Baieri valitsejate loend

Järgnev on Baieri valitsejate loend läbi Baieri ajaloo. Baierit on valitsenud hertsogid ja kuningad, Baieri on jagunenud ja taasühinenud mitme dünastia valitsemise all. Aastast 1949 on Baieri demokraatlik liidumaa Saksamaa Liitvabariigis.

Baieri vapp

Dünastiline ülevaade

Agilolfingi dünastia, 548–788

██ Agilolfingi dünastia

Umbes aastal 548 panid frangi kuningad Baieri piiriala hertsogi haldusse – võib-olla frankide hulgast, võib-olla kohalike juhtivate perekondade seast valitud – kes pidi tegutsema kohaliku kubernerina Frangi kuninga heaks. Esimene teadaolev hertsog ja tõenäoliselt esimene oli Gariwald või Garibald I, võimsa Agilolfingi perekonna liige. See oli algus Agilolfingi hertsogite seeriale, mis kestis aastani 788.

Karolingide dünastia, 788–911

██ Karolingide dünastia

Frangi kuningad (hiljem keisrid) võtsid nüüd täieliku kontrolli, pannes Baieri mittepärilike kuberneride ja tsiviilametnike valitsemise alla. Nad ei olnud hertsogid, vaid hoopis Baieri kuningad. Keiser Ludwig Vaga jagas keisririigi kontrolli oma poegade vahel ja jaod muutusid jäävateks tema surmale aastal 840 järgnenud kümnenditel. Frangi valitsejad kontrollisid Baierit oma valduste osana.

Luitpoldingi dünastia, 911–947

██ Luitpoldingi dünastia

Luitpold, Luitpoldingi dünastia asutaja, ei olnud Baieri hertsog, vaid Ludwig III Lapse võimualuse Kärnteni markkrahv. Frangi võim vähenes piirkonnas ungarlaste rünnakute tõttu, võimaldades kohalikele valitsejatele suuremat iseseisvust. Luitpoldi poeg Arnulf Halb nõudis Baieri hertsogi tiitlit (mis tähendas täielikku sõltumatust) aastal 911. 918. aastal suri umbes 28-aastaselt Saksa kuningas ja Frangi hertsog Konrad I. Tema oma poeg ja tütar olid 5-aastased ega saanud riiki valitseda. 919. aastal krooniti Heinrich I Linnupüüdja Saksa kuningaks.

Baieri hertsog Arnulf Halb ei tunnustanud Heinrichit, ja kuulutas end 919. aastal vastukuningaks. Arnulf sai 921. aastal sõjas Heinrichilt lüüa ja pidi tolle ülemvõimuga leppima ja tunnistati Saksa kuninga Heinrich I Linnupüüdja poolt aastal 920 Baieri hertsogina. Arnulfi poeg Eberhard kukutati Saksa kuninga Otto I poolt aastal 938; tema järglaseks sai tema noorem vend Berthold. Aastal 948 tagandas kuningas Otto lõplikult Luitpoldingid ja pani Baieri hertsogiks oma noorema venna Heinrich I. Luitpoldingite viimane katse võim taastada, ühinedes kuningas Otto poja, Švaabimaa hertsogi Liudolfi mässuga, purustati aastal 954.

Saksa kuningad, 947–1070

██ Saksi dünastia

██ Saali dünastia

Aastast 947 kuni 11. sajandini andsid Saksamaa kuningad Baierit korduvalt erinevatesse kätesse (sealhulgas nende endi käed), takistades mistahes ühte perekonda ennast kehtestamast. Baierit valitses seeria lühiealisi, enamasti sõltumatuid dünastiaid.

Welfi ja Babenbergi dünastiad, 1070–1180

██ Welfi ja Babenbergi dünastiad

Aastal 1070 kukutas keiser Heinrich IV hertsog Otto, andes hertsogkonna Welf I-le, kes oli Itaalia-Baieri Este perekonna liige. Welf I läks seejärel kuningas Heinrichiga tülli ja jäeti hertsogkonnast 19 aastaks ilma, sel ajal haldas seda Saksa kroon otse. Welf I taastas hertsogkonna aastal 1096, ja tema järglased olid tema pojad Welf II ja Heinrich IX – viimase järglane oli tema poeg Heinrich X, kellest sai ka Saksimaa hertsog.

Wittelsbachi dünastia, 1180–1918

Baieri kuningriigi vapp

██ Wittelsbachi dünastia

Aastal 1180 läksid Heinrich III Lõvi ja keiser Friedrich I tülli ning Friedrich tagandas hertsogi ja andis tema territooriumi Wittelsbachi dünastiast Otto I-le. Baieri jäi perekonna erinevate harude valdusse kuni Esimese maailmasõjani.

Esimene jagunemine, 1253–1340

Aastal 1253 jagati Baieri seoses Otto II surmaga tema poegade vahel. Heinrich XIII sai Alam-Baieri (1253–1290) ja Ludwig II Ülem-Baieri (1253–1294) hertsogiks. Siit alates kuni 16. sajandi alguseni jagati territooriume sageli vendade vahel, mis tegi hertsogite loendamise raskeks.

Alam-Baieris järgnesid Heinrich XIII-le tema kolm poega Otto III, Ludwig III ja Stephan I, kes valitsesid ühiselt. Otto III järglane ühises hertsogkonnas oli tema poeg Heinrich XV. Stephani järglased olid tema pojad Otto IV ja Heinrich XIV. Heinrich XIV poeg oli Johann I.

Ülem-Baieris järgnesid Ludwig II-le tema pojad Rudolf I ja Ludwig IV. Viimane valiti aastal 1314 Saksamaa kuningaks. Pärast Johann I surma aastal 1340 ühendas Ludwig IV Baieri hertsogkonna.

Ülem-Baieri hertsogid olid ka Reini pfaltskrahvid. Aastal 1329 vabastas Ludwig IV Reini Pfalzi, sealhulgas Baieri Ülem-Pfalzi Rudolf I poegadele. Ülem-Pfalz taasühendati Baieriga aastal 1623, Alam-Pfalz aastal 1777.

Teine jagunemine, 1349–1503

Aastast 1349 aastani 1503 leidis aset Baieri teine jagunemine. Aastal 1349 jagasid Ludwig IV kuus poega Baieri taas Ülem- ja Alam-Baieriks. Aastal 1353 jagati Alam-Baieri Baieri-Landshutiks ja Baieri-Straubingiks. Ülem-Baieri jagati Baieri-Straubingi ja Baieri-Landshuti vahel aastal 1363. Pärast Stephan II surma aastal 1392 jagati Baieri-Landshut kolmeks hertsogkonnaks, Johann II sai Baieri-Müncheni, Friedrich sai väiksema Baieri-Landshuti ja Baieri-Ingolstadtis valitses Stephan III.

1349–1363

Alam-Baieri hertsogkond Aastal 1353 jagunes Alam-Baieri Baieri-Landshutiks ja Baieri-Straubingiks.				Ülem-Baieri hertsogkond Aastal 1363 annekteeriti Ülem-Baieri Baieri-Landshuti poolt.
Baieri-Landshuti hertsogkond		Baieri-Straubingi hertsogkond abikaasa Hainaut' krahvinna kaudu ka Hollandi, Zeelandi ja Hainaut krahv.
Baieri-Landshuti hertsogkond				Baieri-Straubingi hertsogkond

1363–1425/29

Baieri-Landshuti hertsogkond Aastal 1392 jagati Baieri-Landshut kolmeks hertsogkonnaks: Baieri-Müncheni, väiksem Baieri-Landshuti ja Baieri-Ingolstadti hertsogkond.			Baieri-Straubingi hertsogkond Aastal 1429 jagati Baieri-Straubing teiste Baieri hertsogkondade vahel.
Baieri-Müncheni hertsogkond	Baieri-Landshuti hertsogkond	Baieri-Ingolstadti hertsogkond
Baieri-Müncheni hertsogkond		Baieri-Landshuti hertsogkond	Baieri-Ingolstadti hertsogkond

1429–1503

Baieri-Müncheni hertsogkond Baieri-München jagati aastal 1467 väiksemaks Baieri-Müncheniks ja Baieri-Dachauks.		Baieri-Landshuti hertsogkond	Baieri-Ingolstadti hertsogkond Baieri-Ingolstadt annekteeriti Baieri-Landshuti poolt aastal 1447.
Baieri-Müncheni hertsogkond	Baieri-Dachaui hertsogkond Baieri-Dachau taasühendati Baieri-Müncheniga aastal 1501.	Baieri-Landshuti hertsogkond Baieri-Landshut annekteeriti Baieri-Müncheni poolt aastal 1503.
Baieri-Müncheni hertsogkond

Pärast Landshuti sõda (1503–1505) sai Baieri-Müncheni hertsog Albrecht IV Baieri valitsejaks. Aastal 1506 kuulutas Albrecht, et hertsogkonda päritakse esmasünniõiguse reeglite kohaselt.

Aastal 1619 nõustus Pfalzi kuurvürst Friedrich V võtma Böömimaa seisustelt vastu Böömimaa trooni. Aastal 1620 ta alistati keiser Ferdinand II vägede poolt Valgemäe lahingus, ning Hispaania ja Baieri väed okupeerisid varsti Pfalzi enda. Aastal 1623 pandi Friedrich riigivande alla. Friedrich V territooriumid ja tema tiitel Reini Pfalzi kuurvürst (saksa: Kurfürst) anti üle Wittelsbachide kaugele sugulasele Baieri hertsog Maximilian I-le. Kuigi tehniliselt Pfalzi kuurvürst, oli ta tuntud kui Baieri kuurvürst. Aastast 1648 valitses ta vaid Baieris ja Ülem-Pfalzis, kuid säilitas kõik oma kuurvürsti tiitlid ja vanemluse Pfalzi kuurvürstkonnas.

Baieri kuningad, 1806–1918

 Pikemalt artiklis Baieri kuningas

Aastal 1805 ülendati Napoleoni Prantsusmaa ja Saksa-Rooma riigi vahelise Pressburgi rahu kohaselt mitu hertsogkonda kuningriikideks. Baieri Wittelsbachidest valitsejad kandsid aastast 1806 aastani 1918 tiitlit Baieri kuningas. Baieri kuurvürst Maximilian IV Joseph võttis ametlikult tiitli Baieri kuningas Maximilian I 1. jaanuaril 1806. Hästi tuntud niinimetatud Märchenkönig (muinasjutukuningas) Ludwig II ehitas oma valitsemise ajal (1864–1886) Neuschwansteini lossi, Herrenchiemsee lossi või Linderhofi lossi. Aastal 1918 kaotas Ludwig III oma trooni Novembrirevolutsioonis.

Pärast monarhiat

 Pikemalt artiklis Baieri ministerpresident

Aastal 1918 – Esimese maailmasõja lõppedes Novembrirevolutsiooniga – muutus Baieri demokraatlikuks vabariigiks Weimari vabariigis (Saksamaa nimetus aastatel 1919–1933). Sealt alates on Baieri valitsejad ministerpresidendid.

Valitsejate tabel

██ Agilolfingi dünastia

██ Karolingide dünastia

██ Luitpoldingi dünastia

██ Saksi dünastia

██ Saali dünastia

██ Welfi ja Babenbergi dünastiad

██ Wittelsbachi dünastia

Baieri hertsogid

Nimi	Pilt	Tiitel	Algus	Lõpp	Dünastia	Osa	Märkus
Garibald I		Baieri hertsog	555 (u.)	591	Agilolfingid		Mõned allikad kutsuvad teda "baierlaste kuningas".
Tassilo I		Baieri hertsog	591 (u.)	610	Agilolfingid		Nimetus rex (kuningas) tema ülestõusmisel.
Garibald II		Baieri hertsog	610 (u.)	630	Agilolfingid
Theodo		Baieri hertsog	680 (u.)	716 (?)	Agilolfingid		Theodo ajaks, kes suri aastal 716 või 717, oli Baieri hertsogkond saavutanud täieliku sõltumatuse Frangi kuningatest. Theodo pojad jagasid hertsogkonna, kuid aastaks 719 koondus võim Grimoaldi kätte.
Theudebert		hertsog	702 (u.)	719	Agilolfingid	Salzburg	Theodo poeg.
Theudebald		hertsog	711 (u.)	719	Agilolfingid	Baieri osad	Theodo poeg.
Tassilo II		hertsog	716 (u.)	719	Agilolfingid	Passau	Theodo poeg.
Grimoald		hertsog	716 (u.)	725	Agilolfingid	Freising	Theodo poeg, hiljem valitses kogu Baierit.
Hugbert		hertsog	725	737	Agilolfingid		Theudeberti poeg. Aastal 725(?) taastas Karl Martell, tegelik valitseja, kuigi mitte Frangi riigi nimel, kuninga võimu Baieri üle, alistades ja tappes Grimoaldi ja annekteerides Baieri osi Hugberti valitsemise ajal.
Odilo			737	748	Agilolfingid		Gotfridi poeg.
Grifo			748	748	Agilolfingid		Anastaja
Tassilo III		Baieri hertsog	748	788	Agilolfingid		Aastal 757 tunnistas Tassilo III Frangi kuninga Pippin Lühikese ülemvõimu ja kummardus Karl Suure ees aastal 781, ja taas aastal 787, samas jätkates iseseisvat poliitikat. Aastal 788 mõistis Karl Suur Tassilo surma riigireetmise eest. Tassilo, armu saanuna, läks kloostrisse ja loobus ametlikult oma hertsogkonnast Frankfurdis aastal 794.
Karl Suur		keiser	788	794	Karolingid
Gerold von Anglachgau		Baieri prefekt	794	799	Udalriching		Karl Suure poolt nimetatud Baioariæ præfectus. Suri lahingus.
Karl Suur		keiser	794	814	Karolingid
Lothar I		keiser	814	817	Karolingid
Ludwig I Vaga		keiser	817	829	Karolingid		Aastal 817 andis Ludwig Baieri oma noorimale pojale, Ludwig Sakslasele.
Ludwig II Sakslane		Baieri kuningas	817	865	Karolingid		Ludwig valitses kui Baieri kuningas oma isa alluvuses kuni viimase surmani aastal 840. Aastal 843 liideti Baieri Ludwig Sakslase Ida-Frangi kuningriiki. Aastal 864 andis Ludwig Sakslane kontrolli Baieri üle oma pojale Karlmannile ja suri aastal 876. Ludwigi kaks nooremat poega, Ludwig ja Karl – kellest viimane sai korraks tagasi kontrolli kõigi Frangi valduste üle – valitsesid Baierit järgemööda pärast Karlmanni.
Karlmann		Baieri kuningas	864	880	Karolingid		Ludwig Sakslase vanem poeg.
Ludwig III Noorem		Baieri kuningas	880	882	Karolingid		Ludwig Sakslase poeg.
Karl Paks		Baieri kuningas	882	887	Karolingid		Ludwig Sakslase noorem poeg. Karlmanni vallaspoeg Arnulf Kärntenist mässas Karli vastu ja võttis Ida-Frangi riigis võimu veidi enne Karli surma.
Arnulf Kärntenist		Baieri kuningas	887	899	Karolingid		Karlmanni poeg.
Ludwig IV Laps		Baieri kuningas	899	911	Karolingid		Arnulfi Kärntenist poeg.
Engeldeo		Baieri markkrahv	890	895			Temalt võeti tiitel marchio Baioariorum ja ta asendati Luitpoldiga.
Luitpold		Baieri markkrahv	895	907	Luitpoldingid
Arnulf Halb		Baieri hertsog	907	937	Luitpoldingid		Luitpoldi poeg. Arnulf Halb nõudles hertsogitiitlit – mis tähendas täielikku sõltumatust – aastal 911 ja tunnistati sellisena Saksa kuninga Heinrich I Linnupüüdja poolt aastal 920.
Eberhard		Baieri hertsog	937	938	Luitpoldingid
Berthold		Baieri hertsog	938	947	Luitpoldingid		Luitpoldi noorem poeg. Saksa kuningas Otto I taastas keskvõimu, pagendades Arnulfi poja Eberhardi ja andes tiitli Luitpoldi nooremale pojale Bertholdile.
Heinrich I		Baieri hertsog	947	955	Saksi dünastia		Heinrich I Linnupüüdja poeg. Bertholdi surres andis keiser Otto I hertsogkonna oma vennale Heinrichile (I), kes oli ka Arnulf Halva väimees.
Heinrich II Riiakas		Baieri hertsog	955	976	Saksi dünastia		Heinrich II sõdis oma nõo, keiser Otto II vastu ja jäeti oma hertsogkonnast ilma aastal 976 oma nõo Otto, Švaabimaa hertsogi kasuks (kes nüüd omas kahte hertsogkonda).
Otto I		Baieri hertsog	976	982	Saksi dünastia
Heinrich III Noorem		Baieri hertsog	983	985	Luitpoldingid		Baieri anti Bertholdi pojale Heinrich III-le, kes taastas lühikeseks ajaks Luitpoldingi dünastia. Heinrich III vahetas Baieri Kärnteni vastu ja Heinrich II sai Baieri tagasi.
Heinrich II Riiakas		Baieri hertsog	985	995	Saksi dünastia		Taastatud
Heinrich IV		Baieri hertsog	995	1004	Saksi dünastia		Heinrich II Riiaka poeg. Heinrich IV valiti Saksa-Rooma keisriks Heinrich II, kes andis Baieri aastal 1004 oma õemehele Heinrich V-le, Luksemburgi krahvile.
Heinrich V		Baieri hertsog	1004	1009	Luksemburgi dünastia		Siegfried I poeg.
Heinrich IV		Baieri hertsog	1009	1017	Saksi dünastia		Heinrich IV taastas otsese kontrolli.
Heinrich V		Baieri hertsog	1017	1026	Luksemburgi dünastia		Siegfried I poeg. Saksamaa kuningas Konrad II andis Baieri oma pojale Heinrich VI-le pärast Heinrich V surma aastal 1026.
Heinrich VI Must		Baieri hertsog	1026	1042	Saali dünastia		Konrad II poeg. Hiljem valiti Heinrich Saksa-Rooma keisriks Heinrich III ja sai Saksamaa kuningaks aastal 1039.
Heinrich VII		Baieri hertsog	1042	1047	Luksemburgi dünastia		Friedrichi poeg. Aastal 1042 andis Heinrich III hertsogkonna Luksemburgi krahvile, Heinrich V vennapojale Heinrich VII-le.
Konrad I (Kuno)		Baieri hertsog	1049	1053	Ezzonid		Liudolfi poeg. Pärast Heinrich VII surma oli hertsogkond mitu aastat vaba. Heinrich III andis siis aastal 1049 hertsogkonna Zütpheni krahv Kunole. Kuno tõugati troonilt aastal 1053.
Heinrich VIII		Baieri hertsog	1053	1054	Saali dünastia		Heinrich III poeg. Oma valitsemise ajal Baieris oli Heinrich VIII alaealine (sündis 1050). Aastal 1056 sai ta Saksamaa kuningaks ja aastal 1084 Saksa-Rooma keisriks Heinrich IV.
Konrad II		Baieri hertsog	1054	1055	Saali dünastia		(alaealine, sündis 1052, suri 1055) Heinrich III poeg.
Heinrich VIII		Baieri hertsog	1055	1061	Saali dünastia		(alaealine: sündis 1050) Heinrich III poeg. Heinrich VIII sai Saksamaa kuningaks (1056) ja aastal 1084 keisriks Heinrich IV.
Otto II		Baieri hertsog	1061	1070	Northeim		Aastal 1061 usaldas keisrinna Agnes – 11. aastase kuninga Heinrich IV ema ja regent – hertsogkonna Otto von Northeimile.
Welf I		Baieri hertsog	1070	1077	Welfid		Welf I tülitses seejärel keiser Heinrich IV-ga ja jäeti oma hertsogkonnast 19 aastaks ilma, sel ajal haldas seda Saksa kroon otse.
Heinrich VIII		Baieri hertsog	1077	1096	Saali dünastia		(alaealine: sündis 1050) Heinrich III poeg. Heinrich VIII sai Saksamaa kuningaks (1056) ja aastal 1084 keisriks Heinrich IV.
Welf I		Baieri hertsog	1096	1101	Welfid		Welf I sai hertsogkonna tagasi aastal 1096.
Welf II		Baieri hertsog	1101	1120	Welfid		Welf I poeg.
Heinrich IX Must		Baieri hertsog	1120	1126	Welfid		Welf I poeg. Troonilt tõugatud.
Heinrich X Uhke		Baieri hertsog	1126	1138	Welfid		Heinrich IX poeg. Võimuvõitluses Saksamaa kuninga Konrad III-ga kaotas Heinrich X oma hertsogkonna kuningale, kes andis selle oma jüngrile, Austria markkrahv Leopoldile.
Leopold I		Baieri hertsog	1139	1141	Babenbergid		Kui Leopold suri, jätkas Konrad III hertsogkonda ja andis selle Leopoldi vennale Heinrich XI-le.
Heinrich XI Jasomirgott		Baieri hertsog	1143	1156	Babenbergid		Leopoldi vend.
Heinrich XII Lõvi		Baieri hertsog	1156	1180	Welfid		Kui Friedrich I Barbarossa sai Saksamaa kuningaks, taastas ta Baieri Welfidele Heinrich X poja, Saksimaa hertsogi Heinrich XII Lõvi isikus.
Otto III		Baieri hertsog	1180	1183	Wittelsbachi dünastia		Aastal 1180 andis Friedrich I Barbarossa Baieri Otto III-le Wittelsbachi dünastiast.
Ludwig I		Baieri hertsog	1183	1231	Wittelsbachi dünastia		Otto III poeg. Ludwig omandas Reini Pfalzi aastal 1214. Nii teenis Ludwig I ka Reini pfaltskrahvina. Ta mõrvati aastal 1231.
Otto IV		Baieri hertsog	1231	1253	Wittelsbachi dünastia		Otto II teenis ka Reini pfaltskrahvina. Pärast Otto II surma jagati Baieri tema poegade vahel. Heinrich sai Alam-Baieri ja Ludwig Ülem-Baieri hertsogiks. Siit alates kuni 16. sajandi alguseni jagati territooriume sageli vendade vahel.
Heinrich XIII		Baieri hertsog	1253	1290	Wittelsbachi dünastia	Alam-Baieri	Otto II poeg (kaasvalitseja).
Ludwig II		Baieri hertsog	1253	1294	Wittelsbachi dünastia	Ülem-Baieri	Otto IV poeg (kaasvalitseja).
Ludwig III		Baieri hertsog	1290	1296	Wittelsbachi dünastia	Alam-Baieri	Heinrich XIII poeg (kaasvalitseja).
Stephan I		Baieri hertsog	1290	1309	Wittelsbachi dünastia	Alam-Baieri	Heinrich XIII poeg (kaasvalitseja).
Otto V		Baieri hertsog	1290	1312	Wittelsbachi dünastia	Alam-Baieri	Heinrich XIII poeg (kaasvalitseja). Ungari kuningas 1306–08
Rudolf I		Baieri hertsog	1294	1317	Wittelsbachi dünastia	Ülem-Baieri	Ludwig II poeg (kaasvalitseja).
Ludwig IV		Baieri hertsog	1294	1347	Wittelsbachi dünastia	Ülem-Baieri Baieri (1340–1347)	Ludwig II poeg. Valitses koos oma venna Rudolf I-ga aastani 1317 – siis üksi. Ludwig IV valiti Saksamaa kuningaks aastal 1314. Pavia lepinguga vabastas Ludwig IV Reini Pfalzi, sealhulgas Baieri Ülem-Pfalzi, Rudolf I poegadele. Pärast Johann I Lapse surma aastal 1340 ühendas Ludwig IV Baieri hertsogkonna.
Otto VI		Baieri hertsog	1309	1334	Wittelsbachi dünastia	Alam-Baieri	Stephan I poeg (kaasvalitseja).
Heinrich XIV Vanem		Baieri hertsog	1309	1339	Wittelsbachi dünastia	Alam-Baieri	Stephan I poeg (kaasvalitseja).
Heinrich XV Natterbergist		Baieri hertsog	1312	1333	Wittelsbachi dünastia	Alam-Baieri	Otto III poeg (kaasvalitseja).
Johann I Laps		Baieri hertsog	1339	1340	Wittelsbachi dünastia	Alam-Baieri	Heinrich XIV Vanema poeg (kaasvalitseja). Pärast Johann I surma aastal 1340 ühendas Ludwig IV Baieri hertsogkonna (1340–1349).
Ludwig V Brandenburgist		Baieri hertsog	1347	1361	Wittelsbachi dünastia	Baieri ja teine jaotus	Ludwig IV poeg. Ühendatud Baieri (1340–1349): valitses koos Stephan II, Ludwig VI, Wilhelm I, Albrecht I, Otto V-ga. Ülem-Baieri (1349–1361): valitses koos Ludwig VI ja Otto V-ga.
Stephan II		Baieri hertsog	1347	1375	Wittelsbachi dünastia	Baieri ja teine jaotus	Ludwig IV poeg. Ühendatud Baieri (1340–1349): valitses koos Ludwig V Brandenburgist, Ludwig VI, |Wilhelm I, Albrecht I, Otto V-ga. Alam-Baieri (1349–1353): valitses koos Albrecht I ja Wilhelm I-ga. Baieri-Landshut (1353–1375)
Ludwig VI		Baieri hertsog	1347	1351	Wittelsbachi dünastia	Baieri ja teine jaotus	Ludwig IV poeg. Ühendatud Baieri (1340–1349): valitses koos Ludwig V Brandenburgist, Stephan II, Wilhelm I, Albrecht I, Otto V-ga. Ülem-Baieri (1349–1351): valitses koos Ludwig V Brandenburgist ja Otto V-ga.
Wilhelm I		Baieri hertsog	1347	1388	Wittelsbachi dünastia	Baieri ja teine jaotus	Ludwig IV poeg. Ühendatud Baieri (1340–1349): valitses koos Ludwig V Brandenburgist, Stephan II, Ludwig VI, Albrecht I, Otto V-ga. Alam-Baieri (1349–1353): valitses koos Albrecht I ja Stephan II-ga. Baieri-Straubing (1353–1388): valitses koos Albrecht I ja Albert II-ga.
Albrecht I		Baieri hertsog	1347	1404	Wittelsbachi dünastia	Baieri ja teine jaotus	Ludwig IV poeg. Ühendatud Baieri (1340–1349): valitses koos Ludwig V Brandenburgist, Stephan II, Ludwig VI, Wilhelm I, Otto V-ga. Alam-Baieri (1349–1353): valitses koos Stephan II ja Wilhelm I-ga. Baieri-Straubing (1353–1404): valitses koos Wilhelm I ja Albert II-ga (aastast 1397 üksi).
Otto VII		Baieri hertsog	1347	1351	Wittelsbachi dünastia	Baieri ja teine jaotus	Ludwig IV poeg. Ühendatud Baieri (1340–1349): valitses koos Ludwig V Brandenburgist, Stephan II, Ludwig VI, Wilhelm I, Albrecht I-ga. Ülem-Baieri (1349–1351): valitses koos Ludwig VI ja Ludwig V-ga Brandenburgist. Baieri-Landshut (1375–1379): valitses koos Johann II, Friedrichi ja Stephan III-ga.
Meinhard			1361	1363	Wittelsbachi dünastia	Ülem-Baieri	Ludwig V Brandenburgist poeg. Tirooli markkrahv. Pärast tema surma aastal 1363 jagati Ülem-Baieri Baieri-Straubingi ja Baieri-Landshuti vahel.
Johann II		Baieri hertsog	1375	1397	Wittelsbachi dünastia	Baieri-Landshut Baieri-München	Stephan II poeg. Baieri-Landshut (1375–1392): valitses koos Otto V, Friedrichi, Stephan III-ga. Baieri-München (1392–1397)
Friedrich		Baieri-Landshuti hertsog	1375	1393	Wittelsbachi dünastia	Baieri-Landshut	Stephan II poeg. Baieri-Landshut (1375–1392): valitses koos Otto V, Johann II, Stephan III-ga. 1392–1392 üksi.
Stephan III			1375	1413	Wittelsbachi dünastia	Baieri-Landshut Baieri-Ingolstadt	Stephan II poeg. Baieri-Landshut (1375–1392): valitses koos Otto V, Johann II, Friedrichiga. Baieri-Ingolstadt (1392–1413).
Albrecht II		Baieri-Straubingi hertsog	1389	1397	Wittelsbachi dünastia	Baieri-Straubing	Albrecht I poeg. Valitses koos Albrecht I-ga.
Heinrich XVI Rikas		Baieri-Landshuti hertsog	1392	1450	Wittelsbachi dünastia	Baieri-Landshut	Friedrich poeg, annekteeris Baieri-Ingolstadti aastal 1447.
Wilhelm III		Baieri-Müncheni hertsog	1397	1435	Wittelsbachi dünastia	Baieri-München	Johann II poeg. Valitses koos Ernstiga.
Ernst		Baieri-Müncheni hertsog	1397	1438	Wittelsbachi dünastia	Baieri-München	Johann II poeg. Valitses koos Wilhelm III-ga (üksi aastast 1435).
Wilhelm II		Baieri-Straubingi hertsog	1404	1417	Wittelsbachi dünastia	Baieri-Straubing	Albrecht I poeg.
Ludwig VII Habemega		Baieri-Ingolstadti hertsog	1413	1443	Wittelsbachi dünastia	Baieri-Ingolstadt	Stephan III poeg.
Jacqueline		Baieri-Straubingi hertsoginna	1417	1432	Wittelsbachi dünastia	Baieri-Straubing	Wilhelm II tütar. Aastani 1425 vaidlustati Johann III Armutu poolt. Aastal 1432 jagati Baieri-Straubing teiste Baieri hertsogkondade vahel.
Johann III Armutu		Baieri-Straubingi hertsog	1418	1425	Wittelsbachi dünastia	Baieri-Straubing	Albrecht I poeg. Vaidlustas Jacqueline'i kuni tema surmani aastal 1425.
Albrecht III		Baieri-Müncheni hertsog	1438	1460	Wittelsbachi dünastia	Baieri-München	Ernsti poeg.
Ludwig VIII Noorem		Baieri-Ingolstadti hertsog	1443	1445	Wittelsbachi dünastia	Baieri-Ingolstadt	Ludwig VII Habemega poeg. Baieri-Ingolstadt annekteeriti Baieri-Landshuti poolt aastal 1447.
Ludwig IX Rikas		Baieri-Landshuti hertsog	1450	1479	Wittelsbachi dünastia	Baieri-Landshut	Heinrich XVI Rikka poeg.
Johann IV		Baieri hertsog	1460	1463	Wittelsbachi dünastia	Baieri-München	Albrecht III poeg. Valitses koos Sigismundi ja Albrecht IV-ga.
Sigismund			1460	1501	Wittelsbachi dünastia	Baieri-München Baieri-Dachau	Albrecht III poeg. Baieri-München (1460–1467): valitses koos Johann IV ja Albrecht IV-ga. Baieri-Dachau (1467–1501) Baieri-Dachau taasühendati Baieri-Müncheniga aastal 1501.
Georg Rikas		Baieri-Landshuti hertsog	1479	1503	Wittelsbachi dünastia	Baieri-Landshut	Ludwig IX Rikas poeg. Baieri-Landshut annekteeriti Baieri-Müncheni poolt.

Baieri hertsogkond

 Pikemalt artiklis Baieri hertsogkond

Nimi	Pilt	Tiitel	Algus	Lõpp	Dünastia	Osa	Märkus
Albrecht IV		Baieri hertsog	1463	18. märts 1508	Wittelsbachi dünastia	Baieri-München	Albrecht III poeg, ta sai suurema osa Baieri valitsejaks pärast Landshuti sõda (1503–1505). Aastal 1506 kuulutas Albrecht, et hertsogkonda päritakse vastavalt esmasünniõiguse reeglitele. Hüüdnimi "Tark". Baieri-München (1463–1467): valitses koos Sigismundi ja Johann IV-ga. Baieri-München jagati aastal 1467 väiksemaks Baieri-Müncheniks ja Baieri-Dachauks.
Wilhelm IV		Baieri hertsog	18. märts 1508	6. märts 1550	Wittelsbachi dünastia		Albrecht IV poeg. Valitses koos Ludwig X-ga.
Ludwig X		Baieri hertsog	1516	22. aprill 1545	Wittelsbachi dünastia		Albrecht IV poeg. Valitses koos Wilhelm IV-ga.
Albrecht V		Baieri hertsog	6. märts 1550	24. oktoober 1579	Wittelsbachi dünastia		Wilhelm IV poeg.
Wilhelm V		Baieri hertsog	24. oktoober 1579	15. oktoober 1597	Wittelsbachi dünastia		Albrecht V poeg, yroonilt tõugatud, suri 1626.
Maximilian I		Baieri kuurvürst	23. detsember 1597	25. veebruar 1623	Wittelsbachi dünastia		Wilhelm V poeg. Maximilian I oli keiser Ferdinand II liitlane Kolmekümneaastases sõjas. Kui Pfalzi kuurvürst Friedrich V, Wittelsbachide vanema haru pea, asus sõtta keisri vastu, vabastati ta keiserlikest ametitest ja kuurvürsti tiitlist. Maximilian I sai Pfalzi kuurvürstkonna aastal 1623.

Baieri kuurvürstkond

 Pikemalt artiklis Baieri kuurvürstkond

Nimi	Pilt	Tiitel	Algus	Lõpp	Dünastia	Märkus
Maximilian I		Baieri kuurvürst	25. veebruar 1623	27. september 1651	Wittelsbachi dünastia	Aastal 1648 taastas Pfalzi pärija Friedrich oma Reini territooriumi – kuid mitte Baierile loovutatud Oberpfalzi – koos uue kuurvürstitiitliga; Maximilian säilitas kuurvürstitiitli, mille oli saanud 1623.
Ferdinand Maria		Baieri kuurvürst	27. september 1651	26. mai 1679	Wittelsbachi dünastia	Maximilian I poeg. 1651-1654 oma onu Albrecht VI regentluse all.
Maximilian II Emanuel		Baieri kuurvürst	26. mai 1679	26. veebruar 1726	Wittelsbachi dünastia	Ferdinand Maria ja Enrichetta Adelaide poeg. Maximilian II võttis osa Hispaania pärilussõjast Prantsusmaa poolel, Saksa-Rooma keisri Leopold I vastu. Pärast Blenheimi lahingut sunniti ta Baierist põgenema ja jäeti 29. aprillil 1706 kuurvürsti tiitlist ilma. Ta sai aastal 1714 Badeni rahuga tiitli tagasi ja valitses aastani 1726.
Karl Albrecht		Baieri kuurvürst	26. veebruar 1726	20. jaanuar 1745	Wittelsbachi dünastia	Maximilian II Emanuel poeg. Karl Albrecht asus taas kord Habsburgide vastu Austria pärilussõjas, taas liidus Prantsusmaaga, jõudes enda valimiseni Saksa-Rooma keisriks aastal 1742 (kui Karl VII). Siiski okupeerisid austerlased Baieri (1742–1744) ja keiser suri varsti pärast Münchenisse naasmist.
Maximilian III Joseph		Baieri kuurvürst	20. jaanuar 1745	30. detsember 1777	Wittelsbachi dünastia	Karl Albrechti poeg. Maximilian III, kes ei saanud lapsi, oli viimane otsesest Baieri Wittelsbachide liinist, mis põlvnes Ludwig IV-st. Tema järglaseks sai Pfalzi kuurvürst Karl Theodor, kes seega sai vanemale Wittelsbachi liinile tagasi vanad tiitlid – põlvnes Ludwig IV vanemast vennast Rudolf I-st.
Karl Theodor		Pfalzi kuurvürst	30. detsember 1777	16. veebruar 1799	Wittelsbachi dünastia	Johann Christian Josephi ja Marie Anne Henriëtte Leopoldine de La Tour d'Auvergne poeg. Maximilian III Josephi kauge sugulane; kuurvürst aastast 1743. Karl Theodor oli samuti lastetu ja tema järglaseks sai kauge sugulane Zweibrückeni pfaltskrahv Maximilian IV Joseph – hilisem kuningas Maximilian I.
Maximilian IV Joseph		Pfalzi kuurvürst	16. veebruar 1799	6. august 1806	Wittelsbachi dünastia	Friedrich Michaeli poeg. Karl Theodori kauge sugulane; Zweibrückeni pfaltskrahv aastast 1795. Prantsuse revolutsioonisõdade kaoses kukkus Saksa-Rooma riigi vana kord kokku. Nende sündmuste jooksul sai Baieri taas kord Prantsusmaa liitlaseks ja Maximilian IV Joseph sai Baieri kuningaks Maximilian I – jäädes samas Saksa-Rooma riigi kuurvürstiks kuni 6. augustini 1806, kui Saksa-Rooma riik lõpetati.

Baieri kuningriik

 Pikemalt artiklis Baieri kuningriik

Nimi	Pilt	Tiitel	Algus	Lõpp	Dünastia	Märkus
Maximilian I		Baieri kuningas	1. jaanuar 1806	13. oktoober 1825	Wittelsbachi dünastia
Ludwig I		Baieri kuningas	13. oktoober 1825	20. märts 1848	Wittelsbachi dünastia	Maximilian I poeg. Tõugati troonilt 1848. aasta revolutsioonis.
Maximilian II		Baieri kuningas	20. märts 1848	10. märts 1864	Wittelsbachi dünastia	Ludwig I poeg.
Ludwig II		Baieri kuningas	10. märts 1864	13. juuni 1886	Wittelsbachi dünastia	Maximilian II poeg. Ludwig II kutsuti Märchenkönig (muinasjutukuningas). Ta nõustus Baieri olemisega Saksa keisririigi osa aastal 1871, ta kuulutati vaimuhaigeks aastal 1886.
Otto I		Baieri kuningas	13. juuni 1886	5. november 1913	Wittelsbachi dünastia	Maximilian II poeg. Otto oli oma valitsemise ajal vaimselt haige ja tema funktsioone täitsid järgmised printsregendid: Luitpold 10. juuni 1886–12. detsember 1912. Ludwig 12. detsember 1912–5. november 1913.
Ludwig III		Baieri kuningas	5. november 1913	13. november 1918	Wittelsbachi dünastia	Luitpoldi poeg. Printsregent aastast 1912 aastani 1913, siis Baieri kuningas. Ta kaotas trooni Novembrirevolutsioonis 1918–1919 Esimese maailmasõja lõppedes.

Hilisemate valitsejate kohta vaata Baieri ministerpresident.