Võhandu jõgi
jõgi Lõuna-Eestis / From Wikipedia, the free encyclopedia
"Võhandu" suunab siia. Perekonnanime kohta vaata artiklit Võhandu (perekonnanimi).
Võhandu jõgi on pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi. Ta algab Saverna külas ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 165 km ja jõgikonna pindala 1402 km². Vagula järvest ülesvoolu kannab ka nime Pühajõgi ja alamjooksul Voo jõgi.
Quick Facts Lähe, Suubub ...
Võhandu jõgi | |
---|---|
Võhandu Viira müüri juures | |
Lähe | Saverna külas |
Suubub | Lämmijärve |
Valgla maad | Eesti |
Valgla pindala | 1402 km² |
Pikkus | 165 km[1] |
Langus | 102 m |
Lang | 0,63 m/km |
Vooluhulk | 10,2 m3/s |
Parempoolsed lisajõed | Kokõ oja, Pühäjõgi, Rõuge jõgi, Iskna jõgi, Pahtpää jõgi, Mädajõgi |
Vasakpoolsed lisajõed | Parisuu oja, Karioja, Virosi oja, Toolamaa oja |
Close
Aastal 1963 moodustati Võhandu jõe ürgoru kaitseala, kus asuvad mh jõe liivakivipaljandid (kohalikus keeles kutsutud ka taevaskodadeks), millest kõrgeim on Viira veskimüür. 2005. aastal moodustati ka Võhandu jõe hoiuala.