![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/ca/Mazsalaca%252C_Ne%25C4%25BC%25C4%25B7u_klintis_1999-10-09.jpg/640px-Mazsalaca%252C_Ne%25C4%25BC%25C4%25B7u_klintis_1999-10-09.jpg&w=640&q=50)
Burtnieki lade
From Wikipedia, the free encyclopedia
Burtnieki lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.[1] Lademes eristuvad Salaca alamlade ja Abava alamlade. Burtnieki lademe all lamab Aruküla lade ja temal lasub Gauja lade.
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/ca/Mazsalaca%2C_Ne%C4%BC%C4%B7u_klintis_1999-10-09.jpg/640px-Mazsalaca%2C_Ne%C4%BC%C4%B7u_klintis_1999-10-09.jpg)
Lademe absoluutne vanus on 380,5–377 miljonit aastat. Seda hakkas esimesena eristama Walther Gross aastal 1940.[2] Lademe stratotüübiks on liivakivipaljand Salatsi jõe kaldal Burtnieki järvest 12 kilomeetrit loodes.[3]
Rahvusvahelise kronostratigraafia järgi kuulub Burtnieki lade paleosoikumi aegkonna keskdevoni ajastiku Givet' lademesse.[4]
Burtnieki lademesse kuulub Burtnieki kihistu, mis jaguneb kolmeks kihistikuks:[5]
- Härma kihistik
- Koorküla kihistik
- Abava kihistik
Lademe paksus Eestis on 60–95 m,[1]Läti aladel on see 40-60 m paks.
Lademe avamusala kulgeb Eestis vööndina Iklast Mehikoorma–Karisilla jooneni. Vööndi laius on 25–30 km.[1] Lätis avaneb lade Kuramaal Roja jõe ümbruskonnas, valdavalt aga Vidzeme põhjaosas, lasudes Eesti piirist Salacani, samuti ka Koiva ülemjooksul kuni Valmiera linnani.[6]
Lade paljandub näiteks Ahja ja Võhandu jõe kallastel.[1]
Lademe kivimkoosseisus on palju liivakivi,[7] lademe ülemises osas esineb Lätis ka savikat aleuroliiti.