![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/59/Riezupes_ola1.2008-06-12.jpg/640px-Riezupes_ola1.2008-06-12.jpg&w=640&q=50)
Amata lade
From Wikipedia, the free encyclopedia
Amata lade on Kesk-Devoni ladestiku regionaalne lade.[1] Amata lademe all lamab Gauja lade ja temal lasub Pļaviņase lade.
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/59/Riezupes_ola1.2008-06-12.jpg/640px-Riezupes_ola1.2008-06-12.jpg)
Ladet hakkas esimesena eristama P. Liepiņš aastal 1951.[2] Üleilmses standardis vastab sellele Givet' lade, litostratigraafiliselt vastab sellele umbkaudu Amata kihistu. Lademe vanus on 370...373,5 miljonit aastat.
Lademe paksus Eestis on 12–21 m,[1] Läti aladel aga 20–30 meetrit.
Lademe avamusala kulgeb vööndina Mõnistest Petserini. Vööndi laius on 5–10 km.[1]
Lade paljandub näiteks Piusa jõel.[1] Piusa jõe ürgoru üks paljand Vana-Vastseliinas on võetud Amata lademe tüüpläbilõikeks, seal on lademe paksus Eesti aladele erandlikult 30 meetrit.[3]. Lätis paljandub see Gauja vasakpoolsete lisajõgede Amata ja Rauna ürgorgudes, samuti ka Kuramaal Kuldīga ümbruskonnas ning Abava ürgorus Sabile ja Renda vahel.[4] Amata ürgoru Ainava kallas on lademe stratotüübiks.[5]
Lademe kivimkoosseisus on palju kilta, ent paljandites domineerib liivakivi.[6] Lademe alumised kivimid on Devoni kivimitele ebatüüpilise kaldega, laskudes põhja pool sügavamale.[7]