanding and Politics. – Partisan Review, 1953, kd 20, nr 4, lk 377–392.
• Rahel Varnhagen: The Life of a Jewess, London 1958.
• The Human Condition, Chicago: University of Chicago Press 1958.
• Between Past and Future, New York: Viking Press 1961.
• Eichmann in Jerusalem: A Report on the Banality of Evil, New York: Viking Press 1963.
• On Revolution, New York: Viking Press 1963.
• Personal Responsibility under Dictatorship. – The Listener, 1964, lk 185–205.
• Men in Dark Times, New York: Harcourt Brace Jovanovich 1968.
• On Violence, New York: Harcourt Brace Jovanovich 1970.
• Thinking and Moral Considerations: A Lecture. – Social Research, 1971, 38(3), lk 417–446.
• Crises of the Republic, New York: Harcourt Brace Jovanovich 1972.
• The Life of the Mind, New York: Harcourt Brace Jovanovich 1978.

Teosed eesti keeles

Raamat

• "Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mõtte vallas". Tõlkinud Liisi Keedus ja Ene-Reet Soovik; saatesõna: Liisi Keedus. Sari Avatud Eesti Raamat, Ilmamaa, Tartu 2012, 392 lk; ISBN 9789985771969
• "Esseid vabadusest 20. sajandi poliitikafilosoofidelt / koostanud ja saatesõna Tanel Vallimäe; inglise keelest tõlkinud Erkki Sivonen, Ene-Reet Soovik ja Tanel Vallimäe; temaatiline sisujuht Mats Volberg; sarja kujundus: Jüri Kaarma, raamatu kujundus: Eve Kask. Tartu, Vabamõtleja 2022.
• "Eichmann Jeruusalemmas: reportaaž kurjuse banaalsusest". Tõlkinud Eda Ahi; eessõna autor David Vseviov. Tallinnː Posimees Kirjastus, 2023.

Artiklid

• "Mis on vabadus?". Tõlkinud Ene-Reet Soovik – Akadeemia 1991 , nr 3, lk 475–490 ja nr 4, lk 699–716
• "Filosoofia ja poliitika". Tõlkinud Ene-Reet Soovik – kogumikus "Kaasaegne poliitiline filosoofia: valik esseid", EYS Veljesto, Tartu 2002, lk 140–162

Tunnustus

• 1975 Sonningi auhind

Kirjandus

• Jüri Ruus, "Kas Hannah Arendt oli filosoof või poliitikateadlane?" – Akadeemia 1991, nr 9, lk 1826–1841
• Iivi Masso, "Võimatu revolutsioon = Impossible revolution" (Hannah Arendt ning poliitiline, sotsiaalne, feministlik ja kultuurirevolutsioon) – Kunst.ee, 2001, nr 3, lk 37–43
• Iivi Masso, "Hannah Arendt totalitarismi põhjustest ja olemusest" – Vikerkaar 2001, nr 8/9, lk 188–194
• Fanny de Sivers, "Armastus ja filosoofia ning (muuseas) supikausi-probleem: armastuse lugu" (Martin Heidegger ja Hannah Arendt) – Elukiri 2001, nr 9, lk 40–42

Välislingid

• Margaret Tali, "Hannah Arendt ja totalitarismi käsitlused kaasajal" – Sirp 9. märts 2007, lk 4
• Aro Velmet, "Kas eestikeelne Arendt on ikka Arendti nägu?" – Sirp 8. juuni 2012, lk 5; online: 7. 6. 2012

1. https://plato.stanford.edu/entries/arendt/