Maximilian I (Baieri kuurvürst)

Maximilian I (Suur) (17. aprill 1573 – 27. september 1651) oli Baieri hertsog ja kuurvürst (1623), 1597–1651.

See artikkel räägib 17. sajandi Baieri esimesest kuurvürstist, Baieri samanimelisest kuningast räägib artikkel: Maximilian I (Baieri kuningas).

---

Maximilian I

Maximilian I asus Baieri hertsogkonna troonile 1597. aastal. Kümne jõulise valitsemisaastaga saavutas ta rahandus- ja õigussüsteem uuendamise, riigiteenistujate klassi ja rahvusmiilitsa asutamise ning mitme väikese piirkonna toomise hertsogi võimu alla. Tulemuseks oli ühtsus ja kord hertsogkonnas, mis võimaldas Maximilianil Kolmekümneaastases sõjas tähtsat osa mängida. Oberpfalzi taastamine tegi Baieri kompaktseks.

Kolmekümneaastase sõja (1618–1648) sõjategevus Euroopas

Maximilian oli Katoliikliku Liiga juht 1609–1616 ja jäi selle tegelikuks liidriks ka edaspidi. Tänu oma kuurvürsti tiitlile oli Baieri kuurvürst kuurvürstide nõukogu liige riigipäeval, samuti Saksa-Rooma riigi peariigihoidja. Kuurvürsti hääle omandamine tegi hertsogkonnast mõjuka ja hertsogkond võis mängida osa Euroopa poliitikas.

Baieri hertsog Maximilian oli Kolmekümneaastase sõja ajal üks olulisemaid katoliiklikke vürste ja Saksa-Rooma keisrite toetajaid. 1619. aastal oli Maximilian keeldunud talle pakutud Saksa-Rooma keisri tiitlist, see valik oleks võinud Saksamaa ajalugu oluliselt mõjutada, kuna tema läbisaamine protestantidega oli parem kui Habsburgist keisril Ferdinand II-l. Sõja algusaastatel õnnestus tal omandada Oberpfalz ja kuurvürsti tiitel. Toetuse eest Saksa-Rooma keisritele sai ta 1623. aastal kuurvürstiks ning liitis Baieriga ajutiselt ka Pfalzi (valitses seda 1623–1648). Hiljem taastati ka Pfalzi kuurvürstitiitel, seega oli Saksa-Rooma impeeriumis sestpeale üks kuurvürst rohkem.

Aastal 1619, Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsogi järglasteta Matthias surma järel, nõustus Pfalzi kuurvürstkonna kuurvürst Friedrich V võtma Saksa-Rooma riiki kuulunud Böömimaa seisustelt vastu Böömimaa trooni. Maximiliani rahastatud väed võitsid aastal 1620 Böömimaa kuningas Friedrich I vägesid Valgemäe lahingus, ning Hispaania ja Baieri väed okupeerisid varsti Pfalzi enda.

Baierimaa Saksa-Rooma riigi kaardil, 1648

Aastal 1623 pandi Friedrich riigivande alla. Friedrich V territooriumid ja tema seisund kuurvürstina anti üle Wittelsbachide kaugele sugulasele Baieri hertsog Maximilian I-le. Kuigi tehniliselt Pfalzi kuurvürst, oli ta tuntud kui Baieri kuurvürst. Aastast 1648 valitses ta vaid Baieris ja Ülem-Pfalzis, kuid säilitas kõik oma kuurvürsti tiitlid ja vanemluse Pfalzi kuurvürstkonnas.

Sõja lõpuaastail kannatas Baieri, eriti põhjaosa, tugevalt. Aastal 1632 tungisid maale rootslased ja kui Maximilian rikkus aastal 1647 Ulmi rahu, laastasid prantslased ja rootslased maa. Pärast selle hävitustöö mõningast parandamist suri kuurvürst Ingolstadtis septembris 1651, jättes oma hertsogkonna maha palju tugevamana, kui ta selle sai. Baieri troonil järgnes Maximilianile tema poeg Ferdinand Maria.

Eelnev Wilhelm V	Baieri hertsog 1597–1623	Järgnev Baieri kuurvürst
Eelnev Baieri hertsog	Baieri kuurvürst 1623–1651	Järgnev Ferdinand Maria

Vaata ka

• Baieri hertsogkond
• Baieri kuurvürstkond
• Baieri valitsejate loend#Baieri hertsogkond
• Wittelsbachi dünastia