- 1783 – haldusreform Venemaa keisririigis, moodustati Tallinna ja Riia asehalduskond.
- 1790 – toimus Tallinna merelahing, lahing Tallinna reidil Venemaa ja Rootsi laevastiku vahel.
- 1802 – regulatiivi „Iggaüks...“, vastuvõtmine millega Eestimaa kubermangus, talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel
- 1804 – Eestimaa rüütelkonna maapäeval võeti vastu "Eestimaa Tallorahwa Seädus", mis fikseeris peamiselt talupoegade koormisi ehk teoorjust, ja "Eestimaa Tallorahwa Kohto-Seadus ehk Walla-Kohto Kässo-ramat", mis kajastas talupoegade isiklikke õigusi ja vallakohtute tegevust.
- 1804 – Vene tsaari Aleksander I poolt kinnitati Liivimaa talurahvaseaduse kohaselt jäid talupojad endiselt isiklikult pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida ja neid ei tohtinud kinkida maast lahus. Talupojad said õiguse olla oma koduse vara omanikud. Loodi samuti valla- ja kihelkonnakohtud, kehtestati piirangud koormistele ning piirati mõisniku kodukariõigust.
- 1805 – talurahvarahutused Kose-Uuemõisa mõisas, Kose-Uuemõisa sõda
- 1809 – Eestimaa talurahvaseaduse täiendusega said talupojad õiguse talukoha põlisele (pärandatavale) kasutamisele ja vallasvara omamisele ning talupojad võisid seaduse järgi maad osta.
- 1812–1814 – Napoleoni sõjad, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale, maakaitseväe ja maamiilitsa moodustamine Eesti- ja Liivimaal
- 1816 – 23. mail (vkj)/4. juunil (ukj) kinnitas keiser Venemaa keiser Aleksander I, talurahvaseaduse, talurahva vabastamine kuulutati Tallinnas pidulikult välja 8. jaanuaril 1817. Eestimaa kubermangu talupojad vabastati isiklikust pärisorjusest, kuid ei vabanenud teoorjusest, samuti jäi kogu maa mõisnike valdusse.
- 1819. aasta 23. märtsil kinnitas keiser Aleksander I Liivimaa uue talurahvaseaduse, millega kaotati Liivimaa kubermangu talupegade pärisorjus, mis kuulutati välja Riias ja Kuressaares 6. jaanuaril 1820. Maa tunnistati mõisnike omandiks; talupojad võisid asuda talusid päriseks ostma, esialgu küll väga piiratud mahus; säilis teoorjus, kuid koormistena tuli kasutusele ka raharent, säilisid vallakohtud
- 1821 – ilmus Marahva Näddala-Leht
- 1831 – esimene aurulaevaühendus Tallinn–Lübeck
- 1838 – Õpetatud Eesti Seltsi asutamine
- 1840 – suur viljaikaldus Eestis
- 1841 – talurahvarahutused Otepää kihelkonnas Pühajärve mõisas (Pühajärve sõda)
- 1845 – suur näljahäda Eestis
- 1845–1848 – usuvahetusliikumine Lõuna-Eestis, luterluse vahetamine õigeusu usutunnistuse vastu
- 1849 – kinnitas tsaar uue Liivimaa talurahvaseaduse, osa maast, mis oli seni talupoegade käsutuses, tunnistati talumaaks, mille kasutamine toimus vabalepingu järgi. Maad võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitatavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa.
- 1853 – Abja mõisnik müüs esimesena päriseks kahe küla talud
- 1854–1855 – Krimmi sõda, Suurbritannia-Prantsuse laevastik blokeeris Tallinna
- 1856 – Eestimaa talurahvaseaduse järgi jäi mõisnikule maad umbes 1/6 mõisast (kuuendikumaa), talupoegade kasutuses olev maa tunnistati talumaaks, mille võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitatavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa.
- Ärkamisaeg
- Järelärkamisaeg