![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2b/%25C4%2592rg%25C4%25BCu_klintis_pie_Gaujas_C%25C4%2593su_apk%25C4%2581rtn%25C4%2593_2000-08-19.jpg/640px-%25C4%2592rg%25C4%25BCu_klintis_pie_Gaujas_C%25C4%2593su_apk%25C4%2581rtn%25C4%2593_2000-08-19.jpg&w=640&q=50)
Gauja lade
From Wikipedia, the free encyclopedia
Gauja lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.[1] Gauja lademe all lamab Burtnieki lade ja temal lasub Amata lade.
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2b/%C4%92rg%C4%BCu_klintis_pie_Gaujas_C%C4%93su_apk%C4%81rtn%C4%93_2000-08-19.jpg/640px-%C4%92rg%C4%BCu_klintis_pie_Gaujas_C%C4%93su_apk%C4%81rtn%C4%93_2000-08-19.jpg)
Ladet hakkas esimesena eristama P. Liepiņš aastal 1951.[2] Üleilmses standardis vastab sellele Givet' lade, litostratigraafiliselt vastab sellele umbkaudu Gauja kihistu, milles eristatakse veel Sietini ja Lode kihistikke. Lademe vanus on 377...373,5 miljonit aastat.
Lademe paksus Eestis on 78–80 m[1]. Läti aladel on lademe paksus 59-119 meetrit.
Lademe avamusala kulgeb Eestis vööndina Valga ja Karisilla joonel. Vööndi laius on 14–30 km.[1] Lätis on Gauja lade kõige suurema pindalaga avamusalaga lademeks.
Lade paljandub näiteks Hinni kanjonis ja Piusa karjääris.[1] Arvukamalt on selle lademe paljandeid Lätis, kus see paljandub Gauja rahvuspargis, aga ka Kuramaal Venta kallastel ja Abava ürgoru nõlvadel allpool Rendat, samuti ka Latgales Adamova ja Krāslava ümbruskonnas.[3]
Lademe kivimkoosseisus on palju liivakivi.[4] Lademe ülemises osas on ka aleuroliiti ja savi (see on kõige suurema kaoliniidi sisaldusega kivimikiht Eestis).[5] Liivakivi koostises esinevad peale kvartsi veel ka ohtramalt ilmeniit, magnetiit, granaadid, apatiit, turmaliin ja tsirkoon.