![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/26/Ilmenite-155036.jpg/640px-Ilmenite-155036.jpg&w=640&q=50)
Ilmeniit
From Wikipedia, the free encyclopedia
Ilmeniit on rauda ja titaani sisaldav mineraal. Titaani avastas Inglismaal Cornwallis William Gregor 1791. aastal just sealset ilmeniiti uurides.
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/26/Ilmenite-155036.jpg/640px-Ilmenite-155036.jpg)
Ilmeniidi idealiseeritud keemiline valem on FeTiO3 Mineraal on nõrgalt magnetiliste omadustega, kas musta või terashalli värvi. Ilmeniit on üks olulisemaid titaanimaake.[1] Mineraal sisaldab sageli ka magneesiumit ja mangaani ning võib esineda koos geikieliidi ja pürofaniidiga (eriti kimberliidi koostises). Ilmeniit võib esineda ka koos hematiidiga; kõrgematel temperatuuridel moodustunud purskekivimites võivad need seguneda. Ilmeniidist võib moondel tekkida leukokseen; leukokseeni esinemine on üks tunnus, mille järgi ilmeniiti leida võib. Sarnase välimusega magnetiidist aitab ilmeniiti eristada tema tugevam pleokroism (ilmneb pruunikasroosa alatoon).
Ilmeniidile on omane trigonaalne süngoonia. Struktuurilt sarnaneb see korundiga. Ilmeniidi kõvadus Mohsi skaalal on 5-6.
Ilmeniit esineb paljudes tardkivimites ja moondekivimites. Seda esineb sageli suuremates sillides. Magneesiumi sisaldav ilmeniit on sageli kimberliidi tekke indikaatoriks ja sel juhul esineb see koos vilkude, amfibooli, rutiili ja diopsiidiga. Mangaani sisaldav ilmeniit esineb sageli graniitsetes kivimites; seal võib see sisaldada ka nioobiumit.
Ilmeniit on saanud nime Ilmeni mägede järgi Miassi lähistel, kus seda esimest korda kirjeldati.