Šalčininkai
From Wikipedia, the free encyclopedia
Šalčininkai (ⓘ,poola Soleczniki) on linn Leedus Vilniuse maakonnas, Šalčininkai rajooni halduskeskus. Asub Vilniusest 42 km lõunas Valgevene piiri ääres.
| Šalčininkai | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| |||||||
 Püha Apostli Peetruse kirik | |||||||
 Šalčininkai vapp
| |||||||
| Pindala: 2,98 km² | |||||||
Elanikke: 6841 (1.01.2023)[1] 
| |||||||
| Koordinaadid: 54° 19′ N, 25° 23′ E | |||||||
  | |||||||
Šalčininkai asub merepinnast 181 meetri kõrgusel Šalčia jõe kaldal, mille järgi linn on ka nime saanud. Jõele on rajatud kaks paisjärve. Lõunas asub Šalčininkai-Bieniakoni piiripunkt.
Haridust annavad kolm gümnaasiumit ja kunstikool. Linnas on raamatukogu, postkontor ja rajooni keskhaigla.
Šalčininkai on poola kultuuri keskus. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Šalčininkai elanikest poolakaid 71,37%, leedulasi 13,79%, venelasi 7,12%, valgevenelasi 4,17%, ukrainlasi 1,04% ja teistest rahvustest inimesi 2,5%.
Ajalugu
Šalčininkaid on esmamainitud 1311. aastal Peter von Dusburgi kroonikas, mil sinna tungisid ristisõdijad. Sealset kanti rüüstati veel aastail 1378, 1382 ja 1394. XIV sajandil rajati Šalčininkai mõis.[2] Aastal 1410 ehitati sinna esimene kirik. XV sajandil sai asula alevi staatuse.
Aastail 1523–1622 kuulus asula Hlebowiczitele, kes rajasid alevisse veski, klaasikoja ja pruulikoja. Toona rajati sinna ka protestantide kabel ja juudi palvemaja. Aastal 1655 rüüstasid alevit Moskva väed.
Alevi elanikud osalesid novembriülestõusus. Šalčininkai hakkas kasvama pärisorjuse kaotamisel aastal 1861, ent intensiivsema kasvu tõi siiski kaasa raudtee rajamine aastal 1882.
Aastal 1920 jäi Šalčininkai Poola haldusalasse. Aastal 1939 läks see Valgevene NSV koosseisu, aastal 1940 anti see aga üle Leedule. Aastal 1943 hukati sealse kihelkonna eestseisja Antoni Udalski, kuna ta oli aidanud juute.
Linn aastast 1956. Aastal 1972 sai linnast rajooni halduskeskus (seni oli halduskeskuseks Eišiškės), toona nimetati sealne rajoon ümber Šalčininkai rajoon.
Nõukogude perioodil oli linnas ALMAVÜ tehas, kus toodeti klaasplastist kaatrikorpuseid.
Elanikkond
|
|
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli linna elanikest leedulasi 13,79%, venelasi 7,12%, poolakaid 71,37%, valgevenelasi 4,17% ja ukrainlasi 1,04%.[3]
Sõpruslinnad
Tuntud elanikke
- Aaron Soltz – Nõukogude poliitik
- Henoch Leibowitz – juudi rabi
- Aleksander Kaszkiewicz – Leedu ja Valgevene vaimulik
- Edward Kozakiewicz – poola kergejõustiklane
- Władysław Kozakiewicz – poola kõrgushüppaja
- Robert Mickevič – leedu ajakirjanik
- Mikołaj Dzierżkowicz – Rzeczpospolita vaimulik, Vilniuse piiskop
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
