Eišiškės
From Wikipedia, the free encyclopedia
Eišiškės (ⓘ, poola Ejszyszki) on linn Leedus Vilniuse maakonnas Šalčininkai rajoonis, Eišiškėse valla halduskeskus. Asub merepinnast 159 meetri kõrgusel Valgevene piiri lähedal Verseka jõe kaldal.
| Eišiškės | |||
|---|---|---|---|
| |||
.jpg) | |||
 Eišiškėsi vapp
| |||
| Pindala: 7 km² | |||
Elanikke: 2822 (1.01.2023)[1] 
| |||
| Koordinaadid: 54° 10′ N, 25° 0′ E | |||
  | |||
Linnast kaks kilomeetrit idas asub Eišiškėse hüdroelektrijaam. Haridust annavad kaks gümnaasiumi, linnas on postkontor ja raamatukogu.
Ajalugu
Eišiškės on vana jatvingite asulakoht.
Väidetavalt oli sealse juudi kalmistu hauakividest vanim aastast 1097. Sel juhul on tegu ühe vanima juudi asulaga Ida-Euroopas. Millalgi XIV sajandi keskel rajati sinna kivist linnus, mida ajalooallikates on esmamainitud 1384. aastal.[2] Vytautase ja Jogaila vahelistes sõdades sai sealne linnus kannatada.
Teoses "Die Litauischen Wegeberichte" (1384–1402) nimetatakse Eišiškėst linnaks. Esimene kirik rajati sinna 1398. aastal. XIV sajandi teisel poolel rajati sinna Leedu suurvürstidele kuuluv Eišiškėse mõis. Aastal 1433 põletasid Švitrigaila väed sealse alevi ja kiriku maha.[3] Millalgi XV sajandi keskpaigas või teisel poolel sai Eišiškėsest ka ametlikult linn, aastal 1522 esines ta nende linnade loetelus, millel puudusid linnaõigused. Aastal 1500 ehitati sinna teine kirik, mis oli varasema kihelkonnakiriku abikirikuks. Aastal 1524 asutati sinna kihelkonnakool. Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas Eišiškės kuuluma Ašmena maakonda.
XVII sajandil andis Jan III Sobieski linnale Magdeburgi õigused, et taastada sealne majandus.[4] See sajand tõi nimelt kaasa linna languse, kuna see sai sõdades rängalt kannatada.[5] Hävisid ka mõlemad kirikud, nii et sealne kihelkond taastati alles aastal 1700. Aastal 1706 põletasid Rootsi väed linna ja sealse kiriku taas maha. Aastal 1781 rajati Eišiškėsesse sünagoog. Hiljem laastasid Eišiškėst Targowica konföderatsiooni väed, Novembriülestõus ja aastal 1812 ka Prantsuse väed. XVIII sajandi keskpaigas kujunesid juudid asulas enamusrahvaks.
Tsaariajal oli asula venekeelne nimekuju Эйшишки.[6] Aastal 1830 rajati sealsele linnamäele Peterburi ja Varssavi vahelise optilise telegraafiliini torn.[7] Aastail 1830–1831 laastas alevit koolera. Sealne katoliku kirik valmis aastail 1847–1852, töid juhatas Teoidor Narbutt. Aastal 1865 põles asula suuremalt jaolt maha. Aastal 1868 oli alevis 15 kõrtsi, seal toimusid Leedu kaguosa suurimad laadad. Aastail 1879 ja 1893 rajati alevisse tuletikuvabrikud. Aastal 1895 põles suurem osa alevist taas maha. See ei jäänud viimaseks tulekahjuks ja nii anti korraldus, et peatänavale ja turuplatsi ümber võib ehitada vaid punastest tellistest maju.
Aastal 1920 jäi Eišiškės Poola haldusalasse, kus hakkas kuuluma Nowogródeki vojevoodkonda. Pikka aega koolita olnud asulas avati aastal 1921 seitsmeklassiline kool, ent koolimaja ehitust alustati alles aastal 1938. Pooleliolev hoone kujunes sõja ajal Saksa vägede staabihooneks ja sai pommitamisel rängalt kannatada.[8]
Septembris 1941 juudi elanikud mõrvati. Kokku hukati seal 3500 inimest, neist 3446 olid juudid.[9] Saksa okupatsiooni ajal tegutsesid alevi ümbruskonnas Armia Krajowa väeüksused, sõja järel aga leedu metsavennad. 19. ja 20. oktoobri vahelisel ööl tapsid Poola väed Yaffa Eliachi pere, kuid see võis olla ka eksitus, kuna sealses majas peatus ka SMERŠi kapten.[10]
1950 sai linnaõigused. Nõukogude perioodil oli Eišiškės kohaliku kolhoosi keskasula. 1972. aastani oli see Eišiškėse rajooni halduskeskus, seejärel nimetati rajoon ümber ja selle halduskeskus viidi üle Šalčininkaisse.
Elanikkond
|
|
1820. aastal oli 80% asula elanikest juudid.
1921. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eišiškėse elanikest juute 28,84%, poolakaid 70,86% ja tatarlasi 0,29%.[11]
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli linna elanikest leedulasi 8,37%, venelasi 3,19%, poolakaid 83,26%, mustlasi 2,02%, valgevenelasi 1,64% ja ukrainlasi 0,5%.[12]
Sõpruslinnad
|
Tuntud elanikke
- Yaffa Eliach – Ameerika ajaloolane
- Aleksander Kaszkiewicz – Leedu ja Valgevene vaimulik
- Eugeniusz Skrobocki – Valgevene ajakirjanik
- Stanislav Akanovič – Leedu pedagoog
- Teodor Narbutt – Poola ajaloolane, elas linnas aastail 1846-1852
- Leonard Talmont – Leedu agronoom ja poliitik
- Leon Żebrowski – Poola vaimulik ja poliitik
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
